Arengukava ja arengukava tegevuskava
Alustaks sellest, mis arengukavas hästi-
koostamise eesmärk on hästi sõnastatud:
„ … eesmärgiks on
valla tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu tagamine arvestades ühinenud
valla arengueelduseid ja eripärasid. Arengukavas seatud eesmärkide täitmine
aitab tõsta valla elanike ühtekuuluvustunnet, parandada nende elukeskkonda ja
muudab valla atraktiivseks nii elanikele, investoritele kui turistidele … „
Rohkem head ei oska välja tuua,
sest esitatud arengukava läbivaks jooneks on negatiivne info:
vallas on kõik halvasti, inimesed vanad, ettevõtteid ei ole, transport kehv,
valitsuse töökeskkond puudulik jne.
Hetkeolukorra kirjeldamine ei ole kindlasti kogu arengukava:
•
Peatükk 2
( „Hetkeolukorra analüüs“) , aga kirjeldab valdavalt olukorda, kuid ei analüüsi
seda – puuduvad trendid (va rahvaarvu muutused), võrdlused analoogiliste
KOV-dega ja varasemalt püstitatud eesmärkidega. (näiteks: kui on toodud enim
külastatavad turismiobjektid, siis seal juures peaksid olema ka külastajate
arvude trendid)
•
Väliskeskkonna
kohta analüüs puudub tervikuna. Millised on trendid EL toetuste osas, kuidas
KOV-e rahastatakse riigi poolt – seadusandlus, Tartu linna, kui lähima
tõmbekeskuse arengud, rände trendid, … . mis peaks olema väga meie vallaga
seotus kui soovime kasu saada Tartu kui ülikoolilinnast
•
Probleemid
ja arengueeldused peatüki lõpus ei ole enamasti seotud hetkeolukordades toodud sisuga
vaid lihtsalt lisatud arvestamata arengukavas toodut. (näiteks: probleem
„Koolide õpikeskkond on lõpuni kaasajastamata“ või arengueeldus „Kuremaa TAK“)??
Kust see tuleb? Kuidas sellest aru saada?
Hetke olukorra kaardistamisel on näha piisavalt probleeme,
kuid pole ühtegi lahendust välja
pakutud – vähemalt kirjas neid ei ole.
SWOT analüüsist
·
..puuduvad
kvantitatiivsed (numbrilised) kirjeldused => analüüs muutub ebatäpseks.
·
Võimaluste
osa on valesti defineeritud. Võimalused on välised (väliskeskkonna)
tegurid, mis on valla eesmärkide saavutamiseks soodsad ja mida me ise eriti
mõjutada ei saa. Näiteks EL toetused. Kui vald teeb häid taotlusi, siis on võimalik
võimalus realiseerida.
SWOT analüüs on
vildakas, samuti ei ole kusagil näha swot analüüsist tulenevaid võimalusi, mida
parendada, et saada/leida eeliseid erinevate probleemide lahenduseks.
Üldiselt
oleks pidanud iga teema (nt asendi ja tutvustuse, hariduse, juhtimise,
sotsiaalvaldkond jne) juures olema õigesti koostatud swot analüüs ja sealt
oleks selgunud ka mida erinevate teemade paremaks toimimiseks lahendada vaja on
ning kuidas neid kitsaskohti konkurentsieelisteks saada ja missuguseid
strateegia tegevussuundasid tuleks rakendada. Üheks võimaluseks on kaardistada
kriitilised edutegurid – aga ju neid ei ole osatud teha! :-(
Visioon – olematu ja missioon - puudub.
Selles arengukavas
kirjutatud visioon – „Jõgeva vald on turvalise elukeskkonna, soodsa
ettevõtluskliima ja aktiivse elanikkonnaga tugev omavalitsus, kus elanikele on
tagatud kvaliteetsed teenused ja külastajatele atraktiivsed külastusobjektid.“ – küsimus on ju selles, mis siin pikemaajalist
vaadet vajab! Selle dokumendi juures ei saa „puusalt tulistada“! Mõelda on
vaja!
Peatükk 4 (eesmärgid
– tegevused) - Antud arengukavas puudub vallavalitsuse arusaam ja nägemus,
kuidas probleeme sisuliselt lahendada saab! Volikogule esitatud arengukavas ei
ole reaalseid mõõdetavaid meetmeid
probleemide lahenduseks va raha betooni matmine, mis osaliselt on küsitav.
… Arengukava peaks hõlmama siiski
eesmärke kuidas asjad paremaks saaks!
· Mõõdikutel
puuduvad sihtväärtused. – mis mõõdik on „renoveeritud ruumid“ või „kajastuste
arv“ – kui meil on kaks ajakirjanikku tööl? Lk 10
· Ebaolulisi
mõõdikuid on väga palju – oskust ei ole olnud valida välja strateegiliselt
olulised mõõdikud.
Tegevuskava peaks
näitama finants poolt probleemide lahendamiseks- vaadakem seda - see on pooleli
ja sisaldab peamiselt ühinemislepingu punkte ja ka need on ka ebatäpsed ja
edastavad valet infot!...
Siinjuures pööran
tähelepanu sellele, et arengu- ja reformikomisjonis on liige, kes on sellistes
asjades väga kompetentne (ca 20 aastat töö kogemust + haridus -teevad temast selle) – Kaido Väljaots - kes on kogu aeg pööranud
probleemidele tähelepanu ja pakkunud oma abi, mida osakonna juhataja lihtsalt
on ignoreerinud, samas ei ole osanud neid õpetusi siinsamas arengukavas
rakendada. Ise ei oska ja põikpäisusest ka abi ei kasuta!
Meile esitatud
arengukava ei oleks tohtinud volikogu liikmetele saata, sest selline töö on
alla igasugust arvestust ja sellise arengukava eelnõu avaldamine valla
kogulehel on ainult vallale häbiks!
Allpool tabel, mida Kaido Väljaots on jaganud meiega!
