Saneerimine - kas see ähvardab ka Jõgeva valda? Rudissaare parandusettepanekud 2023. aasta eelarvesse tutvumiseks

Iga aasta peab volikogu tegelema valla eelarvega: ja mitte ainult eelarvega, aga ka eelarvestrateegiaga, mis on alusdokument eelarvele. 

Lugesin ja analüüsisin 2023-2026. aasta eelarvestrateegiat ja siis ka 2023. aasta eelarvet, mis eelarvestrateegiale tuginedes vallavalitsusel koostada tuleb. Ja nii mõnedki probleemid jäid mind kummitama: 

Kas on 2023. aasta eelarve koostamisel Jõgeva Vallavalitsuse poolt rikutud finantsdistsipliini?

Kirjutatakse eelarve seletuskirjas (lk 3), et Jõgeva valla eelarve aluseks on 2023-2026. aasta eelarvestrateegia! Kui mina võrdlen eelarvet ja eelarvestrateegiat, siis tekib küsimus, kuidas saavad eelarve ja eelarvestrateegia finantsdistsipliini arvud niiiii erinevad olla💥: siinkohal tekib tahest tahtmata küsimus, kas on Valitsuse poolt rikutud finantsdistsipliini? Pöörasin sellele ka tähelepanu ja rääkisin oma kartustest vallavanem Angela Saksinguga.

Laenu teenindamiseks ehk laenu intresside tasumiseks jääb raha puudu!

2023. aasta eelarves ei ole arvestatud kohe kuidagi moodi kuluga, mis tekib laenamisest ehk siis laenu teenindamine läheb ca kolm 💥korda kõrgemaks kui eelarves kajastatud on, aga eelarve koostamisel pankade hoiatustest lähtutud ei ole!?

Majanduskulude peenhäälestus 2023. aasta eelarves on täielik jamps!

Eelarve tulude-kulude peenhäälestamisel on majanduskulusid 2023. aastal vähendatud ja võrreldes 2022 aastaga (kus oli ka juba majanduskuludega probleemid) on see summa ca 81 % (ehk siis vähendatud majanduskulu ca 19%!!!??), samas kui MITTE ÜHTEGI hoonet ei ole viidud küttesüsteemist välja, pigem on lisandunud tervisekeskuse hoone kulud ja Jõgeva põhikooli juures oleva spordikeskuse kulu! Nende hoonete küttekulu on tekitanud probleeme ka juba 2022 aastal!, sest hooned on soojad ju juba eelmisest aastast alates, aga ei kasutata teenuste pakkumiseks ja tervisekeskuse üüritulud saavad olema ju sellised, mis ei kannata kudagi kriitikat! Ehk siis teadlikult on esitatud eelarve, mille tulud ei kata kulusid!

Teate mis see tähendab: SANEERIMIST! 

Mis on saneerimine? 

💥 Tundub mulle, et valitsuse liikmed ei mõista, et laenurahadega ei saa tasuda majanduskulusid - see tähendabki kohe saneerimist! Ja tulu, mille arvelt PEAB katma otsesed kulud jäävad vallal teenimata. Seda teenimata osa ei kata ka riigi poolt eraldatav tasandus- ja toetusfond! 

Ja see kõik on tekkinud probleemist, et vald ei oska üle vaadata oma tulupoole teenimise võimalusi! Aga vaadates, mis toimub valitsuses praegu, siis saneerimise poole Jõgeva vald liigub! 

👉 Toon ainult ühe näite: On vastu võetud 2010 aastal Jõgeva linna poolt Jõgeva linna välireklaami paigaldamise eeskiri, mis kehtub ka 2023 aastal: Tulemas ju riigikogu valimised ja reklaami avaldusi täitsa on, meie ametnikud tegelevad avalduste läbivaatamistega, valitsus võtab vastu korraldusi ja MITTE ühtegi senti me reklaami avaldamise loa eest tasu ei küsi!? Raha vallal ei jätku: riigieelarvest saavad kõik erakonnad raha miljonite kaupa, ainult Jõgeva vald ei pea vajalikuks küsida tasu reklaami paigaldamise eest valla maadele!? Kui see ei ole lollus valitsuse poolt - mis see siis on!?

Rudissaare parandusettepanekud 2023. aasta eelarvesse

Mõtlesin ja kaalusin, mida Palamuse piirkonnas on vaja ära teha ja sai selline nimekiri, mis ka parandusettepanekutena esitasin.

2023. aastal oli koalitsioon nõus minu ettepanekutest täitma Kudinale kahe tänavavalgustuse paigaldamist. Aga mina ütlen ikka: parem varblane pihus, kui tuvi katusel. Ja mina olen püsiv: järgmine aasta saab jälle omapoolseid ettepanekuid esitada ja eks siis lähen edasi teemadega, mis minu arust vajavad täitmist Palamuse piirkonnas. 

Siinkohal olen alati ootamas Palamuse piirkonna inimeste ettepanekuid ja tähelepanekuid, et meie piirkond areneks. (Ja ei maksa arvata, et olen Palamuse kooli staadioni unustanud!) 

Olen kõikidest nendest teemadest ka vestelnud Jõgeva vallavanemaga! 

Loodan muudatustele ja siiski valla hakkamasaamisele. 

Kuremaa mõisast kultuurireformi tuules

Jõgeva valla 2023.a eelarvestrateegia 

Saan tuua välja valukohti ja tänukohti 

Mulle ei meeldi, kui mind süüdistatakse asjades, mida mina muuta ei saa. Küll saan tuua välja valukohti ja tänukohti ja seda ma ka teen:

Päris palju on olnud juttu kultuuri ümberkorraldamisest Jõgeva vallas, kus Jõgeva valla abivallavanem Asso Nettan omamata mingit ülevaadet kultuuri korralduslikust poolest tahab kultuuri ümber korraldada.

Oma eelmises postituses kirjutasin Torma rahvakoosolekust. Rahvaoosolek algas Eesti Rahvamajade Ühingu esinda Tiina Tegelmanni sõnavõtuga, millas ta tutvustas üleüldiselt vabariigi kultuuri- ja rahvamajasid ja väitis oma sõnavõtus, et kultuurireform peab Jõgeva vallas toimuma. Miks Tiina arvab, et toimiv süsteem peab muutuma, see tema sõnavõtust ei selgunud. 

Julgus kritiseerida ametnike töökohustusi

Oma eelmises postituses julgesin kritiseerida valla ametnike töökohustusi ja tõin välja tõiga, et vallas on väga tugev turisminõunik, kes tegeleb valla maine loomisega ja avaldasin arvamust, et Reelika Kivimurd on pädev tegelema valla turundusega, sest kultuur haakub paljuski turismiga kui me Jõgeva valda ja tema tegemisi tutvustada soovime kaugematele külastajatele. Turisminõunik allub Jõgeva valla abivallavanem Asso Nettanile ja on kahju, et abivallavanem ei näe ja ei oska ametnike suurimaid tugevusi ära kasutada. Reelika on nutikas naine, kes millegipärast tegeleb hoopis sihtasutuse Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse projektidega! Tean, et sihtasutus on omaette asutus, oma juhtide ja nõukoguga, kes peaks projektidega ise tegelema.

Tänud Tiinale kultuuri edendamise eest Jõgeva vallas

Siinkohal on mul hea meel, et Tiina Tegelmanni tegemisi on märganud Eesti Vabariigi president ja on avaldanud Tiinale tunnustust Valgetähe IV klassi teenetemärgiga 👏👏👏🌻🌻🌻

Ka Jõgeva Vallavolikogu on sedameelt

Kuigi sihtasutuse Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse juhataja  väitis, et Kuremaa mõis on valla oma, siis vald peabki projekte ise koostama, siis mina sellise arvamusega ei saa nõustuda. Ja sellise väitega ei ole nõus ka Jõgeva Vallavolikogu, sest miks muidu on Jõgeva valla 2023. a. eelarvestrateegia peatükis 10 "Sõltuvate üksuste ülevaade" kirjas selline lõik: " Sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus asutati 2004. aastal. Sihtasutus haldab Kuremaa mõisakompleksi hooneid (loss, tuuleveski, rannahoone, abihooned) ja rajatisi (autode ja karavanide parkla) ning korraldab nende kasutamist ja renoveerimist." (lk 17). Muide, seda, et Sihtasutus haldab Kuremaa mõisakompleksi hooneid ja rajatisi ning korraldab nende kasutamist ja renoveerimist toonitatakse ja tuuakse välja ka Jõgeva valla 2022. a. eelarvestrateegia peatükis 10 (lk 20), Jõgeva valla 2021. a. eelarvestrateegia peatükis 10 (lk 19) ja Jõgeva valla 2020. a. eelarvestrateegias (lk 21) ja Jõgeva valla 2019. a eelarvestrateegias (lk 15). 

Alati on abiks nõukogu, abivallavanem kui ka arendusspetsialist

Analüüsides sihtasutuse Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse tegemisi, siis arvan, et sealne juhataja on pädev ise toimetama ja tegelema erinevate projektide koostamisega. Minu arvates ei osata Tiina Tegelmanni tugevusi sihtasutuse juhina päris 100 protsendiga ära kasutada. Kindlasti on alati abiks kui nii nõukogu, abivallavanem kui ka arendusspetsialist investeerimise projektide ettevalmistavatesse aruteludesse kaasatakse, sest mitu silma välistavad igasugu vead ja aitavad kaasa projektiraha Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskusesse toomisel.

Palamuse, Torma ja Jõgeva kultuurid on liiga eripalgelised et neid kokku suruda ühte supipotti!

 

Esmaspäev 30. jaanuar 2023.a toimus teine kultuuriteemaline (rahva)koosolek: seekord siis Tormas.

Et ei oleks samasugust fiaskot kui rahvakoosolek Palamusel, proovis Torma Rahvamaja juht ette valmistada koosolekut: kohale oli kutsutud külalisi, laiali saadeti paber, kus mõne sõnaga peal, mis eesmärk suurel kultuurirevolutsioonil olla võiks ja mis siis muutub ja mis paremaks läheb.

Mis muutub:  

Mis muutub:  RAHVAMAJADE JUHATAJATE AMETINIMETUSED JA KÕIK MUU LÄHEB PAREMAKS! Nii oli kirjas paberil, mis kohaletulnutele anti.

Kuna Palamuse rahvakoosolekust mingit märki maha ei jäänud: ei kohalolnutest ega mõtteid ei protokollitud, siis palusin korjata kokku info osalejate kohta ja kokkusaamine kas protokollida või koostada memo, sest aastate pärast ei mäleta me enam kuidas kõik see kultuurirevolutsioon toimis. Nii ka toimiti: kõik 70 inimest said end kirja panna ja koosolek ise sai ka protokollitud.

Miks peab Jõgeva vallas kultuurireform toimuma?

Koosoleku alguses anti sõna proua Tiina Tegelmannile, kes esines kui Eesti Rahvamajade Ühingu esindaja. Tema rääkis siis üleüldiselt vabariigi kultuuri- ja rahvamajadest ja väitis oma sõnavõtus, et kultuurireform peab Jõgeva vallas toimuma. Miks peab Jõgeva vallas kultuurireform toimuma, seda proua Tegelmann ei selgitanud, olgugi, et küsisin otse: MIKS?

Tekivad ju küsimused?

Seejärel rääkis proua Janne Karu, kes varasemalt on läbi viinud üsna sarnase kultuurihoonete ühinemisprotsessi Põltsamaal, aga praeguseks otsitakse Põltsamaa ühendkultuuriasutusele juhti: Miks? Kultuurireformiga seonduvaid ja tekkida võivaid probleemkohti oskas proua Janne Karu välja tuua, milles Jõgeva vald võiks hoiduda. 

Kui kõik kokku suruda, siis tegelikult ei lähe ikka kõik paremaks, sest tegelikkus on ikka see, et kui piirkondades on kohapeal vaid perenaine, siis vajub lõpuks kultuurihäll laiali ja loota, et linnast tuleb kultuurijuht, kes kohapeal kultuuri tegema hakkab – seda ei hakka kunagi juhtuma. Nagu paljud teavad, siis tegelikkuses toimib kultuur vaid siis, kui seal on kohalik inimene, kes veab kultuuri ja ta teeb seda silm säramas!

Kui abivallavanem Nettan Tormas rääkis, siis sain aru, et kultuurist, inimerssursi juhtimisest ei tea ta palju, sest ta tõi välja, et heli- ja valgustehnik on see, keda kuue maja peale jagama hakatakse ja kes hakkab "seadmed seljas" erinevates Jõgeva valla rahvamajades käima, aga kui mõnel majal on oma seadmed olemas, siis see imemees kohe teab kuidas toimetada ja hakkab aga uhkelt kasutama ja rahvamaju aitama.

Samas selle mõtte põrmustas proua Janne Karu, kes väitis, et heli-ja valgustehnika inimesi jäi Põltsamaal tööle kaks töötajat kolme maja peale, aga heli-ja valgustehnika töötajatel oli nii suur pinge peal, et juba mõne aja jooksul olid nad sõna otseses mõttes läbipõlenud! On mida mõelda!........

Aga vot Jõgeva vallas piisab kuue maja peale ainult ühest heli-ja valgustehnika töötajast.

Aga vot Jõgeva valla abivallavanem Nettani arvates piisab kuue maja peale ainult ühest heli-ja valgustehnika töötajast. Ja need on need väljaütlemised, mis näitavad kui ebakompetentne on Jõgeva valla abivallavanem Nettan kultuuriteemade osas! Ah jah – see peadirektor ei jõua kultuuritegevusega tegeleda, sest tegelikult on paberimäärimist nii palju, et peadirektoril muuks eriti aega ei jäägi: aga selle vastu on Torma ja Vaiatu rahvamajade juhil Liina Abramil juba ravim leitud. Praegu on struktuuris kultuurijuhi abi koht (momendil küll Tormas piirkonnas), kelle saab ju kenasti peadirektorile abiks anda. Ka tekib vähemalt Torma piirkonda töökoht juurde: nüüd tahaks küll eksida, aga jäi mulje, et see kohake tekib Palamuse piirkonna töötajate vähendamise arvelt! Oleks hea kui eksin….

Struktuuris juhtivtöötajate plejaad

Vaatame siis Jõgeva valla kultuuri hoonete ja loodava struktuuri olukorda: Jõgeva vallas on kuus hoonet – kas need liidetakse või tuleb uus asutus, see ei ole Jõgeva valla abivallavanem Nettanil seni ajani selge, aga struktuuri juhtivtöötajad on küll selged nagu sulavesi: üks peadirektor, üks tehnikajuht, üks haldusjuht, üks turundusjuht, neli kultuurijuhti (Jõgeva, Palamuse, Torma piirkondadele ja üks veel kohtadesse kus ei ole hooneid); kuude kohta perenaised (olgu öeldud, et mõned nt Kaarepere ja Sadala on osalise koormusega); kostüümidega tegeleja, riidehoidja ja Jõgeval eakate huvialatööjuht (kes töötab juba aastaid!?) ja üks kunstiline juht!

Kuigi Jõgeva valla abivallavanem Nettan on öelnud, et rahaga probleeme ei ole – ei võeta vähemaks ega panda ka juurde, siis juba rahatabeli vaatest selgub, et vähemalt 67 tuhat eurot on puudus kultuurirealt raha! 😕 Ja kusagil ei ole arvestatud, et tehnikajuht peab pendeldama eri majade vahel! Huvitav kas ta laseb kondimootori najal? Samamoodi on ju lugu peadirektoriga – kuidas tema oma hooneid ja inimesi üle vaatamas käib! Tundub, et teeb seda kondimoorori najal, sest sõidukikütuse kulusid eelarves arvestatud ei ole!

Jõgeva valla MTÜd ja – 50% eelarvevahendite kärbe

Valdi Reinas selgitas ja küsis küsimusi. Miks vald tegi eelarve nii, et võttis MTÜ-delt raha 50% vähemaks. Mitte kellegilt ei võetud nii suuri protsente kärpeks! Nüüd on valla MTÜ-d olukorras, kus nad ei saa enam isegi KULKA-le projekte kirjutades omaosalust täis. Kõik „pehmed“ asjad, mis toetusid inimeste sisemusele, on eelarvest maha tõmmatud, aga vallavalitsuse enda kuludest pole maha võetud sentigi. Vastuseid ei tulnud…… küll kommenteeris majandusosakonna juhataja Triin Pärsim: „Aga juurde me ka ju ei pannud“. Kas see on ülbus? Imelik kommentaar igatahes küll!

 Valla uue asutuse võimalused Jõgeva valla abivallavanem Nettani arvates:

1. Juhtimiskvaliteedi tõstmine ja kaasajastamine. - Kui mina küsisin, kas praegu on siis pahasti – sain vastuse, et kõik on hästi!?
2. Tegevuskava, mis vaatab valla kultuurielu kui tervikut. – Mis roll siis praegu oli kultuurinõunikul, kui isegi seda vajaminevat tegevuskava  ja mis vaataks kultuurielu laiemalt, ei suudeta praegu teha!
3. Rollide jaotus ning vajaduste ja võimaluste vastavusse viimine. - Nagu eespool seletasin Põltsamaa näitel, siis neid rolle saab ikka olema nii palju, et läbipõlemine jääb saatma kultuuritöötajaid!
4. Palgasüsteemi loomine! – Huvitav kuidas küll praegu palka jagatakse!? Olen kindel, et palgasüsteemi ei ole vaja luua, pigem ühtlustada….. mida oleks pidanud ka kultuurinõunik tegema….!? Kui ei ole teinud, siis siit lähtub, et abivallavanem Nettan ei suuda oma alluvaid motiveerida, et need läbimõeldult tööd teeks!
5. Tehnilise- haldus- ja turundusvõimekuse suurendamine. – Kuidas see küll välja nägema hakkab, vot see on omamoodi huvitav nähtus? Kui rääkida turundusvõimekusest, siis minu meelest on vallas selline töötaja täitsa olemas – Reelika Kivimurd. Ta on nutikas naine, keda millegipärast on sunnitud tegelema hoopis sihtasutuse Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse projektidega! Tean, et sihtasutus on omaette asutus, oma juhtide ja nõukoguga, kes peaks projektidega ise tegelema: ometigi raisatakse valla töötajat sihtasutuse tegemiste peale! Reelika on pikalt tegelenud valla maine-, turismitoodete loomise ja tutvustamisega. Kultuur on osa, mis haakub tema tegevusega! On mõistlik märgata andekaid ja pädevaid valla töötajaid ning kasutada neid just seal, kus kõige paremini nende töö väljendub!
6. Mõelda „kastis“ välja! – Ja  selgitas Jõgeva valla abivallavanem Nettan, et pidas silmas hoonest välja mõtlemist!? Ma ei saa nüüd aru, kas Paunvere Väljanäitus on meil hoonesisene üritus??
7. Suurendada omatulu teenimisvõimalusi. - Noo ma ei tea, kas seda saab ainult uus asutus teha. Tegelikult ei keela ka praegu omatulu teenida: näiteks korraldada temaatilisi laatasid ja laadapiletitulu on ju omatulu. Alati ei ole mõtete neid teenimisvõimalusi anda kolmandatele isikutele ja ise vesise ninaga pealt vaadata, kuidas esimene raha taskusse topib!
8. Kollektiivide töö koordineerimises ühtsed põhimõtted. - Vot see on küll huvitav võimalus, mida lahti ei seletatudki! 😞

Häirima jäi ürituste kvaliteedi väljatoomine

Häirima jäi ürituste kvaliteedi väljatoomine, aga mitte põhimõtte lahti seletamine: mis on kvaliteet- kas oma ringid ja nende tegevuste näitamine on kvaliteet või on  kvaliteet ainult kutselise kultuuri sisseost. Kas vallavalitsuse soov on teha vähem üritusi ja ainult selliseid, kus saalid täis on? Kuigi koosolekul prooviti ka mõistetest rääkida, siis tegelikult ei ole ikka kultuurijuhtidel mõtet abivallavanema tööd ära teha, eriti kui Jõgeva valla abivallavanem Nettan ei tea isegi päris täpselt mida selle kultuurirevolutsiooniga saavutada soovib!

Küsimused ka Sadala piirkonnast

Sadala piirkonnast oli koosolekul ka Sadala Külade Seltsi liige Pille Tutt, kes tundis huvi Sadala Rahvamaja osas. Ka Sadala Rahvamaja on uues struktuuris sees ja Pille uuris, kas Sadala Rahvamajja ka üleüldse kunagi - millalgi mingi palgaline kultuurijuhi koht on plaanis luua? Praegu on ainult osalise kohaga tööl perenaine?

Sadala Külade Selts on kogu rahvamaja ja selle ümbruse ilusti üles ehitanud, korras hoidnud ja pakkunud vallale  koostöövõimalust, et seal saaks kultuuriteenust piirkonna rahvale pakkuda aga ollakse valmis vallale teenust pakkuma. Jõgeva valla abivallavanem Nettani vastusest saime teada, et Sadalale kultuurijuhi palkamine ei ole kunagi teemaks olnud ja et vallal on Sadala Külade Seltsiga kokkulepe. Kui Sadala Külade Seltsi liige Pille Tutt  uuris, kas Jõgeva valla abivallavanem Nettan on  seda lepingut lugenud?, sai ta vastuse: „Kas ma pean lugema?“ No mida sa ikka räägid kultuurihoonetest ja teenuse pakkumisest, kui  isegi lepingu lugemine üle jõu käib või seda ebaoluliseks peetakse: 😕 Küll mainis  Pille Tutt et Sadala Külade Selts pakub rahvamajas kultuuriteenust selle pärast, et Sadalas ei ole vallapoolset kultuuritöötajat. Sama põhimõte on ju Vaiatus. Vaiatu Rahvamaja hoone kuulub Vaiatu Külaseltsile. Mis on Vaiatu ja Sadala erinevus: Vaiatu Rahvamajal on tasulisi töökohti mitu ja on olemas juht Liina Abram. Mis tekitab arusaamatusi on see, et Vaiatu Külaseltsi esindusnägu on ka Liina Abram. Ja kõrvalt vaadates tundub mulle, et Vajatu Rahvamaja kultuurijuht ei hooma tihti millistes sussides ta parajasti on. Aga see on teine teema ja teisel ajal räägime sellest! 

Kokkuvõtteks

Jõgeva valla abivallavanem Nettan tuli koosolekule ettevalmistamata, sest paberileht, mis jagati kohalolijatele ei andnud suurt midngiti teadmist juurde….. 

Ettevalmistuse proovis ära teha Torma ja Vaiatu kultuurijuht, aga mina arvan, et iga töötaja jäägu ikka oma liistudega tegelema. Esitlus, mis esitati tema poolt oli küll huvitav, aga sealjuures jätta mulje, et see on enamus tema koostatud.....oli vist pigem ikka tiimitöö!?
Olen seda meelt, et sellisel moel nagu kahelt koosolekult kuulsin, ei ole mõtet seda kultuurireformi läbi viia. See tapab kogu kultuuri vallas ja taastada piirkondades uuesti kultuuripärandit: tihtipeale on see võimatu.

Palamuse, Torma ja Jõgeva kultuurid on liiga eripalgelised et neid kokku suruda ühte supipotti!