Üle laipade – silmakirjalikkus ja rahahimu iseloomustavad praegust Jõgeva valla koalitsiooni

Silmakirjalikkus vallavalitsuse poolt!

Jõgeva vallavolikogu esimene aseesimees Mai Treial on korraldusega (üldiselt ei saa volikogu liikmetele korraldusi anda, peaks esitama hoopis kutse osaleda istungil...aga no - vanal ajal tehti vist teistmoodi) ette näinud 26. märtsil algusega 14.00 läbi viia volikogu istung ja volikogu liikmeid sunnitakse füüsilise kogunemisega ning sunniviisilise otsusega (lasteaia kohatasu+ huvikooli tasu), kus muudatusettepanekuid aja osas lisada ei ole võimalik!
https://drive.google.com/file/d/1rbq23DUPhQwwHG334l-pEWPuNxHY8O6f/view?usp=sharing
Volikogu esimene aseesimees Mai Treial leiab, et sobiv on survestada ja sundida volikogu liikmeid avaldama arvamusi juba kolmapäev, 25.03.2020 eelnõude kohta! Eriti nõme on see, et lasteaia kohatasu eelnõu oli muudetud võrreldes eelarvekomisjonile esitatud eelnõuga. Ja niimoodi, et kahju saavad lastevanemad! 

Kui algselt oli eelnõus kirjas, et vabastada lasteaia osalustasust alates epideemia väljakuulutamise ajast, siis volikogusse esitati vastuvõtmiseks eelnõu, mida muudeti ja kirjas on, et lasteaia osalustasu tasumisest ja huvikooli õppetasu maksmisest  vabastatakse alates 1. aprillist 2020 kuni eriolukorra kehtimise lõpuni.  - SILMAKIRJALIKKUS VALLAVALITSUSE POOLT!

SAMAS KUI VOLIKOGU LIIKMED SAID OTSUSTADA AINULT "poolt" või "vastu"! 

Kui see ei ole volikogu liikmetele koti pähe tõmbamine, siis mis see on?

Pool kuud on lapsed kodus olnud, aga märtsikuu eest peavad  lapsevanemad kohatasu ikka maksma! 

Kui Vabariigi Valitsus ja Jõgeva valla kriisikomisjon on väga üheselt teada andnud, et avalikud üritused ja kogunemised on keelatud, siis Jõgeva vallavolikogu esimene aseesimees soovib siiski füüsilise kohaletulemisega volikogu istungi viia läbi, pannes ohtu nii volinikud kui ka volinike perede – abikaasade, laste, vanemate tervise! On teada, et mitu volikogu liiget peavad olema karantiinis, samuti on volikogus kaheksa volikogu liiget, kes ise on oma vanusega riskigrupis ja on volikogu liikmeid, kelledel kodus väikesed lapsed!

Jõgeva vallavolikogu esimehe koalitsiooni kandidaadi Margus Kase rahanuts on olulisem kui 27 volikogu liikme turvalisus

Jõgeva vald kasutab oma töös interneti platvormi VOLIS – see annab võimaluse volikogu istungit viia läbi virtuaalselt, mis on TURVALINE volikogu liikmetele ja mida jälgivad ka meie valla elanikud! 

Kui algselt oli istungi päevakorras kuus punkti, siis lõpuks jäi ainult päevakorrapunkt volikogu esimehe (isikuvalimine) valimine ja ainult see üks punkt nõudis kohale tulemist! - nii otsustas volikogu esimene aseesimees Mai Treial!
Tegemist on siis volikogule uue esimehe valimisega!, mida  tegelikult saab valida kuni kolmanda maini!
Volikogule püüti sisendada, et isikuvalimist VOLIS ei toeta,  aga tegelikult ei ole sellega probleemi - saab ikka ka isikuvalimisi VOLISes turvaliselt läbi viia. 
Ja tegelikult ei ole seda esimeest vajagi enne maikuud, sest vastavalt seadusele võivad nii esimene kui ka teine volikogu aseesimees ka lõpuks tööd teha, eriti kui arvestada seda, et üle kahe aasta on saadud hüvitist kokku iga kuu 1225 eurot, samas kui tööd tehtud praktiliselt ei ole. 

NB! Iseenesest peab volikogu alles 03.maiks 2020 volikogu esimehe valitud saama.

Kas see punkt on ikka nii oluline, et rikkuda seadusi?-panna ohtu valla kodanikud? EI! Kindel „EI“! 

Ei saa ja ei tohi olla nii, et rahahimu on tähtsaim tung, mis tuleb rahuldada, sest ainult nii garanteerib volikogu esimehe kandidaat Margus Kask endale juba märtsikuus turvalise volikgu esimehe palga! Aga summa, millest räägime on kuus saadav töötasu summas 3150 eurot! 

Margus Kask on praegu Puurmani Mõisakooli direktor, veab Jõgeva Baptistikogudust ja on dirigent - mille arvelt küll siis leiab kooli direktor, Jõgeva Baptistikoguduse pastor ja Jõgeva kammerkoori dirigent aja tegeleda ka teiste täiskoha töödega!? Missugune töökoht siis hakkab kannatama või ongi nii nagu Raivo Meitus ütles, et volikogu esimehel ei ole enam tööd täiskohana ja ka praegune töötasu on liiga kõrge. 

Volikogu liikmed on saanud mandaadi oma valijatelt. 

Kriisi ajal jäävad volikogu liikmed silma, sest nende tegemisi jälgib kogu vald. Seega on oluline, et volikogu ja volinikud järgiks riigis väljakuulutatud otsuseid ja järgiks kriisi ajal neid oma tegemistes. Nüüdseks tuleb hoida kahe meetrist vahet ja üle kahe inimese koos olla ei ole lubatud – kõik avalikud asutused peavad olema suletud ehk siis ka Jõgeva Kultuurikeskus.

Volikogu on võimalik läbi viia virtuaalselt kasutades VOLIst!

Kui volikogu aseesimehed arvavad, et ei saa koduses tingimuses VOLISe kaudu istungit juhitud, siis  vallavolikogu saal on piisavalt suur, et kantselei ametnikud, IT tugi saaks piisavalt kaugel üksteisest olla ja ka vajadusel ettekandjate turvalisus tagatud! Ja kõik oleks live`s!

Volikogu liikmed peavad olema eeskujuks jälgimaks kriisi kogunemise ja liikumise keeldu! Seega kuigi Vabariigi Valitsus pöörab väga tähelepanu viiruse leviku piiramisele ja sellel eesmärgil soovitatakse volikogu töö korraldada ümber selliselt, et eelistatud oleks kaugtöö ning koha peal toimuvate kohtumiste ja istungite asemel kasutataks elektroonilisi võimalusi - on minu ettepanek: Teeme ka meie seda! - meil on see võimekus ju olemas!
Jäägem terveks! 

Meil Palamusel on lapsed prioriteediks number üks

19.märtsi ajalehe Vooremaa esilehe loos „Inimesed harjuvad tasapisi eriolukorraga“ selgitab haridusala kureeriv abivallavanema Arvo Sakjas, et enamik Jõgeva valla koolide juhte ei pea vajalikuks pakkuda koolipoolselt toetust lõunasöögi osas ning koolide õpilastele ei ole vaja eriolukorra tõttu sooja koolilõunat pakkuda. Olen olnud sotsiaalkomisjoni esimees ning tean, et inimesed on tagasihoidlikud, eriti siis kui küsida, kas nad vajavad abi–siis saab ikka vastuseks, „aitäh, saame hakkama!“ Kui aga tõesti hoolitakse ja pakutakse abi, mis aitab lastevanemate koormust kergendada, siis saame tavaliselt vastuse, „aitäh, oleme sellega päri.“

Oskar Lutsu Palamuse gümnaasium 

hoolib oma õpilastest ja soovib pakkuda koolilastele sooja lõunasööki–soe toit toimetatakse ka Palamusest eemal elavatele lastele koju. Kuna Palamuse lasteaeda oli aastaid toodud toitu gümnaasiumi köögist, siis teatakse, mis teha tuleb, et vältida ristsaastumist, tagada puhtus, toidu kvaliteet ja kättetoimetamisel turvalisus. Toidu üleandmist korraldatakse nii, et välditakse füüsilist kontakti, jälgides eemalt, et koolilapsed valmispandud, kaanega kaetud nõud söögiga ukse tagant või värava juurest turvaliselt ja mugavalt kätte saavad.

Suheldes paljude inimestega ei suutnud ma uskuda 

abivallavanem Arvo Sakjase poolt esitatud väidet, et Jõgeva vallas ei ole mõtekas pakkuda koolilastele sooja toitu. Tean, et on palju suurperesid, kus selline abi kuluks marjaks ära. Samuti on peresid, kus lapsevanemad käivad eemale tööle, tihti käivad isad tööl ka välismaal ning lapsed peavad hakkama saama kogu päeva vanemateta. 
Seega uurisin kahelt Jõgeva valla koolidirektorilt, mida nemad arvavad Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi ideest pakkuda õpilastele sooja lõunasööki, et kergendada lastevanemate koormust.

Ühe kooli direktori arvamuse järgi ei näe tema tõesti sellise teenuse vajadust. Samas selgus jutuajamises, et ega nad juhtkonnaga Palamuse Gümnaasiumi algatusest midagi ei tea ning kooli juhtkond ei ole analüüsinud täpsemalt eriolukorras sooja toidu pakkumise vajadust. Ka ei ole lastevanemad sellele ise tähelepanu pööranud. 
Teise kooli direktor selgitas, et tema käest ei ole abivallavanem Arvo Sakjas küsinud, kas nende koolis võiks sooja sööki keegi vajada eriolukorra ajal, aga ta arvas, et selline vajadus võib nende kooli lastel isegi olla.  

Olen sotsiaalmeedia kaudu viidanud 

Palamuse Gümnaasiumi algatusele ning paljud on arvanud, et selline toetus näitab kooli hoolivust ja aitab kodus lastevanematel pühenduda muudele tegevustele - saab käia õues, tegeleda lastega, õppida koos lastega ja õpetada neid, vajadusel teha kaugtööd. 
Samamoodi on selline mürkamine ja hoolivus oluline nende vanemate arust, kes peavad eemal tööl käima ja kelle lapsed on isekeskis kodus. Teadmine, et laps saab sooja söögi kooli poolt, võimaldab lapsevanemal pärast tööd tegeleda laste õpetamisega, suhtlemisega, mitte toimetama õhtu otsa köögis ja valmistama pärast õhtusööki veel ka järgmise päeva lõunasööki ning kulutama veelgi seda vähest lastega koosolemise aega.

Koolitoidule eraldatakse riigi eelarvest toiduainete raha.

Kooli kokkadele tuleb ka eriolukorra ajal niikuinii töötasu maksta ja kuna koolide majandus- ning ka muud sõidud jäävad tegemata, siis ei ole toidu kojuvedu valla eelarvele lisakoormuseks. Erakorralise olukorra tõttu Eestis on lapsed koduõppel, samas kui kooli teenistujad saavad töötasu, aga tööd ei ole, seega saab neid teenistujaid, kes on läbinud ka hügieenikoolitused, kasutada nende nõusolekul toidu laialiveol ning selline toimetamine ei tekitada vallale lisakulu!

Minu arust on tegemist vajaliku toega nii lastele kui ka vanematele, mida võiks rakendada kogu Jõgeva valla piires. Sooja koolisöögi pakkumist peavad vajalikuks Tallinna koolid ja ka Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium alustas sooja toidu pakkumisega 19.märtsil.

Olen saanud infot, 

et Jõgeva valla kriisikomisjon ei pea vajalikuks koolilastele sooja toidu pakkumist, põhjendades seda söögi kättetoimetamise ohtudega. Võin kinnitada, et Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis on rakendatud meetmed, et toidu valmistamine ja kohaletoimetamine oleks riskivaba ja turvaline - toidu laialivedu eitee keegi suvaline inimene, seda teevad inimesed, kes on läbinud vajalikud koolitused.

Kutsun Teid olema hoolivamad, 

märkama abivajajaid ja pakkuma toetust, sest Jõgeva vallas on lapsed prioriteet number üks! 

Meie Palamusel hoolime lastest ja toetame lastega peresid.

Kas opositsioon ikka lasi põhja Jõgeva vallavalitsuse plaani?

Ühinemislepingu allkirjastamine Kuremaal 2016

Ühinemisleping sõlmiti nelja (Jõgeva linn ja vald; Palamuse ja Torma) omavalitsuse poolt, et nelja aastase ülemineku ajal kõik piirkonnad oleks kindlad valdade arengukavades planeeritud tegevuste elluviimistes. Seda nõudis ka Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse paragrahv üheksa. Kõik endised omavalitsused koostasid  investeeringute kavad ning kõikide omavalitsuste volikogud kinnitasid ühinemislepingu koos lisadega  ja ikka selle arvestusega, et see leping kohustab uut omavalitsust jälgima lepingus sätestatavat.

Proloog

2016 aasta ühinemislaua taga istusid juhtkomisjoni liikmetena ka praegu volikogus ja valitsuses (sh ka ametnikena) olevatest inimestest järgmised volikogu liikmed: Margus Kask, Tiit Lääne, Raivo Meitus, Triin Pärsim, Terje Rudissaar.

Nüüd peame veel meenutama Jõgeva valla 2018-2028 aasta arengukavaga seonduvat: „Üldsõnalisus oli arengukava koostamisel teadlik valik“, on selgitanud volikogule arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsim, kui viidati arengukava eesmärkide üldsõnalisusele ning ühinemislepinguga seonduvale.

Ühinemislepingus on kirjas, mis oli vaja vallavalitsuse ära teha 2019 aastaks:

Punkt 6.1.1 Aastaks 2019 töötatakse välja hariduse- ja noorsootöö arengukava.

Punkt 6.4.1 Aastaks 2019 töötatakse välja kultuuri- ja sporditegevuse arengukava.

Aga nii  hariduse- ja noorsootöö kui ka kultuuri- ja sporditegevuse valdkondlikud arengukavad on jäetud nahaalselt tegemata, selle asemel soovitakse muuta hoopis ühinemislepingut!???

Kuhu kadus ühinemislepingu muutmise eelnõu dokumendiregistrist?

Kui nüüd lugeda ühinemislepingu muutmise otsuse eelnõu ja seletuskirja, mille on paljuski koostanud arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsim, siis siin on vastuolud – vist on õigem väita, et lausa valetatud nii vallarahvale kui ka volikogule! Miks ma nii väidan, aga kui punkt 6.1.1. seletuskirjas kirjutatakse: „Uus valla arengukava on koostatud 2019. aastal ning seal on piisava põhjalikkusega käsitletud hariduse ja noorsootööga seonduvat. Pole ühtegi mõjuvat põhjendust, miks hariduse- ja noorsootöö arengukava peaks olema eraldi arengudokument, mitte arengukava valdkondlik peatükk. Selline arengukavade killustatus ei võimalda saada ei valdkonnast ega selle arengusuundadest sisukat ja täpset ülevaadet. Liiatigi tuleb valdkondlikku arengukava menetleda arengukavaga samade reeglite kohaselt – kaasates avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamist ning volikogus tuleb läbida kaks lugemist. Valdkondlikke arengukavasid koostades saab tõenäoliselt nende koostamine kestma ilma pausideta aasta ringi, milline ressursikasutus on ebamõistlik. Küll tuleb ühinemislepingu järgselt tervikuna üle vaadata võimalused haridusvõrgu optimeerimiseks“, siis ma ei saa muutmoodi väita!

Olen avalikult ja ka eestseisuse koosolekul välja öelnud, et selline ühinemislepingu muutmise seletuskiri on teadlik vale levitamine.

Kui vaadata Jõgeva valla arengukava, siis  lehekülg 15 on kirjas „Laste arvu vähenemisest tulenevalt on vajalik koostada analüüs, millises piirkonnas ja millises mahus on otstarbekas ning vajalik ruumiprogrammi korrastamine ja renoveerimine.“ ning Jõgeva valla arengukava  leheküljel  17 on kirjas „Valla haridusvõrgu kaasajastamiseks tuleb koostada haridusvõrgu ruumi- ja majandusanalüüs ja hariduse valdkondlik arengukava.“ – Seega ei ole ühinemislepingu muutmise seletuskirjas antud seletus tõepärane ning volikogu liikmeid ja elanikkonda tahtlikult eksitav!  

Valdkonnapõhise arengukavade olulisusest ja vajalikkusele pöörab tähelepanu ka Jõgeva valla põhimäärus (§ 38 lõiked 1, 2). Praegu on tekitatud arvamus arengu- ja planeeringuosakonna ja tema juhataja poolt, et haridus, noorsootöö, kultuuri- ja sporditegevus ei ole meie vallas olulised valdkonnad!? 

Sellega ei saa mina nõus olla! – need on meie valla ühed alustalad ja pikem plaan ehk valdkonnapõhine arengukava on ülioluline, mida aga meie vallavalitsusel ei ole!?

Miks ei ole eestseisuse koosoleku protokoll dokumendiregistris?

Eestseisuse koosolek toimus 13.02.2020 ja selle kohta koostati protokoll, mida millegipärast ei ole dokumendiregistris registreeritud, aga mille saatis volikogu esimees kõikidele koosolekul osalejatele tutvumiseks. Mina lisasin omalt poolt muudatused (kirjas lilla värviga), kusjuures andsin ka koosolekul osalejatele teada, et arutan ühinemislepingu muutmise otsuse ettepanekud ja seletuskirja muudatused läbi valimisliidu liikmetega ja alles siis otsustan hääletuse osas. Nii ka tegin ning sain ka valimisliidu liikmetelt vastukaja. 

Valimisliit Vooremaa nimekirjas kandideerijad kirjutasid:

-  „Ei ole nõus hariduse optimeerimiskavaga. Kui külast kaob kool, kaob ka elu.“

- „Mis puutub hariduse ümberkorraldusse läbi sellise  ühinemislepingu muutmise, olen radikaalselt vastu. Esiteks seadustada vallavalitsuse 2 aastat lulli löömist??  2019 pidi olema valmis arengukava. Ehk kes on keelanud tänasel võimul teha uuringu, arutelud ja tulevikuvaated?

Mis puutub punkti 6.1.2 sõnastuse muutmisse, siis sellisel kujul muudetav sõnastus tagab vallavalitsusele vabad käed ilma aruteluta liita ja kaotada koole või lasteaedu, muuta/reorganiseerida põhikool algkooliks, lasteaed-algkoolist jätta alles lasteaed jne.  

Kindlasti vajab valla hariduseelu muutmist ning mina alustaks sellest vallavalitsusest J.

Ka tänane kehtiv sõnastus ei välista võimalust viia haridusasutusi ühise juhtimise alla.

Ehk selleks, et hariduselu muutma asuda tuleks enne ära teha kodutöö, kui palju lapsi kuskil piirkonnas lähima 20 aasta prognoosis on (vaadata tuleb pikka vaadet, mitte lühiajalist 4-5a), mis muutmistega kaasneb jne ning alles siis hakkame reorganiseerima.“

-  „selliseid vallavalitsuse ettepanekuid sellisel kujul pigem ei toeta. Neid nikerdamisi ja JOKKe olen piisavalt näinud.“

-  „hästi lühidalt öeldes pole tervikuna selle poolt.“

-  „Lihtne on kõike optimeerida ja sulgeda, aga kohta, kus on kõik suletud, ei tule ka uusi inimesi juurde.“ Jne.

Kuigi vallavalitsus väidab, et paljud asjad jäävad tegemata, sest ühinemislepingut ei saanud muuta, siis arvan, et kõiki punkte ühinemislepingu muutmise otsuses ei tohigi muuta!

Miks on vaja välja töötada hariduse optimeerimise kava – vaja on korralikku ja pikaajalise nägemusega hariduse plaani ehk arengukava!

Miks väita, et haridusasutusi ei saa ühtse juhtimise alla viia!? Ka praegune sõnastus ei välista ümberkorraldusi juhtimise osas.

Miks väita, et rahvakultuuriga tegelevate täiskasvanute ringidele ei peaks ringiruumid olema tasuta!? Just nii oli mõeldud ühinemislepingu, et kõik kes tegelevad rahvakultuuriga, saavad valla ruume kasutada tasuta.

Spordinõukogu vajadust vallavalitsus ei näe ning ühinemislepingu muutmise eelnõus kirjutatakse: „Ühinemislepingus pole täpsustatud, milline roll ja ülesanded on spordinõukogul. Vallavolikogu on moodustanud kultuuri- ja spordikomisjoni ning vallavalitsuse juures tegutseb nõuandva organina Jõgeva valla spordikomisjon, mille üheks ülesandeks on teha vallavalitsusele ettepanekuid sporditöö korraldamiseks Jõgeva vallas. Jõgeva valla spordikomisjoni kuuluvad muuhulgas kehalise kasvatuse õpetajad ja spordiklubi esindaja. Täiendava nõukogu loomiseks puudub praktiline vajadus.“

Ikka hämamine, sest ühinemislepingus sooviti suuremat tähelepanu sporditegemise võimalustele pöörata. Isegi arengukavas (lk 27) on kirjas, et „Spordielu paremaks korraldamiseks luuakse nõuandva organina valla spordinõukogu/ komisjon.“ Kui nõukogu moodustatakse, siis on võimalik paika panna ka spordinõukogu roll ja ülesanded. Eesmärgiks oli luua nõukogu, kuhu kuuluvad MTÜ-de esindajad, mitte nagu praegu kus vallavalitsuse komisjonis on üks spordiklubi esindaja! Koostööd on vaja tugevdada inimeste vahel, kes tahavad ja jõuavad spordi MTÜsid vedada!

Kuidas arvatakse, et ühinemislaua taga istujad ei mäleta mida arutati ja kuidas otsustati, et nüüd ühinemislepingu muutmise seletuskirjas sõnu väänama hakatakse – aega ei ole veel nii palju möödunud.

Kui pole kultuuri – kes siis ikka meie valda elama tahab jääda või tulla? Mõtleme sellele, enne kui hilja! See udujutt, mis on ühinemislepingu muutmise seletuskirjas ning kus väidetakse, et „Paraku sisaldab asutuse loetelu asutusi, millel puudub juht ja mille hooned on rendile antud ning need asutused pole sisulist kultuuritööd aastaid teinud. Ilma hoonete, juhtide ja tegevuseta asutustes ei ole mõistlik kultuurivaldkonna töötajaid tööle võtta.“ 

Niipalju kui mina tean, on meie valla kõikides kultuuri- ja rahvamajades tehtud kogu aeg sisulist kultuuri- ja ringitöid! Lühemat aega küll Tormas ja Vaiatus, aga ka seal on kultuurijuht tööle võetud ja rahvamajad tööle hakanud.

Tervisekeskus – vallavalitsuse uus soovitav investeering, mis ei ole ühinemislepingu investeeringute kavas, sest Jõgeva linn lihtsalt loobus sellest (aastatel 2016-2017) siis kui Põltsamaa linn ja Mustvee  linn veel enne ühinemist sellega tegelesid. Ei peetud vajalikuks! Kuidas siis nii, et kui oli linna vahenditest vaja investeeringu vahendid leida, siis ei näinud linn vajadust selle teemaga tegeleda, aga nüüd süüdistatakse opositsiooni……? ning ajalehes Vooremaa öeldakse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsimi poolt väga üheselt, et "Tervisekeskus tuleb" - siit võin mina järeldada, et ega neid volikogu arvamus väga huvitanudki! Koalitsioon on nii otsustanud ja nii ta ka teeb!

Korraldatud jäätmevedu korraldatakse läbi MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse - see oli lause, mille ühinemislepingusse sissepanemise eest seisis toonane Torma vallavanem Triin Pärsim - vaadates, kes on selle MTÜ juhatuse esimees - näeme, et see on Triin Pärsim ise! 

MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse kontaktid

Jah likvideerida saab seda asutust siis, kui liikmed kaovad, aga kui tõesti selle asutuse vajadust ei nähta, siis küll ta hääbubki, samas kui mõtlen ja arutan viimast prügihinna tõusu Ragn Sells ASi (lisan avalikult leitava 2016 aasta majandusaasta aruande, kus kasum oli üle kahe miljoni!!) poolt ja mille pidi heaks kiitma seesama MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus, siis tekivad küsimused.  Prügihinna tõus oli üle 80 protsendi, siis antud MTÜ küll oma piirkonna eest ei seisnud ja võidelnud - hind tõusis, olgugi, et prügi on toormaterjal nagu iga teine toore! 

03.märtsi 2020 aasta ajalehes Vooremaa avaldatud loos väidetakse, et Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskust ei saa likvideerida enne ühinemislepingu muudatust ning väidetakse, et see info oli volikogu liikmetel teada? 

Mina väidan, et tean sellest niipalju kui oli lisatud ühinemislepingu muutuse otsuse seletuskirja ja seal seisab selgituses " Vallavalitsus kahtleb, kas korraldatud jäätmeveo korraldamine MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse kaudu on tingimata vajalik. Vald on piisavalt suur ja tööl on pädevad spetsialistid, mis võimaldab konkreetse teenuse hanke ja järelevalve meil endil tagada." - Järjekordne väide, mis ei ole tõene, aga avaldatud ajalehes!

  

Seega võiks koalitsioon seista ise peegli ette ja vaadata ennast ja siis ühinemiskava investeeringute tabelid üle ning teha tööd nende elluviimise nimel. 

Ja ei jäänudki minul muud üle, kui mitte nõustuda esitatud ühinemislepingu muudatuste ettepanekutega just nagu valimisliidu liikmedki arvasid… Siiski olen avatud läbirääkimistele ja sisulistele aruteludele…, minu eesmärk on valla areng.