Kas tõesti ......?

Kui minu sotsiaalmeedia sõbralistis olev Mustvee abivallavanem Aive Tamm jagas oma sotsiaalmeedialehel valimisreklaami valimisliit "Meie vald 2035" juhtimise osas. Nägin infot, kuidas valmisliit soovib valda tulevikus juhtida. Ja siis jäin mõtlema: miks on esimeseks punktiks kirjutatud, et "koostööle suunatult, AVATULT ja korruptsioonivabalt"?

Miks valimisliit "Meie vald 2035" väidab, et kolm nende enda valmisliidu nimekirjas kandideerivat endist Mustvee vallavanemat on oma vallavanema valitsemise ajal käitunud korruptiivselt!? Ehk siis kas Aivar Lainjärv on oma vallavalitsuses, kuhu kuulus ka Aive Tamm, oldud ajal toimetanud korruptiivselt?  Või on "Meie vald 2035" liikmed ja endised Mustvee vallavanemad Jüri Morozov ja Märt Kraft juhtinud Mustvee valda korruptiivselt!? Kui nii on endised vallavanemad toimetanud, siis on ja oli nende kohustus ka sellest politseid teavitada! 

Ja siis hakkadki mõtlema, et inimesed, kes on Mustvee valda juhtinud, ei adu, mida nad sellise "lööklausega" valimistel tegelikult ütlevad. 

Kui sellist teemat tõstetada ja vallas on korruptiivselt käitutud, siis on nende vallavanemate kohustus olnud edastada korruptiivse juhtumis osas info politseile. Kui seda tehtud ei ole, siis on nad ise korruptiivselt käitunud ja kaasosalised! 

Igal muul juhul on käitunud valimisliit "Meie vald 2035" halvustavalt ja laimanud nii oma vallavalitsusi kui ka ametnikke ehk valdkonnaspetsialiste, kes väidetavalt ei ole teavitanud võimalikust korruptsioonist politseid!? Kas nii või?  

Või laimatakse praegust vallavalitsust, kirjutades, et tulevikus soovitakse valda juhtida korruptsioonivabalt!? 

Kui nii, siis minu, Terje Rudissaare poolt 16.08.2021 kokkupandud Mustvee vallavalitsus ei ole mitte mingit moodi käitunud korruptiivselt ja selline laimamine on madal ja laimav! Aga nagu teate, laim on karistatav!  

Delikaatsetes isikuandmetes ei ole lubatud võõrastel tuhnida

Mustvee vallavanem Terje Rudissaar kinnitab, et on terve!

Terje Rudissaar

 Esimese septembri õhtu

Esimese septembri õhtul jõudis minuni info, et Jõgava Haigla juhataja Peep Põdder on levitanud minu delikaatseid isikuandmeid. Delikaatset infot edastades väitis Jõgava Haigla juhataja Peep Põdder nii: Terje Rudissaar on haiguslehel lähikontaktne, aga ei ole kodus, vaid käib Mustvee vallavalitsusse tööle.  Mulle teadaolevalt jõudis selline anonüümne vihje ka Postimehe ajakirjaniku Eili Arulani. 

Selgitus: Olen Mustvee vallavanem, samas olen Jõgeva volikogu liige. 

Ja nii plaat mängima hakkas: kohe, kohe, kohe ja kuidagi kohe väääga kiiresti jõudis väär info Jõgeva vallamajja ja sealt edasi ikka veel vingemalt mööda valda edasi - järgmiseks päevaks Mustveeni välja.....

Haigusandmed ja delikaatsed isikuandmed

Minu teada on kõikide inimeste haigusandmed delikaatsed isikuandmed. Jõgava Haigla juhataja Peep Põdder ei ole minu perearst, ka ei ole ta minu eriarst ega mingit muud moodi minu tervisega seotud arst, seega ei ole olnud tal õigus minu haigusandmeid vaadata. 

Ometigi on seda tehtud, kui valehaiguslehe infot levitati. Kuidas saan ma väita, et minu delikaatseid andmeid on võõras vaadanud: Selgitan olukorda: Palamuse Perearstikeskus oli ekslikult avanud minu nimel haiguslehe kui lähikontaktne. Tehtud oli inimlik eksitus. See selgus teise septembri hommikul kui (02.09.2021) telefonivestlust Palamuse Perearstikeskusega pidasin. Eksitus parandati ja ekslik haigusleht tühistati, aga Jõgava Haigla juhataja Peep Põdder oli juba väära info laiali pläranud ja oma ebaeetilise ja ebakompetentse uudishimuga tekitanud tahtlikult laimava teo.

Minuga on võetud ühendust ja küsitud, kas tõesti olen covid-19 lähikontaktne ja miks ma tööl olen? No mis siis ette võtta. Ei jõua igale ühele seletada mis ja kuidas....

Võtsin ühendust Haigekassaga ja Terviseameti Lõuna regiooni juhiga. Uurisin kuidas on õige käituda: praegu on tekitatud mainekahju nii Terje Rudissaarele kui ka Mustvee Vallavalitsusele.

Haigekassa soovitas esitada kaebuse. Läbi arutelu Haigekassaga ja Terviseameti Lõuna regiooni juhiga jõudsime ühisele seisukohale, et kuulujuttusid ja laimu piirata on mõttekas tehes avaliku pöördumise: Nii ka toimetasin, võtsin ühendust maakonna lehe Vooremaa peatoimetaja Kerttu-Kadi Vanambiga ja reedeses ajalehes Vooremaa ilmus lugu: 

https://www.vooremaa.ee/mustvee-vallavanem-terje-rudissaar-kinnitab-et-on-terve/

Anonüümne vihje:

Ah jah: anonüümne vihje jõudis ka kiiresti-kiiresti Postimehe ajakirjaniku Eili Arulani, kes haistis kõmulugu, aga oli niipalju tark, et uuris kas talle anonüümselt antud vihe: Terje Rudissaar, kes on ka Mustvee vallavanem, on koroona lähikontaktne ja samas käib tööl, on ikka tõene: Terviseametist sai ta vastuse, et selline väide ei ole tõene. 

Epiloog:

Enne kui mina kuulsin, et olen lähikontaktsena haiguslehel, teadsid seda juba Jõgeva vallas osad koalitsiooniliikmed? Kuidas küll?? Mina kuulsin haiguslehe (mis ei olnud avalik veel ja ka mitte lõpetatud) välja andmise kohta alles teisel septembril, kui Mustvee raamatupidaja sellekohase küsimuse minult küsis.

Peep Põdder teeb läbi sotsiaalmeedia postituse, et tema minu terviseandmeid ei ole vaadanud, siis tekib küsimus, kas haigekassa süsteemis on turvaleke ja mingi kildkond saab käia tutvumas haiguslehtedega (mis on alles süsteemis sees ja ei ole lõpetatud ega välja makstud) ja seejärel selle info Peep Põdderile esitab? Minu nimele valesti välja antud haigusleht on enne kui mina sellest kuulsin juba leidnud tee avalikkuse ette ja seda läbi Peep Põdderi ja koalitsioonipartnerite suu. Nüüd tekib küll küsimus kuidas on see võimalik? Kuidas sai Peep Põdder teada, et minu nimele oli välja antud haigusleht?  Kui mina haiguslehe veast kuulsin, tegutsesin kohe ja väär haigusleht koheselt tühistati, aga seda ju ei teatud ja see võimaldas saada aimu "anomaaliast haigekassa haiguslehtedega seoses" ja kuidas need siis "jalutama" lähevad ja tee Jõgevale leiavad!

Ja ei ole mind mõtet ähvardada!  

Heateod vallarahva arvelt?

 

Revisjonikomisjoni koosolek

Täna (31.08.2021) oli siis revisjonikomisjoni koosolek, kus üheks arutluse punktiks oli Aare Olgol valla ametiauto ja kütusekaardi kasutus haiguse ajal, perioodil siis aprillist kuni augustini!

Küll otsiti põhjuseid, miks haiguslehel olev vallavanem oleks võinud ikka ametiautot tööst ja ametist eemaloleku ajal kasutada! 

Elementaarsed teadmised:

Küll on kahju, et ei saada aru elementaarsetest asjadest: Viktor Svjatõšev on juba 12. aprillist alates allkirjastanud õigusakte „abivallavanem vallavanema ülesannetes“! Mis selline allkiri meile ütleb: Aga seda, et Aare Olgo on haiguslehel ja seega ei ole tegemist enam ametnikuga vaid haiguslehel olemise ajal on tegemist Aare Olgo kui tavalise valla kodanikuga! Ja nii lihtne see ongi.  Otsida õigustusi vallavara ebasihtpärase tegevuse õigustuseks - nõme! Kui inimene on puhkusel, palgata puhkusel või haiguslehel, siis on ametisuhe peatunud ja kui räägime ametiauto kasutamisest töö ajal, siis haiguslehe ajal seda ametisuhet ei ole.

Viimasel volikogu istungil esitasin Isamaa faktsiooni ja EKRE esindaja nimel arupärimised valitsuse liikmetele ja revisjonikomisjoni liikmetele, niimoodi: "Meedias on kajastatud, et Jõgeva vallavanem Aare Olgo on kasutanud valla sõiduautot ja valla kütusekaarti isiklikeks sõitudeks ajal kui oli töölt eemal ja haiguslehel.

Arupärimised 

Isamaa fraktsioon ja EKRE esindaja taunivad sellist käitumist ning soovime teiepoolset vastust küsimusele: Missuguse hinnangu annate Jõgeva vallavanem Aare Olgo käitumisele kui on tõestatud valla sõiduauto ja kütusekaardi kasutamine vallavanema poolt haiguslehel oldud ajal?"

Kuigi arupärimises soovime revisjonikomisjoni liikmete: Hardi Perk, Arve Sakjas, Margus Kask, Matti Tsahkna isiklikku hinnangut sellisele käitumisele, siis tundub, et seda soovi nendel isiklikult anda ei ole, aga noo vaatame, kas see tuleb...

Samasuguse arupärimise esitasimeka valitsuse liikmetele: Viktor Svjatõšev, Angela Saksing, Marek Saksing, Triinu Palmiste, Veigo Tumaševskile, vaatame kas ja kuidas siis vastused tulevad.... eriti enne valimisi annavad need vastused infot kuidas suhtutakse valla vara kasutamisse.....

Juba juunis juhiti probleemile tähelepanu

Mis on tegelikult kurb:  tänasel revisjonikomisjoni koosolekul selgitas abivallavanem vallavanema ülesannetes ehk siis Viktor Svjatõšev, et ta juhtis sellele probleemile tähelepanu juuni kuus…., aga ise kinnitas nii maikuu, juunikuu kui ka juulikuu ametisõiduki kütusearveid ja ametiautogi ilmus vallamaja ette alles siis kui meedia sekkus!? Kui see ei ole toimingupiirangu rikkumine, siis mis see on!? 

"Valel on lühikesed jalad"

Ah jah – ja tegelikult on nii, et Volkwagen  Touran numbrimärgiga 295TNC võib ainult Aare Olgo sõita….olgu, olgu ka abivallavanemad! Aga ajalehele väitis abivallavanem vallavanema ülesannetes ehk siis Viktor Svjatõšev, et teised võivad ka seda autot kasutada. Tegelikult on see valeinfo või õigemini, nüüd saavad seda autot ka teised kasutada, kui ajakirjandus oli sekkunud, mis tegelikult on positiivne ju! 😉
Ja veel - kütusekaardid on Jõgeva vallas isikupõhised (need on ikkagi isikute käes) ja tõesti sooviks teada, kas ka 2018. aastal samasugust mustrit kasutati haiguse ajal Aare Olgo poolt? Kas siis kui Mati Kepp abivallavanem vallavanema ülesannetes oli, kas tõesti ka siis Aare Olgo kasutas valla ametiautot ja valla kütusekaarti süüdimatult!?

Tervis - see on kalleim vara: Pöördumine Jõgeva valla koalitsiooni poole

Edastasin pöördumise 17. juuni 2021. aasta volikogu istungil, aga mida ei ole - dokumendiregistris pöördumist registreeritud ei ole!?

Märtsikuu lõpust on Jõgeva vallavanem Aare Olgo töölt eemal tervisega seoses. Abivallavanem Viktor Svjatõšev rabab kahel toolil. Koalitsioon vaatab pealt ja ei võta midagi ette. Tean, et inimese kalleim vara on tervis ja tean ka seda, et eestlane töötab nii, kuidas jaksab ja see võib päädeda atakiga! Kas seda soovibki Jõgeva koalitsioon, et nende valitsuses nii juhtuks?  Kas tõesti ei nähta, et selline ülekoormatus võib lõppeda õnnetusega.

Vaadates seda kõike kõrvalt esitasime pöördumise Jõgeva vallavolikogu Isamaa fraktsiooni ja EKRE voliniku poolt:

Pöördumine Jõgeva valla koalitsiooni poole

 

Palamuse                                                                                                       17 juuni 2021

 

Jõgeva valla Isamaa fraktsiooni liikmena saan aru, et Jõgeva vallavanema tervislik seisund ei võimalda tegeleda valla juhtimisega ja valitsuse töö korraldamisega. Seda näitab ka tänane olukord, kus valitsuse liige lihtsalt ei soovi planeerida  oma aega nii, et volikogu liikme arupärimise küsimustele vastata. Mõeldes sellele, et inimese suurim vara on tema tervis ja saades aru, et koalitsioonis on kokkulepe, et valda juhib Aare Olgo, siis on koalitsiooni poolt tekitatud olukord, kus vallavanem ei saa täielikult pühenduda oma tervisele.

Olles opositsioonis hoolime siiski meie vallavanema ja valitsusliikmete tervisest ja seega pööramegi sellele tähelepanu. Miks ei ole koalitsiooni arvates kohane, et vallavanem võiks ja peaks tegelema tervise taastamisega, kui ta on märtsikuust haiguslehel. Ikka ja jälle sunnitakse koalitsioonipartnerite poolt haiguslehel olevale vallavanemale peale otsustusi, mis tegelikult võivad raskendada tervise taastumist. Miks küll ei pea koalitsioon mõistlikuks lahendada antud olukorda delikaatselt ja mõistlikult omavahel?  Miks me ei näe Jõgeva vallavalitsuse muutmise eelnõud oma päevakorras?

Kuna selline olukord, opositsioonivolinike arvates, ei ole mõistlik ja vajab lahendamist, siis pöördume koalitsiooni poole ning teeme ettepaneku mõelda  ning  viia läbi muudatused ja hoolida oma valitsusliikmete tervislikust olukorrast.

 

 

Jõgeva valla Isamaa fraktsiooni ja EKRE esindaja poolt 

Võimude lahusus – Jõgeva moodi

Jõgeva spordikeskus Virtus ootab laiendusremonti

Proloog:

Alustama peab algusest ehk siis 2020 aasta maikuust. Kokku said väga erinevad inimesed, kes otsustasid, et Jõgeva valla juhtimine peab muutuma ja nii siis „lapitekk“ ehk uus koalitsioon paika sai ja volikogus muutused läbi viidi. Tagantjärgi on jõudnud minu kõrvu erinevate koalitsiooniliikmete ülihuvitavad ja omakasupüüdlikud nõudmised,  mida ainult väga väike arv inimesi teadis ja arvan, et pigem sellepärast eelmine koalitsioon ei pidanudki kauem vastu kui kaheksa kuud, sest oli ikka selliseid nõudmisi……. Üheks selliseks nõudmiseks, millest alles hiljaaegu (maikuus 2021) kuulsin, oli spordikeskus Virtuse juhi väljavahetamine. Praegune spordikeskus Virtuse juht peab lahkuma, et asemele saaks panna ühe volikogu liikme tütrekese. Kuna avalikult eelmises koalitsioonis sellest nõudmisest ei räägitud ja enamus, sealhulgas ka mina, ei teadnud sellisest nõudmisest midagi, siis seda nõudmist ka ei täidetud.

Vaatus number kaks

Nüüd - maikuus, aastal 2021 algab eelpoolkirjeldatud nõudmise uus ja huvitav vaatus. Maikuu lõpus kohtusid spordikeskus Virtus juhatajaga abivallavanem Angela Saksing, volikogu esimees Peep Põdder ja personalispetsialist, kes on ka Jõgeva valla sekretär, Egle Lääne. Kohtumise teema oli spordikeskus Virtus juhataja lahkumine kokkuleppel, kusjuures juhataja võis öelda lahkumise valuraha suuruse….  Kuigi vallavalitsust peaks esindama abivallavanem Angela Saksing, siis tegelikkus oli küll veidi teine, sest Jõgeva vallavolikogu esimees oli see, kes lahkas antud teemat ja survestas spordikeskus Virtus juhti ise lahkuma. Volikogu esimees Peep Põdder käis lauda ka võimaluse, et koondamisega ikka saab probleem lahendatud.....

Jutt, et spordikeskus Virtus remondiaja etteotsas soovitakse ehitusharidusega juhti ei päde, sest on kindlamast kindlam kui ehituse järelevalvet teeb vastavat kutsetunnistust omav spetsialist ja tegelikult peab spordikeskus Virtuse juht ka remondi ajal spordiga seonduvad probleemid lahendama. Ja on ju teada, et praegune juht on ka A. Le Coq spordihoone ehituse juures osalenud.

Mismoodi see saaga laheneb, seda me veel näeme.

Kedagi ei huvita inimese eraelulised teemad

Olgu kuidas on, aga küsimuse vastus, mis andis abivallavanem Angela Saksing volikogu istungil, kui opositsioon uuris kohtumise Virtus juhi kohalt lahkuma sundimist kokkuleppena, oli enam kui imelik!

Abivallavanem Angela Saksingu viide vastamisel, et tegemist on vallavalitsuse kompetentsiga ainult, oli mõnitav, sest survestaval vestlusel rääkis ja ohje hoidis  volikogu esimees Peep Põdder, kes nüüd valitsuses küll ei ole! 

Oma vastuses abivallavanem Angela Saksing viitas küll spordikeskus Virtus juhataja personaalsele ja eraelulisele küsimusele, mida ei ole sobilik arutada volikogus!, aga tule taevas appi, kes küll on soovinud rääkida spordikeskus Virtus juhi terviseprobleemidest või mingist muust eraelulisest probleemist. Igatahes mitte volikogu liikmed ja ammugi mitte mina! Nii mind ja teisigi volikogu  liikmeid huvitas pigem see, miks siis ikkagi spordikeskus Virtus juhist lahti saada tahetakse, samas kui ei ole isegi ühtegi etteheidet valitsuse poolt tehtud tema tööle!?

Võimude lahusus- kuidas see oligi???

Ja lausa nii väga soovitakse lahti saada spordikeskus Virtus juhataja Priit Torust, et volikogu esimees Peep Põdder ise selle teemaga tegeleb ja kuidas see võimude lahususe asi oligi!

Kuigi vallavanem on keskerakonnast ja volikogu esimees samamoodi keskerakonnast, siis kas peaks ikka volikogu esimees hallatava asutuse personaliküsimusi lahendama ……. ega vist! Jõgeva valla keskerakondlaste "hall kardinal" on ilmselgelt oma võimupiire ületanud, kui hallatava asutuse personali küsimusi lahendama asus!

Epiloog:

Kas tõesti ongi nii, et koalitsioon püsib siis, kui koalitsioonipoliitiku (volikogu liikme) tütar spordikeskus Virtus juhiks saab? 

Võin arvata, et vastused tulevad ja õige pea. Vaatame mida toob tulevik.

Rahalised karistused on okey ja peavad jääma - jäätmehoolduseeskiri Jõgeva valla moodi

Kudina küla klaaspakendi konteiner, mis alates 02.10.2019 on pakendijäätme konteiner

Olen ikka toimetanud nii, et vaatan kõik volikogu materjalid üle: mõtlen ja analüüsin dokumente ja kui näen probleeme ja vasturääkivusi, siis kindlasti pööran nendele tähelepanu. 

Jäätmehoolduseeskiri on hea kolmandatele osapooltele ehk siis jäätmekogumisfirmadele

See nädal on mul olnud äärmiselt kiire aeg ja jäätmehoolduseeskirja ülevaatamiseks jäi kolmapäeva öö ja neljapäeva hommikupoolik. Ja mis ma siis avastasin: Kogu  jäätmehoolduseeskiri on kokku kirjutatud kolmandate osapooltele ehk  jäätmekogumisfirmadele kasulikus võtmes. Lugedes ettevalmistatud eelnõu tekkis tunne, et jäätmehoolduseeskirja luues on lähtutud eeldusest, et valla kodanikud ei ole seadusekuulekad - mis on tõeliselt kurb. Keskkonnaspetsialist väitis mulle, et pakendikonteineritesse on pandud segaolmejäätmeid ja siis peab vald tühjendamise tellima ja see on kulu. 

Aga selline arusaam on kahetine – kui mõelda hoopis nii, et on hea kui prügi ei viida metsa alla! Sest kui prügi on metsa alla viidud, siis ka see on kulu vallale ja vajab koristamist, lisaks on metsa alla viidud prügi lindudele ja loomadele ohtlik!  

Ja tegelikult on ikka väär suhtumine küll ametnike ja valitsuse ning ka volikogu koalitsiooni poolt, et jäätmeteenuste pakkujad võivad ja peavad oma käe valla elanike ja ettevõtjate taskusse ajama! Pigem peab vallavalitsus hoopis pideva jäätmekogumise teavitusega tegelema. 

Paar korda aastas pakendikogumise üleskutsest valla lehes jääb ikka väheseks. Oleks hea, kui keskkonnaspetsialist ja vallavalitsus suudaks raamidest välja mõelda – veel parem oleks olnud, kui volikogu ei oleks sellist ebamõistlikku eeskirja vastu võtnud......... 

Pakkusin välja, et ärme võta sellist poolikut jäätmehoolduseeskirja vastu, vaid kaasame korteriühistuid, majade haldused ja kolmanda sektori selle väljatöötamisse, täiendame eeskirja, et saaks mõistlik eeskiri valla elanikule. Aga kui ettepaneku teeb opositsioonis olev volikogu liige, siis pole ettepanek ju sobiv......koalitsioonile!

Aga alustame algusest 

(§ 4 p 9) Segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid, aga kuhu me peame panema siis koroonamaskid? 

Valla spetsialist seletas, et maskid tuleb panna kilekotti ja siis võib panna segaolmejäätmetesse!…... Ja siis mõtlen, miks selline vasturääkivus eeskirjas või kuhu peidetakse nakkusttekitavate ja bioloogiliste jäätmete konteinerid! Ja kilekotid ei lagune ja koormavad meie planeeti…?? Ebamõistlik lähenemine teemale!

(§ 5 lg 3) „Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise“ –  tegelikkus on selline, et jäätmevedamise ettevõte ei tule konteinerit tühjendama kui seda vajame, vaid siis kui talle see mugav ja sobiv on. 

Soovisin iga kolme nädala tagant prügikonteineri tühjendust, siis näitas jäätmekogumisettevõtte mulle trääsa ja seni ajani ei ole keegi suutnud prügifirmat kohustama konteinerit tühjendama kolme nädala tagant! Seega, miks kirjutada eeskirja  ja nõuda, et „Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise“,  kui jäätmekogumisettevõte ei tule tühjendama!

Poolteist aastat on möödas, aga lahendust ikka ei ole!

(§ 5 p 1) Jäätmehoolduseeskiri kohustab sorteerima ja koguma liigiti enda valduses olevaid jäätmed. Olen seda teinud juba aastaid. Sorteerin prügikottidesse eraldi pakendi ja olmeprügi, aga teate kuidas ma pakendijäätmeid ära anda saan – ma pean pakendijäätmete koti vedama autoga kaheksa kilomeetri kaugusele. 

Oleme oma külla soovinud pakendikonteinerit – normaalset! Aga mida ei ole - on selline konteiner. 

Mismoodi siis meie küla probleem lahendati - valla keskkonnaspetsialist on lubanud rohelisele, vanale, koledale, roostes, ümmargusele metallmahutile, kus ca  18 sentimeetrine ava ja mis oli aastaid klaaskonteiner olnud - uue kleepsu kleepida ja nüüd tuleks selle augu kaudu toppida ka pakendid sinna klaastaara mahutisse. 

Mina ei pea normaalseks, et korralikult sorditud pakendid kilekotist ükshaaval sellest avast sisse toppima hakkan! Poolteist aastat on möödas sellest jamast juba, aga lahendusi ei ole mingisuguseid külarahvale pakutud! Pigem kirjutatakse jäätmehoolduseeskirja, et tillu-lillu avad (30 x 20 cm ava) (§ 12 lg 4) ongi normaalsus. 

Kui pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsioon, valla keskkonnaspetsialist ja vallavalitsus lähtub eeldusest, et valla inimesed on pigem seadusi mittejärgivad ning seega Jõgeva valla inimesi võtma kui rikkujaid ja kogumismahutite kaaned tulebki kinni kruvida, siis mina ei arva nii! Selline arvamus ja suhtumine ei ole normaalsus!

Prügiveopäeval on prügiauto nagu "pühak" ja seda 16 tundi päevast

(§ 5 p 6) Meil on kohustus prügiveopäeval jäätmemahuti kättesaadavuse tagamise korraldamine prügiautole ja seda kella (§ 25 lg 4) seitsmest kella 23ni. Sellega on jälle tekitatud olukord, kus prügiauto on nagu „pühak“  ja valla elanik ja ettevõtja peab jälgima, et jumala pärast keegi ei peatuks-pargiks prügikonteineri lähedusse – muidu jätab prügiauto prügi viimata, aga maksma tühjendamata jätmise eest peab ikka. 

Miks küll vallas arvatakse, et nii suured prügiettevõtted ei suuda hallata ja edastada infot ning teavitada kliente (valla elanikke-ettevõtjaid) kahe-kolme tunnilise ajavahemikku täpsusega konteinerite tühjendamise osas kes seda infot vajavad ja soovivad. 

Aga kui meie jäätmehoolduseeskiri seda ei nõua (soovi), siis prügiettevõtted ka sellist infot ei esita – miks vallavalitsus ja volikogu koalitsioon on nii kallutatud jäätmekogumifirmade poole ja ei pea oluliseks valla elaniku ja ettevõtja soove? Valla kodanikuna ja ettevõtjana ei soovigi, et mulle minuti täpsusega tühjendamise aega öeldakse, aga ei ole ka normaalne, et 16 tundi võib prügifirma terroriseerida valla ettevõtet või korteriühistut. 

Toon näite – kui ettevõttel on kinnine kaubahoov ja kui näiteks kaubaauto viib prügikogumise päeval ettevõttesse kaupa, siis võib tekkida olukord, et prügiauto ei saa prügikonteineri juurde. Kuna jäätmehoolduseeskiri lubab jätta konteineri tühjendamata, aga raha kasseerida, siis prügiautojuht teeb foto (kaubaauto on ju ees), kihutab minema,  prügikonteiner jääb tühjendamata (samas ei ole ta sõitnud ainult ühe ettevõtte konteineri tühjendamiseks kohale), aga arve prügifirma esitab ja raha kasseerib, sest jäätmehoolduseeskirja on vallavalitsus kirjutanud ja volikogu koalitsioon kinnitanud, et prügi kokkukogumise ettevõttel on õigus Jõgeva valla jäätmehoolduseeskirja paragrahv 23 lõike 8 järgi jätta prügikast tühjendamata ja raha ikkagi kasseerida ja seda õigust kasutavad prügifirmad täiega!  

Ja sellised jäätmevedaja poole kallutatud paragrahve vastuvõetud jäätmehoolduseeskirjas on veel ja veel.... ja see ei ole okey! 

Miks karistab Jõgeva vallavalitsus koroona ajal lasteaia lastevanemaid?

 

Jõgeva vallavalitsuse uudis kodulehel lasteaialaspe lapsevanema karistuse kohta

Jõgeva vallavolikogu võttis 18. märtsi 2021. aasta istungil vastu määruse „Lapsevanema osalustasu kehtestamine Jõgeva valla lasteaedades“ muudatuse ning antud muudatus hakkab kehtima alates 27. märts 2021.  

Ja nüüd loen mina Jõgeva valla kodulehelt, et 23. märts on Jõgeva Vallavalitsus kokku leppinud lasteaia osalustasust ja huvikooli õppetasust vabastamise, aga karistab lapsevanemaid, kes käivad oma tervisega riskides tööl! Just nimelt riskides, sest need lapsevanemad, kes peavad siiski olema eesliinil – müüjad, politseinikud, tootmistöötajad, lasteaednikud jne – saavad karistada kui nad kasutavad lasteaia kohta järjest kaks nädalat.  

Volikogu lubab osalustasust vabastada

Volikogu andis oma muudatusega õiguse vallavalitsusel otsustada osalustasust vabastuse, kui lasteasutuse tavapärane tegevus on häiritud enam kui 2 nädalat järjest ja ilmselgelt koroona seda on, sest tavapärane õpe on lasteaedades häiritud, siis miks on ette valmistatud otsuse eelnõu, kus ainult need lastevanemad vabastatakse lasteaia osalustasu maksmisest, kes oma lapsed järjest kaks nädalat lasteaeda ei vii! Ja samas seda ebaõiglast otsus hakatakse menetletme alles 29. märts 2021. aastal, aga juba on riputatud kodulehele - enne veel kui seda on menetletud ja otsus vastuvõtmisest rääkimata - kuhu küll nii kiire on olnud.....? Eriti selles valguses, et suurt osa lapsevanemaid vaja "karistada" osalustasuga?

„Lasteaia märtsikuu osalustasust vabastatakse lapsevanemad, kes ajavahemikus 15. märts kuni 11. aprill ei kasuta lasteaia kohta vähemalt kaks nädalat järjest.“  - kui huvikooli õppetasust vabastatakse kõik huvikoolide õppurid alates 1. märtsist kuni 30. aprillini, mis on mõistlik, siis miks ei rakendata samat põhimõtet lasteaia laste osalustasu osas?

Haridusnõunik Helle Kajaste käis sellise karistamise põhimõttega ja tekstiga „kaks nädalat ei kasuta järjest lasteaeda“ eelarvekomisjoni ees ja selle põhimõtte eelarvekomisjon muutis, sest ei pidanud õigeks karistada lastevanemaid kui peavad kasutama laseteaeda, mis nagunii töötab!

Volikogus otsustas, et kuna vabariigi valitsus oma lisaeelarvega toetab omavalitsusi sh lasteaedasid ja huvitegevust, siis ei kehtestanud Jõgeva vallavolikogu osalustasu vabastamise pikkusele piiranguid.  

No ei ole Jõgeva vald nii vaene

No ei ole me vald nii vaene, et sellist piirangut on vaja kehtestada, sest ka see ei ole kuritegu, kui lapsevanema viib oma lapse lasteaeda sel koroona perioodil – kui ta on ikka nii stressis, et pigem on lapsel mõistlikum mõned tunnid olla lasteaias kui kodus, siis ei tohi me seda pahaks panna ja karistada neid vanemaid-nad on kohusetundlikud, kuna seavad lapse heaolu esikohale…

Kordan veelkord, riigi eelarvest aidatakse omavalitsusel nende kulutustega toime tulla!

On hea, et huvitegevuse õppetasust vabastuse lastevanemad saavad kahe kuu ulatuses isegi siis, kui mingis osas huvitegevust asutus pakub – oleme siis mõistlikud ja austame ka lasteaia lapsevanemaid, kes kasutavad lasteaia teenust, kuna ise käivad tööl või seavad lapse vajaduse esiplaanile  - Jõgeva valla palgatase ei ole nii kõrge (kui keskmine vabariigis) ja selle rahaga nüüd lapsevanem jõukaks ei saa, aga meelerahu küll kui teab, et laps on hoitud ja vald toetav…

Palun tolerantsust Jõgeva vallavalitsus.

Jõgeva valla äriruumide üürimaksetele soodustuse kehtestamine

Turul hakkamasaamiseks maandavad ettevõtted oma riske

Kui äriettevõtted tegelikult arvestavad äride loomisel sellega, et majanduses on tõusud ja langused, siis turul hakkamasaamiseks maandavad ettevõtted oma riske erinevate tegevustega, olgu selleks siis pangalt maksepuhkuse kasutamine või kindlustuse abi või töö ümberkorraldamine, tavaliselt ei looda kellegi-millegi peale, pigem püütakse ise hakkama saada.

Jõgeva vallavalitsus loodab, et üheks võimaluseks ettevõtluse riskide maandamiseks on Jõgeva vallale kuuluvate äriruumide üürimaksete vähendamine poole võrra ja selleks on Jõgeva vallavalitsus vastu võtnud 8. märtsil 2021. aastal korralduse number 92, milles kirjas, et pakutakse ettevõtjatele, kes üürivad/rendivad Jõgeva vallavalitsuselt üüripindasid lausa 50 protsendilist soodustust.

Nii spordihoones Virtuses oleval kohvikul kui ka Kuremaa ujula kohvikul on õigus saada hinnasoodustust

Olen aru saanud, et tegelikult peeti silmas selle korralduse vastuvõtmisel pakkuda soodustust ainult osadele valla pinna üürnikele, kuid kindlasti peab kõiki ettevõtjaid ja ka mittetulundusühistuid ühte moodi kohtlema - see tähendab, et ka näiteks spordihoones Virtuses oleval kohvikul kui ka Kuremaa ujula kohvikul on õigus tasuda üüri 50 protsenti tavaüürisummast! Samamoodi Jõgeva polikliiniku ja Palamuse ambulatooriumi jt valla ruumides olevatel erapraksisega tegelevatel ettevõtjatel. Samuti on perearstidel ja prillipoel ja keraamikaettevõttel ja muudelgi ettevõtetel selline võimalus olema.

Kas saab rääkida ebavõrdsest ettevõtluse ja turu solkimisest Jõgeva vallas?

Mida loodetakse ja mida tekitab sellise käitumisega Jõgeva vallavalitsus ettevõtluses? Kas saab rääkida ebavõrdsest ettevõtluseset ja turu solkimisest Jõgeva vallas? Miks ma arvan, et sellise asja peale ei ole suutnud Jõgeva vallavalitsus mõelda, peaasi, kui lähikondlased abi saaks, olgu nad siis kasvõi üürilolevas ettevõttes töötajad. 

Aga kui info liigub, kas siis on asi seda väärt?

Kui info jõuab kõikideni, kes seda võimalust kasutada saavad - siis on ju asi seda väärt või mis sina arvad, lugeja?

.....tugevama õigus - kas jälle?

 

18. veebruaril 2021 esitasin vallavolikogu istungil Kuremaa mõisa fassaadi restaureerimise kohta vallavanem Aare Olgole arupärimise. Vallavanemale seetõttu, et valla allasutused kuuluvad vallavanema pädevusse. Mulle ja ka teistele opositsioonis olevatele volikogu liikmele pakkus huvi, kes ja kuidas on sõlminud töövõtulepingud, kui arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2021–2024 on veel vastu võtmata ja selle aasta vallaeelarvest ei maksa lausa rääkida. Uurisin oma arupärimises, kas töövõtulepingud on nõukoguga kooskõlastatud ja kas nendele on antud heakskiit nõukogu poolt, olgugi et arengukava on vastu võtmata.

Kus on kirjalik vastus- uuuu!

22. veebruaril 2021. aasta istungil vuristas vallavanem Aare Olgo vastuse volikogu istungil ette, aga kirjalikult vastust ta mulle ei esitanudki (Jõgeva vallapõhimääruse järgi otsustab arupärija kuidas vastata-mina soovisin nii suuliselt kui ka kirjalikult ja kirjaliku vastuse oleksin pidanud saama ka 22. veebrauril 2021).

23. veebruaril tuli siis ka kirjalik vastus, kus vallavanem ei suvatsenud vastata  minu küsimustele ja toppis mulle suhu sõnu, mida mina oma arupärimises ei esitanud. Mina küsisin kes, kus ja kas sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus (lühend TAK) on toimetanud õiguspäraselt kui vajab valla eelarvest toetusraha (töövõtulepingu kohustuste täitmiseks), aga selleks on vaja, et volikogu kinnitaks eelarve, kus ka toetusmeetmena oleks sees rahaeraldus TAKile.

Vallavanem Olgo kirjutab vastuses: „Vaatamata sellele, et sihtasutuse on asutanud kohalik omavalitsus, on sihtasutus eraõiguslik juriidiline isik ja seetõttu puudub tal kohustus oma tegevuses järgida valla arengukava ja eelarvet. Lepingute sõlmimiseks ei pea sihtasutus küsima vallavolikogult nõusolekut ning sellised lepingud ei tekita vallale mingeid õigusi ja kohustusi. Kui juhatuse ja nõukogu liikmed võtsid sihtasutusele üle jõu käivaid kohustusi, vastutavad nad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. sihtasutuse on küll asutanud kohalik omavalitsus, ent tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, kellel puudub kohustus oma tegevuses järgida valla arengukava ja eelarvet.“

Kas siis ikka on nii, nagu vallavanem vastuses vastab?

Siiski-siiski! Raha, 139 000 euro omafinantseeringuks on võimalik saada kahel moel, milleks esimene on sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse poolt laenu võtmine ja teiseks siis Jõgeva valla eelarvest toetusraha saamine omafinantseerimiseks. TAKile pangast laenu ei ole taotlenud ja isegi kui taotleks, siis tagatiseks peab ikka Jõgeva vallavalitsus oma garantii andma. Seda tehtud ei ole ja ka  ehitustööde töövõtulepingute sõlmimise ajal ei olnud valla eelarvet kinnitatud, seega töövõtulepingute sõlmimine tekitabki küsimusi!? Ja sellepärast sai ka arupärimine koostatud.

Või siiski, aga kus siis protokoll on?

Investeeringuid Kuremaa mõisale on vaja, aga asju peab ajama korrektselt. Viimane nõukogu istung oli detsembris, kus laenu võtmise teemat ei arutatud. Esimene töövõtuleping sõlmiti 11. jaanuaril ja teine töövõtuleping 26. jaanuaril 2021 ja mulle teadaolevalt ei ole nõukogu seda arutanudki. Seega kogu omafinantseering loodeti valla eelarvest! 

Kuremaa mõisa majandab TAK ning see kuulub vallale ja Jõgeva vallas toimunud umbusalduste tõttu pidanuks lepingud ootele jääma. Võimalus olnuks tulla volikogu ette ja rääkida, et toetusraha on tulemas ning vaja oleks volikogupoolset heakskiitu omafinantseeringuks ja töövõtulepingute sõlmimiseks. Volikogu oleks saanud vastu võtta protokollilise otsuse ja selle järgi oleks saanud ka töövõtulepingud sõlmida – seda ei tehtud.  

Oma vastuse vallavanem Olgo andis teada: „Mulle teadaolevalt on kõnealuste lepingute sõlmimise eelmine nõukogu heaks kiitnud möödunud aasta septembris. Selle otsuse teinud nõukogu liikmed kutsus vallavalitsus tagasi paar nädalat tagasi. Kuna tegemist ei ole minu juhitava valitsuse määratud nõukogu otsustega, mida kahtluse alla seate, ei pea ma sobilikuks eelmise valitsuse määratud isikute tegevuse kohta hinnangut anda“

TAKi kohustused on siiski ka valla kohustused

Kuigi vallavanem Aare Olgo viitab oma vastuses, et sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse lepingud ei tekita vallale mingeid õigusi ja kohustusi, siis päris nii see ei ole, sest kõik kohustused, mis on sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus võtnud, on kohustuseks ka Jõgeva vallale ja kajastatakse Jõgeva valla konsolideeritud majandusaasta aruandes.

Vallavanem Aare Olgo viited septembrikuu nõukogu koosolekul vastuvõetud otsustele on eksitavad. Vallavanemal on juurdepääs kõikidele nõukogude protokollidele, siis on mõttekas need ka üle kontrollida enne kui arupärimisele vastata. Minule teadaolevalt ei ole septembrikuu sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse nõukogu koosolekul sellest räägitud ja seda ei ole ka sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse nõukogu protokollis kajastatud! 

Lisatud 05.03.2021

Lehelugu lugedes (05.04.2021 nr 18) saan teada, et septembrikuus oli kaks nõukogu koosolekut (mina olin näinud ainult 15. septembri 2020 protokolli, aga nende nõukogu koosolekute ja protokollide saamistega oligi kogu aeg probleeme ja tuli meelde tuletada: siin), kus kirjas, et "Lisada SA Kuremaa TAK 2021 aasta eelarvesse taotlus Jõgeva valla eelarvest omafinantseeringu saamiseks ja omanikujärelevalveks vaja mineva summa finantseerimiseks" - kui selline tekst ütleb, et rohkem polegi vaja ja raha muudkui kukub eelarvest, siis õpetus mulle ja teistele  - nii kui nõukogu arvab- nii raha VALLA EELARVEST ka kohe kukub! Ja eelarve vastuvõtmine ei olegi enam oluline! Oluline on, et lähed raha lubavasse koalitsiooni, ükskõik missugune koalitsioon siis on ja saadki toetust - ja kenasti volikogu ongi "purki" pandud. Ei mingit otsustamist-isegi mitte näilist!  

Ja jutt, et SA Kuremaa turismi ja arenduskeskuse 2021. eelarve kinnitati nõukogu koosolekul läinud aasta 09. detsember, on fakti huvitav tõlgendus. Saad vaadata ise, antud protokolli! 

Samuti on "huvitav" vallavanema tõlgendus sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse nõukogu osas, eriti selles kontekstis, et oma nõukogu võis ju Olgo vallavalitsus alles veebruaris ümber muuta, aga endine nõukogu esimees Raul Soodla on ka praegu TAKi nõukogus, seda küll, et nüüd on ta nõukogu liige, aga selle lükkega näidati, et TAKi endise nõukogu esimehe käitumine oli sobilik praegusele koalitsioonile – kas ka minu poolt välja toodud kitsakohad?   

Kuidas see vallavanema kõnepruuk oligi:

„Küll me vastame sellel idikale!“

Oli vist nii!? Aga vastuseid ei tulnudki alljärgnevatele küsimustele…....

Kas on juhatuse liige ületanud oma pädevust sõlmides antud töövõtulepingud?

Kas antud töövõtulepingud kooskõlastati nõukoguga?

Kas nõukogu on andnud omapoolse heakskiidu lepingute sõlmimiseks, olgugi et Jõgeva valla arengukava 2021-2024, Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024 ja Jõgeva valla 2021 aasta eelarve on vastu võtmata?“

Kus nüüd ajakirjandus on? 

Aga pane minu õunaussi luuletusi lehes tsiteerima – huvitav elu meil ikka Jõgeva vallas ja volikogus!

…kas tulevad ka vastused? Ei! Mida te veel ei taha!

 

Volis 

…kas tulevad ka vastused - volikogu aseesimees Tiina Teppan…???

Kui Postimehes ilmunud volikogu liikme Tiina Teppani arvamusavalduse „Kuningas on alasti“ peale võtsid  mitmete volikogu liikmetega  ühendust nende valijate,  väites, et antud koo alla kirjutaja ei vea ise sellise ajaleheloo kirjutamisega välja, sest tema haridustee on lühikeseks jäänud. Uuesti pöörasid meie valijad tähelepanu volikogu liikme Tiina Teppani haridusele siis, kui ta vallavolikogu aseesimeheks valiti ja seadsid tema kompetentsi küsimärgi alla.

Et mitte levitada kuulujutte

Et mitte levitada kuulujutte, esitas Enn Kivi arupärimise Jõgeva valla volikogu aseesimehele Tiina Teppanile ja uurisime tema hariduse taset.

….aga  ei tulnudki arupärimisele mitte mingisugust vastust 22. veebruari 2021 volikogu istungil…..

On kurb, et Jõgeva volikogu esimees Peep Põdder ei pea arupärimisele vastamisi iseenesest mõistetavaks  ja õigustab vastama jätmist! 

On kurb, et Jõgeva volikogu aseesimees Tiina Teppan ei ole aru saanud, et arupärimistele ikkagi peab vastama ja vastamata jätmisega näidatakse oma suhtumist kõikidesse volikogu liikmetesse – ja see on ebaviisakus!  Viisakus volikogu liikmete vahel – see peaks ikka olema elementaarne ja elementaarne peaks olema ka arupärimistele vastamine.

Volikogu liikme Tiina Teppani nobe sulg - kas on väsinud?

Kui muidu on volikogu liige Tiina Teppan nobeda sulega arvamuslugu kirjutama 😂😂😂, siis nüüd ei suutnud arupärimise vastust valmis kirjutada kolme ja poole päevaga?

Ja tegelikult, kui vastuseid ei saa, siis ei ole mõtet pahandada, kui  liikuma hakkavad igasugused „jutud“, sest ega eestlastel ilmaasjata ei ole vanasõna „..kus suitsu, seal tuld!“.

„..kus suitsu, seal tuld!“

Jah, ja siis hakkadki uurima, kas tõesti on KOV valimistele kandideerides Tiina Teppan „parendanud ja täiendanud“  oma haridusinfot ehk siis ümardanud ja ülesse poole? Tiina Teppan siiski käis ju kutsekoolis, kus õppis mõnda aega lasteaiakasvatajaks, aga keegi ei tea, et ta selle kooli lõpetanud oleks?  Ja kas on olemas mõiste  „lõpetamata kutsekeskharidus“ tänapäeval – ja kas siis jääb haridustasemeks „põhiharidus“ või ümardatud „kutsekeskhariduseks“ või hoopis „keskhariduseks“? Aga kuidas jääb siis viisakuse ja avatusega??? volikogu liikmete ja valijate osas?

Jätk ka ikka!

Kui helistasin 18. märts 2021. aastal volikogu sekretärile
ja tuletasin meelde Enn Kivi ja enda arupärimisele vastamata jätmist (istungi päevakorras neid vastamisi ei olnud), siis tänati mind viisakalt ja koostati ruttu vastus, et infot volikogu aseesimehe hariduse osas ei pea andma! - aga seda tehti alles siis kui ütlesin, et EBAVIISAKAS on jätta volikogu liikmetele vastamata! 

Vot nii on lugu. Vaatame ja jälgime-eriti huvitav saab olema volikogusse kandideerimise aeg! 

Arupärimine Jõgeva Vallavalitsuse vallavanemale Aare Olgole

Ka opositsioon saab kokku, et arutada päevakajalisi valla teemasid. 

Jõgeva maakonnalehes Vooremaa oli 09. veebruar 2021 nr 11 (10902) lugu „Kuremaa mõisa peahoone fassaad saab uue ilme". Loen lehete, kus kirjas on, et 05. veebruar 2021 toimus Kuremaa mõisa peahoone fassaadi restaureerimise esimene töökoosolek. Tööde teostamiseks on sõlmitud lepingu OMA Fassaad OÜga. Toetuse summa on 130 867 eurot ja seda saab siis, kui vald lisab omaosaluse 139 911,28 eurot (kokku 270 778,28 eurot).

Lepinguid on kaks, mis on leitavad riigihangete registrist:

1. Kuremaa mõisa peahoonefassaadi korrastustööde tegemiseks  on Sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse (90007626) poolt sõlmitud 11. jaanuar 2021 töövõtuleping nr 1, maksumusega 213 542, 36 eurot (km-ga 256 250,83 eurot).

2. Kuremaa mõisa peahoone sokli korrastustööde tegemiseks on Sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse (90007626) poolt sõlmitud 26. jaanuar 2021 töövõtuleping 2, maksumusega 47 596,92 eurot (km-ga 57 116,30 eurot).

Ajalehes viidatud omanikujärelevalve pakkuja ja lepingu kohta avalikku infot ei ole võimalik leida. Leheloos on kirjas, et omanikujärelevalvet teeb P.P. Ehitusjärelevalve OÜ. Mis summast jutt on, seda infot ei leidnud.

Milleks siis arupärimine?

Aga tegelikult on nii, et uusi ehk siis 2021 aasta remondilepinguid, kus üheks raha finantseerijaks omaosalusega (summa rohkem kui 139 911 eurot!)on vald ja teiseks osapooleks on KIK, siis saab ja võib sõlmida lepinguid siis, kui eelarves on see kajastatud. Tegelikult nii kaua kui eelarvet ei ole vastu võetud, võib tasuda asutuste üldkulusid ja sellise arvestusega, et kasutatakse eelmise aasta eelarve mahust 1/12. Loomulikult oli ka võimalus, pöörduda volikogu poole, et võetaks vastu protokolliline otsus Kuremaa mõisa investeeringu vallapoolse omaosaluse osas, aga kuna võimu jagamisega omavahel oli nii palju tegemist, siis selline võimalus lihtsalt ununes.....

On ju teada, et Kuremaa mõisa peahoone vajab remonti.

Kui eelmine valitsus oli planeerinud eelarvestrateegia 2021-2024 ja arengukava vastuvõtmise 17. detsember 2020 ja eelarve vastuvõtmise jaanuarikuu algusesse, siis umbusalduse esitamisega 17. detsembril 2020 hääletati kõik päevakorrapunktid maha! Põhjenduseks see, et tahetakse ise koostada uued arengukava ja eelarvestrateegia! Aga siinkohal jäeti tähelepanuta fakt, et kui arengukava ja eelarvestrateegiat menetleda, tuleb nad ka koostada. 

Aga oh jama, umbusalduse esitajatel (keskerakonna ja reformierakonna saadikud, lisaks Marko Saksing ja Tiina Teppan) ei olnud siis veel (17.12.2020 - 17.01.2021) võimalus ametnikke seda tööd tegema panna - need dokumendid oleks pidanud nad ise tegema ja eks ta sellepärast ka ette valmistamata ja koostamata jäeti!  

Aga mulle meeldis eelarvestrateegiat koostada - numbrid tulid raamatupidamisest, investeeringud koalitsioonist ja kokku kirjutatud ta saigi!

Kuna ühtegi dokumenti, kus oleks viidatud Kuremaa mõisa 2021 aasta valla poolt omaosalusele ehk siis investeeringule, ei ole vastu võetud ja ka ei ole sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse juhataja ega nõukogu pöördunud volikogu poole loa küsimisega antud investeeringu (remondi lepingu sõlmimiseks) osas, siis ongi tekkinudki küsimused, millele palume vastuseid vallavanem Aare Olgolt. Miks just vallavanemalt - aga temale alluvad lõppkokkuvõttes sihtasutused. 

Vastavalt KOKS § 26-le soovime vastust nii kirjalikult kui ka suuliselt ja vastuse peab saama juba 22. veebruari 2021. a istungil

1. Kes ja kuidas on sõlmitud antud lepingud, kui Jõgeva valla arengukava 2021-2024, Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024 ja Jõgeva valla 2021 aasta eelarve on vastu võtmata?

2. Kas on juhatuse liige ületanud oma pädevust sõlmides antud töövõtulepingud?

3. Kas antud töövõtulepingud kooskõlastati nõukoguga? Kas nõukogu on andnud omapoolse heakskiidu lepingute sõlmimiseks, olgugi et Jõgeva valla arengukava 2021-2024, Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024 ja Jõgeva valla 2021 aasta eelarve on vastu võtmata?

4. Kas on Jõgeva vallavalitsuse ja Sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse poolt rikutud finantsdistsipliini kui Sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus on sõlminud töövõtulepingud, milleks ei ole Jõgeva vallavolikogu poolt heakskiitu, sest Jõgeva valla arengukava 2021-2024, Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024 ja Jõgeva valla 2021 aasta eelarvest on vastu võtmata, samas kui lepingud on sõlmitud juba jaanuarikuus?

Ootame vastuse ära ja eks siis selgu, kuidas edasi käituma peab, aga oodata ei ole kaua! 

Arvamusavaldusest tõusid küsimused - kas tulevad ka vastused...?

Arupärimine oli adresseeritud volikogu aseesimehele Tiina Teppanile

18. veebruari 2021. a volikogu istungil esitas opositsioon kaks arupärimist.

Esimene oli adresseeritud Jõgeva vallavolikogu aseesimehele Tiina Teppanile, kus soovisime Jõgeva vallavolikogu aseesimehelt, proua Tiina Teppanilt, vastust tema hariduse osas. 

Milles siis küsimus? 

Teema tõusis päevakorda, kui volikogu liige Tiina Teppan avaldas oma arvamusloo „Kuningas on alasti“. Mitme, selleks ajaks opositsiooni jäänud, volikogu liikmega võtsid ühendust valijad, kes väitsid, et antud koo allakirjutaja ei vea ise sellise ajaleheloo kirjutamisega välja, sest tema haridustee on lühikeseks jäänud. Uuesti pöörasid meie valijad tähelepanu vallavolikogu aseesimehe Tiina Teppani haridusele siis, kui ta vallavolikogu aseesimeheks valiti ja seadsid tema kompetentsi küsimärgi alla.

Pean ütlema selguse huvides, et ei tunne vallavolikogu aseesimeest Tiina Teppanit varasemast ajast, seega ei tea ka tema kirjutamise võimeid ja haridustaset. Aga kui mitmele opositsioonis olevale volikogu liikmele samasugune info oma valijatelt „kätte tuli“, siis otsustasime, et küsime otse algallikast ehk siis vallavolikogu aseesimehelt Tiina Teppanilt endalt. Olles kohaliku omavalitsuse valimiste andmetes kirjutanud ja vallavolikogus ennast tutvustades väitnud, et  omab keskharidust ja/või kutsekeskharidust (õppis lasteaednikuks),  siis vastata küsimusele, missugune on tema haridustase, ei tohiks ju raske olla. Kuna tean mõnda juhtumit, kus valimistel on volikogusse kandideerijad oma haridust ebaõigesti esitanud, siis on kindlasti mõtekas algallikalt ehk siis vallavolikogu aseesimehelt, Tiina Teppanilt, endalt uurida tema haridustaset.

Niisiis saigi arupärimine koostatud ja volikogu istungil üle antud.

Volikogu esimees Peep Põdder võttis arupärimise vastu Enn Kivilt ja teavitas kohe, et sellele arupärimisele ei vastata, sest KOKS § 26-st lähtuvalt ei saa volikogu liikmed üksteisele arupärimisi esitada, aga arupärimine esitati vallavolikogu aseesimehele Tiina Teppanile, kes on volikogu poolt valitud sellele kohale ja tegemist ei ole siiski mitte lihtsalt "teise volikogu liikmega". 

Ega midagi – kirjutasin istungi ajal uue arupärimise ja esitasin selle kantselei juhatajale ja palusin samale küsimusele vastata, viidates Jõgeva valla põhimääruse § 21-le  .

Saabus vaheaeg ja volikogu esimees Peep Põdder astus minu juurde ja selgitas, et ikkagi ei vastata esitatud küsimusele, sest see ei ole seotud küsimusega, mis puudutavad isiku võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist. Tuletasin siis volikogu esimehele meelde tema poolt esitatud arupärimist Jõgeva linna tiikide  kõrkjate osas, aga eks iga inimene käitubki erinevalt. 

Viisakusest volikogu liikmete vastu vastasin mina abivallavanemana ka sellistele arupärimistele, mis ei puudutanud  minu võimkonda reguleerivaid õigusakte või mis õigusakti siis tiikide niitmine kõrkjate osas oli!? Või siis volikogu liikme Arvo Sakjase arupärimine minu facebooki postituse osas. Kui vastata ei olnud võimalik, proovisin huumoriga vastusele läheneda, aga kuidas sai olla seotus õigusaktide täitmisega minu fb kirjutatud kommentaar??? 

Kuna minul ei olnud midagi varjata, siis vastasin kõikidele arupärimistele - siit jõuame järgmise teemani.

Kui volikogusse kandideerida, siis on avalikuks infoks kandideerija haridus, seega on arusaamatu, miks väita, et vallavolikogu aseesimehe Tiina Teppani arupärimisele ei vastata? 

Tekivad ju tahest tahtmata küsimused - kas ongi siis midagi varjata?

Kas volikogu liikme valija peabki arvama, et valimistel esitatud andmed võivad olla ebaõiged või saabki valimistel vassida haridustasemega? Tegelikult on oluline, et volikogusse kandideerija oleks aus ja avatud ning sooviks mõelda esmalt vallale ja alles siis omakasule. On oluline, et ta on tegus ja tahab panustada oma valda. Küsimused võivad tõusta aga siis, kui valijatele on ebaõige info esitatud. Aga kas siis on? Või siiski ei ole? Ja küsimused jäävad? Kui arupärimisle ei vastata, eks siis peab uurima valimiskomisjonilt, sest valimiskomisjonile esitatud andmed peavad olema tõesed. 

Igatahes küsimused jäävad ja ei kao enne, kui vastused selguvad? 

Tule homme-ülehomme tagasi ja siis räägin teisest arupärimisest, mis opositsioon esitas vallavanem Aare Olgole. 😉

Terje Rudissaare koostatud Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024 ettekandja oli Aare Olgo

 

18.02.2021 volikogu istung

Tänasel (18.02.2021) volikogu istungil võeti vastu 27 poolthäälega määruse eelnõu „Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024“.   

Terje Rudissaare koostatud Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024 ettekandja oli Aare Olgo

Eelnõu ettekandja oli vallavanem Aare Olgo. 

Kui 17. detsember 2020 volikogu päevakordasid ei kinnitatud, sealhulgas määruse eelnõu „Jõgeva valla eelarve-strateegia 2021-2024“, siis põhjendas Peep Põdder päevakorrapunkti vastu hääletamist sellega, et  uus koalitsioon soovib eelarve-strateegia 2021-2024 ümber teha! 

Et eelarvestrateegiat ümber teha, tuli ju praegusel koalitsioonil tööd teha, aga kas sellist tööd ikka soovis keegi teha - tundub, et ei! 

Kuigi esmane arvamus eelarvestrateegia osas oli praegusel vallavanemal Aare Olgol selline, et  ei ole näinud ebakompetentsemalt koostatud eelarvestrateegiat, siis pean praegu järeldama, et sellel ajal ei tutvunud tollane volikogu liige Aare Olgo dokumendiga korrektselt. Nüüd on seda tehtud ja mõistetud, et ongi hästi ja kompetentselt koostatud Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024.

Praeguse koalitsiooni leping on nagu meie eelarvestrateegiast maha viksitud!?

Olen vaadanud ka uut koalitsioonilepingut ja osad teemad on lausa Jõgeva valla eelarvestrateegiast 2021-2024 ümber kirjutatud koalitsioonilepingusse: raudteetunnel, Virtuse renoveerimine, Jõgeva Põhikooli spordihoone, Jõgevatreff, Vana-Jõgeva vee- ja kanalisatsioonitrass ja kergliiklustee, vähendatakse lagunenud ja mahajäänud hoonete arvu-mis on juba lausa alguse saanud Lai 4 lammutamisega jm. – Tundub, et kõik, mis olime eelarvestrateegias planeerinud ja kuidas olin eelarvestrateegia kokku kirjutanud, sobib ka nüüdsele koalitsioonile!

Volikogu eelnõus kirjas kuus valitsuse liiget- tegelikkuses kuuendat alles otsitakse

Eesti riik sai uue valitsuse, just nagu Jõgeva valdki!

Tänasel (25. jaanuar 2021) volikogu istungil tutvustasid uued vallavalitsuse liikmed endid.

Kokku saab Aare Olgo valitsuses olema kuus liiget – viis on suudetud leida - ühte abivallavanemat alles „moositakse“ 😃😃

2.    Viktor Svjatõšev  abivallavanem

Oma tutvustuses andis Viktor teada, et suur osa Jõgeva linna majadest on tema projekteeritud ja ehitatud. Oma abivallavanema tutvustuses mainis Viktor ettevõtjana Äripäeva gasell nimekirjas olemist. Aga oma ettevõtte lõpu jättis mainimata – meenutuseks siis:  https://www.vooremaa.ee/edukas-firma-lopetas-pankroti-ja.../

3.   Teine abivallavanem ?????

Anti teada, et on mitmed kandidaadid, aga alles vaja asjad kokku leppida!!?????

4.     Marek  Saksing  

On Kuremaa Enveco juhataja ja lausa ajalehe vahendusel teada andnud, et volikogu töö ja volikogu aseesimehe amet on nii palju aega võtnud, et pere on tagaplaanile jäänud. Uurisin – mille või kelle arvelt arvab Marek, et valitsuses jõuab tööd teha?  Vastust ei saanud adekvaatset, aga vastaja nentis, et oli moment, kus otsustas aja maha võtta. Ja siis rääkis Marek oma kallite inimestega ja otsustas jätkata vallavalitsuse liikmena.  Kuna tean kui ligadi logardi on Kuremaa Enveko asjaajamine – oktoobrikuu aktid ja arved esitati alles jaanuaris, jääb loota, et Marek leiab aega tegeleda nii Kuremaa Enveko, vallavalitsuse kui ka oma perega.

5.    Triinu Palmiste

Valitsuses olnud nii vanas Jõgeva vallas kui ka eelmises valitsuses. Peep leiab, et Triinu on oma isa tütar ja isa ikka keskerakonna mees!😉  Triinu jutu järgi tahab ta tegeleda seltsidega ja noorsootööga. Jääb loota, et jagub jaksu suhtuda kõikidesse seltsidesse avatult ja tolerantselt ning leida koostöö kohad valla arenguks.

6.    Veigo Tumaševski

On tegev riigiametis ja varem toimetanud erinevates komisjonides ja nõukogudes. Kuna ei ole veel paika pandud, mida keegi täpsemalt valitsuses toimetab, siis on ootuses, aga ise tunneb end tugevamalt hariduses, sotsiaalis ja spordis.

Toredad inimesed

Toredad inimesed kõik, aga kuna kogu valitsust ei olnud võimalik näha-kuulda, siis minu poolthäält antud eelnõu ei saanud.