Eesti tööturu „ilus statistika“ peidab tegelikke probleeme?

 

📊 Loen Statistikaameti uudist, et Eestis oli 2026. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 7,1%. Loos jääb mulje nagu oleks olukord tööturul üsna hea ning võrreldes eelmise aastaga liiguvad näitajad justkui paremuse poole.

Aga kas see number näitab tegelikult kogu pilti? Minu hinnangul mitte.

Tegelik probleem võib olla palju suurem

Kui tööhõive määr on vaid 68%, siis tähendab see sisuliselt, et ligi kolmandik tööealisest elanikkonnast ei tööta. Veelgi enam – ligi 27% inimestest ei kuulu üldse tööjõu hulka. Nad ei tööta ega otsi aktiivselt tööd.

7,1% võib statistikas näha välja ilus ja väike number, kuid see üksi ei näita tegelikku olukorda Eesti tööturul. Küsimus ei ole ainult töötute arvus. Küsimus on hoopis selles, miks nii suur osa inimesi tööturult eemale jääb.

Ja oluline on mõista, et inimesed, kes ei tööta, ei tähenda automaatselt inimesi, kes lihtsalt „ei taha töötada“. Nende hulgas võivad olla:

• pensionieelikud,
• haiged ja töövõimeprobleemidega inimesed,
• õppurid,
• hoolduskoormusega inimesed,
• heitunud inimesed,
• pikaajaliselt tööturult eemaldunud inimesed,
• inimesed, kes ei usu enam, et nad tööd leiavad,
• ning ka need, kes lihtsalt ei registreeri end töötuna.

Kas me vaatame ainult ühte numbrit?

Sageli räägitakse Eestis tööjõupuudusest kui paratamatusest ning lahendusena nähakse järjest enam välistööjõu sisse toomist.

Kuid enne, kui otsida lahendusi väljastpoolt, peaksime ausalt küsima:

• Miks on suur hulk inimesi tööturult eemal?
• Miks ei suuda me rakendada paremini omaenda inimesi?
• Miks inimesed loobuvad?
• Kas töötingimused, palgad või vanuseline diskrimineerimine mängivad selles rolli?
• Kas terviseprobleemid kasvavad?

Alles siis, kui nendele küsimustele vastuseid otsime, saab otsustada, kuidas aidata inimestel oma võimete kohaselt tööturule tagasi jõuda.

Inimene ei kao tööturult üleöö

Kui tööealiste inimeste seas on nii palju neid, kes on tööturult kõrvale jäänud, siis ei ole tegemist enam ainult majandusliku küsimusega. See on ühiskondlik probleem. See puudutab:

• tervishoidu,
• regionaalpoliitikat,
•  haridust,
•  töötingimusi,
•  vananevat ühiskonda,
•  ning ka seda, kuidas tööandjad inimesi väärtustavad.

Eestis räägitakse palju tootlikkusest ja efektiivsusest, kuid liiga vähe sellest, kuidas inimesed päriselt toime tulevad. Inimene ei kao tööturult üleöö. Sageli eelneb sellele pikk väsimine, tervise halvenemine, pettumine või tunne, et sind ei vajata enam.

Eriti valusalt puudutab see 50+ vanuses inimesi – inimesi, kellel on aastakümnete pikkune kogemus, teadmised ja tööharjumus, kuid kes avastavad ühel hetkel, et tööturul nähakse neid pigem probleemina kui väärtusena. Ja samal ajal räägime me jätkuvalt „tööjõupuudusest“.

Jõgeva vald näitab probleemi eriti valusalt

📍 Jõgeva valla numbreidvaadates muutub Statistikaameti „ilus“ 7,1% töötuse number veelgi küsitavamaks.

Jõgeva vald kaotab inimesi ja eriti tööealisi inimesi. Kui 2023. aastal elas vallas 13 086 inimest, siis nüüdseks on elanike arv langenud juba 12 608 inimeseni.

Samal ajal väheneb järjest ka tööealiste inimeste arv. Kui 2023. aastal oli tööealisi inimesi 7336, siis 2026. aasta alguseks oli see arv vähenenud juba 367 inimese võrra ehk 6969 inimeseni.

📍 Jõgeva valla tegelikud numbrid ei näita mitte tööturu paranemist, vaid inimeste kadumist.

Kui Jõgeva maakonna tööhõive määr on vaid 64,7%, siis tähendab see sisuliselt, et rohkem kui kolmandik tööealistest inimestest ei ole tööga hõivatud.

Kui väiksemates piirkondades kaovad inimesed tööturult, kolivad ära või lihtsalt loobuvad, siis mõjutab see otseselt kogukondade elu, ettevõtteid, koole, teenuseid ja kogu piirkonna tulevikku.

Ja just sellepärast tundub mulle üsna kummaline lugeda statistilisi pealkirju, mis jätavad mulje nagu oleks tööturu olukord peaaegu hea ning räägivad ainult sellest, et töötuse määr on „ainult“ 7,1%.

Võib-olla küsime valesid küsimusi

❓ Võib-olla ei peaks me keskenduma ainult sellele, mitu protsenti inimesi on ametlikult töötud, vaid hoopis sellele, miks nii suur osa inimestest on tööturult ja maapiirkondadest vaikselt kadunud.

Sest statistika võib samal ajal näidata väikest töötuse protsenti, kuid ka suurt hulka tööturult kadunud inimesi. Ja see puudutab tervet ühiskonda.

Vahel peidavad kõige ilusamad numbrid enda taha kõige suuremad probleemid.

Jõgeva valla lapsed ja lapsevanemad said uueaasta kingituseks hinnatõusu lasteaedades ja huvikoolides

Täna, neljapäev 22.12.2022 oli volikogu päevakorras kaks määruse eelnõu, mis löövad valusalt vastu lastevanemate rahakoti pihta! 😒

Muutmisse läks lapsevanema osalustasu muutmine Jõgeva valla lasteaedades, samuti Jõgeva valla huvikoolide õppetasude suuruse muutmine. 

Koalitsiooni poolt esitatud määruses on lasteaedade kohatasu tõus 30 eurolt 40 euroni! Sellise tõusu suuruseks on 33%, mis on ilmselgelt liiga järsk tõus tänases majandusolukorras. Ja seda hinnatõusu peab hakkama tasuma juba alates 01. jaanuarist 2023!

Enamus Isamaa ja EKRE volikogu liikmed (Ain Viik, Enn Kivi, Marko Saksing, Tiiu Õunapuu, Mereli Tubin, Raivo Põldaru, Andrei Fedossovski, Karin Peterson, Avo Lõoke) tegid ettepaneku muuta määrust ja mitte tõsta kohatasu 10 eurot, vaid piirduda 5 eurose tõusuga, samuti oli parandusettepanekus kirjas, et määrus jõustuks alates 1. augustist 2023.  

Seoses õpetajate palgatõusuga toetab riik omavalitsusi ning nendelt palkadelt hakkab vallale ka rohkem tulumaksu tagasi laekuma, millest jagub nii lasteaedade kui ka huvikoolide ülalpidamiseks rohkem vahendeid. Parandusettepanek mis esitasid Isamaa ja EKRE volikogu liikmed tehti ettepanek tõsta lastevanemate osalustasu 16,6% ja seega 30-st eurost 35 eurole.

On oluline argument, et kohatasude tõstmiseks peab jääma lastevanematele teatamiseks mõistlik aeg. Kui üks nädal enne uut aastat võetakse määrus volikogu poolt vastu, siis etteütlemiseks ei jää isegi mitte üks nädal. Ehk siis määruses välja pakutud kehtima hakkav aeg on ebamõistlik. Et lastevanemad saaksid oma otsustustes vabad olla ja kaalutletult otsustada lapse lasteaias käimise osas pidas Isamaa ja EKRE mõistlikuks kehtestada uus lasteaia kohamaks järgmisest õppeaastast ja kuna augustikuu on aeg, kus lapsed tulevad pärast suvepuhkust uuesti lasteaeda, siis sellest ajast on ka mõistlik määrus kehtestada. 

Ja eriti huvitav saab olema see, kas Riigi Teatajas jõutakse antud määrus avaldada enne 31.12.2022, et määrus saaks kehtima hakata 01.01.2023 nagu koalitsioon soovib! Saame näha!

Lisan ka nimed, kes on sellise „uueaasta kingituse“ taga: 

Girt Kaarepere, Rainis Poll, Marek Mardimäe, Arvo Sakjas, Voldemar Ilves, Riho Seppet, Peep Põdder, Priit Põdra, Heli Raevald, Jaano Terras, Maiu Veltbach, Kristian Vaarpuu, Hardi Perk, Aivar Võime, Raul Soodla, Ringo Saar! 😟

Huvikoolide hinnatõus

Kui rääkida nüüd huvikoolide ehk siis Jõgeva Muusikakooli, Jõgeva Kunstikooli ja Jõgeva Valla Spordikooli hinnatõusudest, siis see jääb vahemikku 33-50% , välja arvataud Jõgeva Muusikakool, kus eelõpe tõuseb 20% ja lisatasu lisapilli eest jääb 10 eurot. 

On mingit moodi mõistetav hinnatõus, kui etteütlemise aeg on mõistlik: koalitsioon võttis vastu määruse ja see hakkab kehtima juba 01. veebruar 2023, mis on tegelikult ebamõistlik ja valla lastevanematele koormus, millega ei osatud arvestada õppeaasta alguses! 

Seega esitasid enamus Isamaa ja EKRE volikogu liikmed parandusettepaneku (Ain Viik, Enn Kivi, Marko Saksing, Tiiu Õunapuu, Mereli Tubin, Raivo Põldaru, Andrei Fedossovski, Karin Peterson, Avo Lõoke), et antud muudatus hakkaks kehtima uuest õppeaastast ehk siis 01. 09.2023. 

Kõik opositsiooni liikmed said aru, et koalitsioon võtab selle määruse muudetud hindadega vastu, aga määruses välja pakutud kehtima hakkav aeg on ebamõistlik. Loodeti koalitsiooni mõistlikkusele, et määrus hakkaks kehtima uuel 2023/2024 õppeaastal.

Kes soovivad huvikooli tasu tõusu ja rakendamist juba veebruarist?

Kahjuks olid selle muudatuse vastu: Girt Kaarepere, Rainis Poll, Marek Mardimäe, Arvo Sakjas, Voldemar Ilves, Riho Seppet, Peep Põdder, Priit Põdra, Heli Raevald, Jaano Terras, Maiu Veltbach, Kristian Vaarpuu, Hardi Perk, Aivar Võime, Raul Soodla, Imre Mihhailov, Ringo Saar – ehk siis need on inimesed, kelle arvates lastevanemad peavad juba alates 01.02.2023 hakkama tasuma huvikoolide eest rohkem 33-50% raha, sest olid esitatud parandusettepaneku vastu! 

Rahalised karistused on okey ja peavad jääma - jäätmehoolduseeskiri Jõgeva valla moodi

Kudina küla klaaspakendi konteiner, mis alates 02.10.2019 on pakendijäätme konteiner

Olen ikka toimetanud nii, et vaatan kõik volikogu materjalid üle: mõtlen ja analüüsin dokumente ja kui näen probleeme ja vasturääkivusi, siis kindlasti pööran nendele tähelepanu. 

Jäätmehoolduseeskiri on hea kolmandatele osapooltele ehk siis jäätmekogumisfirmadele

See nädal on mul olnud äärmiselt kiire aeg ja jäätmehoolduseeskirja ülevaatamiseks jäi kolmapäeva öö ja neljapäeva hommikupoolik. Ja mis ma siis avastasin: Kogu  jäätmehoolduseeskiri on kokku kirjutatud kolmandate osapooltele ehk  jäätmekogumisfirmadele kasulikus võtmes. Lugedes ettevalmistatud eelnõu tekkis tunne, et jäätmehoolduseeskirja luues on lähtutud eeldusest, et valla kodanikud ei ole seadusekuulekad - mis on tõeliselt kurb. Keskkonnaspetsialist väitis mulle, et pakendikonteineritesse on pandud segaolmejäätmeid ja siis peab vald tühjendamise tellima ja see on kulu. 

Aga selline arusaam on kahetine – kui mõelda hoopis nii, et on hea kui prügi ei viida metsa alla! Sest kui prügi on metsa alla viidud, siis ka see on kulu vallale ja vajab koristamist, lisaks on metsa alla viidud prügi lindudele ja loomadele ohtlik!  

Ja tegelikult on ikka väär suhtumine küll ametnike ja valitsuse ning ka volikogu koalitsiooni poolt, et jäätmeteenuste pakkujad võivad ja peavad oma käe valla elanike ja ettevõtjate taskusse ajama! Pigem peab vallavalitsus hoopis pideva jäätmekogumise teavitusega tegelema. 

Paar korda aastas pakendikogumise üleskutsest valla lehes jääb ikka väheseks. Oleks hea, kui keskkonnaspetsialist ja vallavalitsus suudaks raamidest välja mõelda – veel parem oleks olnud, kui volikogu ei oleks sellist ebamõistlikku eeskirja vastu võtnud......... 

Pakkusin välja, et ärme võta sellist poolikut jäätmehoolduseeskirja vastu, vaid kaasame korteriühistuid, majade haldused ja kolmanda sektori selle väljatöötamisse, täiendame eeskirja, et saaks mõistlik eeskiri valla elanikule. Aga kui ettepaneku teeb opositsioonis olev volikogu liige, siis pole ettepanek ju sobiv......koalitsioonile!

Aga alustame algusest 

(§ 4 p 9) Segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid, aga kuhu me peame panema siis koroonamaskid? 

Valla spetsialist seletas, et maskid tuleb panna kilekotti ja siis võib panna segaolmejäätmetesse!…... Ja siis mõtlen, miks selline vasturääkivus eeskirjas või kuhu peidetakse nakkusttekitavate ja bioloogiliste jäätmete konteinerid! Ja kilekotid ei lagune ja koormavad meie planeeti…?? Ebamõistlik lähenemine teemale!

(§ 5 lg 3) „Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise“ –  tegelikkus on selline, et jäätmevedamise ettevõte ei tule konteinerit tühjendama kui seda vajame, vaid siis kui talle see mugav ja sobiv on. 

Soovisin iga kolme nädala tagant prügikonteineri tühjendust, siis näitas jäätmekogumisettevõtte mulle trääsa ja seni ajani ei ole keegi suutnud prügifirmat kohustama konteinerit tühjendama kolme nädala tagant! Seega, miks kirjutada eeskirja  ja nõuda, et „Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise“,  kui jäätmekogumisettevõte ei tule tühjendama!

Poolteist aastat on möödas, aga lahendust ikka ei ole!

(§ 5 p 1) Jäätmehoolduseeskiri kohustab sorteerima ja koguma liigiti enda valduses olevaid jäätmed. Olen seda teinud juba aastaid. Sorteerin prügikottidesse eraldi pakendi ja olmeprügi, aga teate kuidas ma pakendijäätmeid ära anda saan – ma pean pakendijäätmete koti vedama autoga kaheksa kilomeetri kaugusele. 

Oleme oma külla soovinud pakendikonteinerit – normaalset! Aga mida ei ole - on selline konteiner. 

Mismoodi siis meie küla probleem lahendati - valla keskkonnaspetsialist on lubanud rohelisele, vanale, koledale, roostes, ümmargusele metallmahutile, kus ca  18 sentimeetrine ava ja mis oli aastaid klaaskonteiner olnud - uue kleepsu kleepida ja nüüd tuleks selle augu kaudu toppida ka pakendid sinna klaastaara mahutisse. 

Mina ei pea normaalseks, et korralikult sorditud pakendid kilekotist ükshaaval sellest avast sisse toppima hakkan! Poolteist aastat on möödas sellest jamast juba, aga lahendusi ei ole mingisuguseid külarahvale pakutud! Pigem kirjutatakse jäätmehoolduseeskirja, et tillu-lillu avad (30 x 20 cm ava) (§ 12 lg 4) ongi normaalsus. 

Kui pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsioon, valla keskkonnaspetsialist ja vallavalitsus lähtub eeldusest, et valla inimesed on pigem seadusi mittejärgivad ning seega Jõgeva valla inimesi võtma kui rikkujaid ja kogumismahutite kaaned tulebki kinni kruvida, siis mina ei arva nii! Selline arvamus ja suhtumine ei ole normaalsus!

Prügiveopäeval on prügiauto nagu "pühak" ja seda 16 tundi päevast

(§ 5 p 6) Meil on kohustus prügiveopäeval jäätmemahuti kättesaadavuse tagamise korraldamine prügiautole ja seda kella (§ 25 lg 4) seitsmest kella 23ni. Sellega on jälle tekitatud olukord, kus prügiauto on nagu „pühak“  ja valla elanik ja ettevõtja peab jälgima, et jumala pärast keegi ei peatuks-pargiks prügikonteineri lähedusse – muidu jätab prügiauto prügi viimata, aga maksma tühjendamata jätmise eest peab ikka. 

Miks küll vallas arvatakse, et nii suured prügiettevõtted ei suuda hallata ja edastada infot ning teavitada kliente (valla elanikke-ettevõtjaid) kahe-kolme tunnilise ajavahemikku täpsusega konteinerite tühjendamise osas kes seda infot vajavad ja soovivad. 

Aga kui meie jäätmehoolduseeskiri seda ei nõua (soovi), siis prügiettevõtted ka sellist infot ei esita – miks vallavalitsus ja volikogu koalitsioon on nii kallutatud jäätmekogumifirmade poole ja ei pea oluliseks valla elaniku ja ettevõtja soove? Valla kodanikuna ja ettevõtjana ei soovigi, et mulle minuti täpsusega tühjendamise aega öeldakse, aga ei ole ka normaalne, et 16 tundi võib prügifirma terroriseerida valla ettevõtet või korteriühistut. 

Toon näite – kui ettevõttel on kinnine kaubahoov ja kui näiteks kaubaauto viib prügikogumise päeval ettevõttesse kaupa, siis võib tekkida olukord, et prügiauto ei saa prügikonteineri juurde. Kuna jäätmehoolduseeskiri lubab jätta konteineri tühjendamata, aga raha kasseerida, siis prügiautojuht teeb foto (kaubaauto on ju ees), kihutab minema,  prügikonteiner jääb tühjendamata (samas ei ole ta sõitnud ainult ühe ettevõtte konteineri tühjendamiseks kohale), aga arve prügifirma esitab ja raha kasseerib, sest jäätmehoolduseeskirja on vallavalitsus kirjutanud ja volikogu koalitsioon kinnitanud, et prügi kokkukogumise ettevõttel on õigus Jõgeva valla jäätmehoolduseeskirja paragrahv 23 lõike 8 järgi jätta prügikast tühjendamata ja raha ikkagi kasseerida ja seda õigust kasutavad prügifirmad täiega!  

Ja sellised jäätmevedaja poole kallutatud paragrahve vastuvõetud jäätmehoolduseeskirjas on veel ja veel.... ja see ei ole okey! 

Jõgeva valla äriruumide üürimaksetele soodustuse kehtestamine

Turul hakkamasaamiseks maandavad ettevõtted oma riske

Kui äriettevõtted tegelikult arvestavad äride loomisel sellega, et majanduses on tõusud ja langused, siis turul hakkamasaamiseks maandavad ettevõtted oma riske erinevate tegevustega, olgu selleks siis pangalt maksepuhkuse kasutamine või kindlustuse abi või töö ümberkorraldamine, tavaliselt ei looda kellegi-millegi peale, pigem püütakse ise hakkama saada.

Jõgeva vallavalitsus loodab, et üheks võimaluseks ettevõtluse riskide maandamiseks on Jõgeva vallale kuuluvate äriruumide üürimaksete vähendamine poole võrra ja selleks on Jõgeva vallavalitsus vastu võtnud 8. märtsil 2021. aastal korralduse number 92, milles kirjas, et pakutakse ettevõtjatele, kes üürivad/rendivad Jõgeva vallavalitsuselt üüripindasid lausa 50 protsendilist soodustust.

Nii spordihoones Virtuses oleval kohvikul kui ka Kuremaa ujula kohvikul on õigus saada hinnasoodustust

Olen aru saanud, et tegelikult peeti silmas selle korralduse vastuvõtmisel pakkuda soodustust ainult osadele valla pinna üürnikele, kuid kindlasti peab kõiki ettevõtjaid ja ka mittetulundusühistuid ühte moodi kohtlema - see tähendab, et ka näiteks spordihoones Virtuses oleval kohvikul kui ka Kuremaa ujula kohvikul on õigus tasuda üüri 50 protsenti tavaüürisummast! Samamoodi Jõgeva polikliiniku ja Palamuse ambulatooriumi jt valla ruumides olevatel erapraksisega tegelevatel ettevõtjatel. Samuti on perearstidel ja prillipoel ja keraamikaettevõttel ja muudelgi ettevõtetel selline võimalus olema.

Kas saab rääkida ebavõrdsest ettevõtluse ja turu solkimisest Jõgeva vallas?

Mida loodetakse ja mida tekitab sellise käitumisega Jõgeva vallavalitsus ettevõtluses? Kas saab rääkida ebavõrdsest ettevõtluseset ja turu solkimisest Jõgeva vallas? Miks ma arvan, et sellise asja peale ei ole suutnud Jõgeva vallavalitsus mõelda, peaasi, kui lähikondlased abi saaks, olgu nad siis kasvõi üürilolevas ettevõttes töötajad. 

Aga kui info liigub, kas siis on asi seda väärt?

Kui info jõuab kõikideni, kes seda võimalust kasutada saavad - siis on ju asi seda väärt või mis sina arvad, lugeja?

.....tugevama õigus - kas jälle?

 

18. veebruaril 2021 esitasin vallavolikogu istungil Kuremaa mõisa fassaadi restaureerimise kohta vallavanem Aare Olgole arupärimise. Vallavanemale seetõttu, et valla allasutused kuuluvad vallavanema pädevusse. Mulle ja ka teistele opositsioonis olevatele volikogu liikmele pakkus huvi, kes ja kuidas on sõlminud töövõtulepingud, kui arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2021–2024 on veel vastu võtmata ja selle aasta vallaeelarvest ei maksa lausa rääkida. Uurisin oma arupärimises, kas töövõtulepingud on nõukoguga kooskõlastatud ja kas nendele on antud heakskiit nõukogu poolt, olgugi et arengukava on vastu võtmata.

Kus on kirjalik vastus- uuuu!

22. veebruaril 2021. aasta istungil vuristas vallavanem Aare Olgo vastuse volikogu istungil ette, aga kirjalikult vastust ta mulle ei esitanudki (Jõgeva vallapõhimääruse järgi otsustab arupärija kuidas vastata-mina soovisin nii suuliselt kui ka kirjalikult ja kirjaliku vastuse oleksin pidanud saama ka 22. veebrauril 2021).

23. veebruaril tuli siis ka kirjalik vastus, kus vallavanem ei suvatsenud vastata  minu küsimustele ja toppis mulle suhu sõnu, mida mina oma arupärimises ei esitanud. Mina küsisin kes, kus ja kas sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus (lühend TAK) on toimetanud õiguspäraselt kui vajab valla eelarvest toetusraha (töövõtulepingu kohustuste täitmiseks), aga selleks on vaja, et volikogu kinnitaks eelarve, kus ka toetusmeetmena oleks sees rahaeraldus TAKile.

Vallavanem Olgo kirjutab vastuses: „Vaatamata sellele, et sihtasutuse on asutanud kohalik omavalitsus, on sihtasutus eraõiguslik juriidiline isik ja seetõttu puudub tal kohustus oma tegevuses järgida valla arengukava ja eelarvet. Lepingute sõlmimiseks ei pea sihtasutus küsima vallavolikogult nõusolekut ning sellised lepingud ei tekita vallale mingeid õigusi ja kohustusi. Kui juhatuse ja nõukogu liikmed võtsid sihtasutusele üle jõu käivaid kohustusi, vastutavad nad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. sihtasutuse on küll asutanud kohalik omavalitsus, ent tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, kellel puudub kohustus oma tegevuses järgida valla arengukava ja eelarvet.“

Kas siis ikka on nii, nagu vallavanem vastuses vastab?

Siiski-siiski! Raha, 139 000 euro omafinantseeringuks on võimalik saada kahel moel, milleks esimene on sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse poolt laenu võtmine ja teiseks siis Jõgeva valla eelarvest toetusraha saamine omafinantseerimiseks. TAKile pangast laenu ei ole taotlenud ja isegi kui taotleks, siis tagatiseks peab ikka Jõgeva vallavalitsus oma garantii andma. Seda tehtud ei ole ja ka  ehitustööde töövõtulepingute sõlmimise ajal ei olnud valla eelarvet kinnitatud, seega töövõtulepingute sõlmimine tekitabki küsimusi!? Ja sellepärast sai ka arupärimine koostatud.

Või siiski, aga kus siis protokoll on?

Investeeringuid Kuremaa mõisale on vaja, aga asju peab ajama korrektselt. Viimane nõukogu istung oli detsembris, kus laenu võtmise teemat ei arutatud. Esimene töövõtuleping sõlmiti 11. jaanuaril ja teine töövõtuleping 26. jaanuaril 2021 ja mulle teadaolevalt ei ole nõukogu seda arutanudki. Seega kogu omafinantseering loodeti valla eelarvest! 

Kuremaa mõisa majandab TAK ning see kuulub vallale ja Jõgeva vallas toimunud umbusalduste tõttu pidanuks lepingud ootele jääma. Võimalus olnuks tulla volikogu ette ja rääkida, et toetusraha on tulemas ning vaja oleks volikogupoolset heakskiitu omafinantseeringuks ja töövõtulepingute sõlmimiseks. Volikogu oleks saanud vastu võtta protokollilise otsuse ja selle järgi oleks saanud ka töövõtulepingud sõlmida – seda ei tehtud.  

Oma vastuse vallavanem Olgo andis teada: „Mulle teadaolevalt on kõnealuste lepingute sõlmimise eelmine nõukogu heaks kiitnud möödunud aasta septembris. Selle otsuse teinud nõukogu liikmed kutsus vallavalitsus tagasi paar nädalat tagasi. Kuna tegemist ei ole minu juhitava valitsuse määratud nõukogu otsustega, mida kahtluse alla seate, ei pea ma sobilikuks eelmise valitsuse määratud isikute tegevuse kohta hinnangut anda“

TAKi kohustused on siiski ka valla kohustused

Kuigi vallavanem Aare Olgo viitab oma vastuses, et sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse lepingud ei tekita vallale mingeid õigusi ja kohustusi, siis päris nii see ei ole, sest kõik kohustused, mis on sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus võtnud, on kohustuseks ka Jõgeva vallale ja kajastatakse Jõgeva valla konsolideeritud majandusaasta aruandes.

Vallavanem Aare Olgo viited septembrikuu nõukogu koosolekul vastuvõetud otsustele on eksitavad. Vallavanemal on juurdepääs kõikidele nõukogude protokollidele, siis on mõttekas need ka üle kontrollida enne kui arupärimisele vastata. Minule teadaolevalt ei ole septembrikuu sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse nõukogu koosolekul sellest räägitud ja seda ei ole ka sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse nõukogu protokollis kajastatud! 

Lisatud 05.03.2021

Lehelugu lugedes (05.04.2021 nr 18) saan teada, et septembrikuus oli kaks nõukogu koosolekut (mina olin näinud ainult 15. septembri 2020 protokolli, aga nende nõukogu koosolekute ja protokollide saamistega oligi kogu aeg probleeme ja tuli meelde tuletada: siin), kus kirjas, et "Lisada SA Kuremaa TAK 2021 aasta eelarvesse taotlus Jõgeva valla eelarvest omafinantseeringu saamiseks ja omanikujärelevalveks vaja mineva summa finantseerimiseks" - kui selline tekst ütleb, et rohkem polegi vaja ja raha muudkui kukub eelarvest, siis õpetus mulle ja teistele  - nii kui nõukogu arvab- nii raha VALLA EELARVEST ka kohe kukub! Ja eelarve vastuvõtmine ei olegi enam oluline! Oluline on, et lähed raha lubavasse koalitsiooni, ükskõik missugune koalitsioon siis on ja saadki toetust - ja kenasti volikogu ongi "purki" pandud. Ei mingit otsustamist-isegi mitte näilist!  

Ja jutt, et SA Kuremaa turismi ja arenduskeskuse 2021. eelarve kinnitati nõukogu koosolekul läinud aasta 09. detsember, on fakti huvitav tõlgendus. Saad vaadata ise, antud protokolli! 

Samuti on "huvitav" vallavanema tõlgendus sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse nõukogu osas, eriti selles kontekstis, et oma nõukogu võis ju Olgo vallavalitsus alles veebruaris ümber muuta, aga endine nõukogu esimees Raul Soodla on ka praegu TAKi nõukogus, seda küll, et nüüd on ta nõukogu liige, aga selle lükkega näidati, et TAKi endise nõukogu esimehe käitumine oli sobilik praegusele koalitsioonile – kas ka minu poolt välja toodud kitsakohad?   

Kuidas see vallavanema kõnepruuk oligi:

„Küll me vastame sellel idikale!“

Oli vist nii!? Aga vastuseid ei tulnudki alljärgnevatele küsimustele…....

Kas on juhatuse liige ületanud oma pädevust sõlmides antud töövõtulepingud?

Kas antud töövõtulepingud kooskõlastati nõukoguga?

Kas nõukogu on andnud omapoolse heakskiidu lepingute sõlmimiseks, olgugi et Jõgeva valla arengukava 2021-2024, Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024 ja Jõgeva valla 2021 aasta eelarve on vastu võtmata?“

Kus nüüd ajakirjandus on? 

Aga pane minu õunaussi luuletusi lehes tsiteerima – huvitav elu meil ikka Jõgeva vallas ja volikogus!

…kas tulevad ka vastused? Ei! Mida te veel ei taha!

 

Volis 

…kas tulevad ka vastused - volikogu aseesimees Tiina Teppan?

Postimehes ilmunud volikogu liikme Tiina Teppani arvamusavalduse „Kuningas on alasti“ peale võtsid  mitmete volikogu liikmetega  ühendust nende valijad, väites, et antud koo alla kirjutaja ei vea ise sellise ajaleheloo kirjutamisega välja, sest tema haridustee on lühikeseks jäänud. 

Uuesti pöörasid valijad tähelepanu volikogu liikme Tiina Teppani haridusele siis, kui ta vallavolikogu aseesimeheks valiti ja seadsid tema haridusliku kompetentsi küsimärgi alla.

Et mitte levitada kuulujutte

esitas Enn Kivi arupärimise Jõgeva valla volikogu aseesimehele Tiina Teppanile ja uurisime tema hariduse taset. Vastust ootasime 22,veebruarikuu istungil, ….aga  ei tulnudki  mitte mingisugust vastust arupärimisele!

Jah, ja siis hakkadki uurima, kas tõesti on KOV valimistele kandideerides Tiina Teppan „parendanud ja täiendanud“  oma haridustaset ehk siis ümardanud oma haridustaset ülesse poole. Tiina Teppan õppis mõnda aega kutsekoolis, aga tunnistust ei ole, et ta selle kooli lõpetanud oleks?  

Viisakus volikogu liikmete vahel – see peaks ikka olema elementaarne ja elementaarne peaks olema ka arupärimistele vastamine, aga mitte seekord. Kui küsimustele ei vastata, siis ei ole mõtet pahandada, kui liikuma hakkavad igasugused jutud, sest ega eestlastel ilmaasjata ei ole vanasõna: „..kus suitsu, seal tuld!“

Jätk ka ikka!

Kui helistasin kuu aega hiljem (18. märts 2021) volikogu sekretärile ja tuletasin meelde Enn Kivi ja enda arupärimisele vastamata jätmist (istungi päevakorras neid vastamisi ei olnud), siis tänati mind viisakalt ja koostati ruttu vastus, et infot volikogu aseesimehe hariduse osas ei pea andma. 

Selline vastus koostati alles siis kui ütlesin, et EBAVIISAKAS on jätta volikogu liikmetele vastamata! 

Samas kui haridustase valmistel on avalik info! 

Vot nii on lugu. Vaatame ja jälgime - eriti huvitav saab olema volikogusse kandideerimise aeg! 

Arupärimine Jõgeva Vallavalitsuse vallavanemale Aare Olgole

Ka opositsioon saab kokku, et arutada päevakajalisi valla teemasid. 

Jõgeva maakonnalehes Vooremaa oli 09. veebruar 2021 nr 11 (10902) lugu „Kuremaa mõisa peahoone fassaad saab uue ilme". Loen lehete, kus kirjas on, et 05. veebruar 2021 toimus Kuremaa mõisa peahoone fassaadi restaureerimise esimene töökoosolek. Tööde teostamiseks on sõlmitud lepingu OMA Fassaad OÜga. Toetuse summa on 130 867 eurot ja seda saab siis, kui vald lisab omaosaluse 139 911,28 eurot (kokku 270 778,28 eurot).

Lepinguid on kaks, mis on leitavad riigihangete registrist:

1. Kuremaa mõisa peahoonefassaadi korrastustööde tegemiseks  on Sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse (90007626) poolt sõlmitud 11. jaanuar 2021 töövõtuleping nr 1, maksumusega 213 542, 36 eurot (km-ga 256 250,83 eurot).

2. Kuremaa mõisa peahoone sokli korrastustööde tegemiseks on Sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse (90007626) poolt sõlmitud 26. jaanuar 2021 töövõtuleping 2, maksumusega 47 596,92 eurot (km-ga 57 116,30 eurot).

Ajalehes viidatud omanikujärelevalve pakkuja ja lepingu kohta avalikku infot ei ole võimalik leida. Leheloos on kirjas, et omanikujärelevalvet teeb P.P. Ehitusjärelevalve OÜ. Mis summast jutt on, seda infot ei leidnud.

Milleks siis arupärimine?

Aga tegelikult on nii, et uusi ehk siis 2021 aasta remondilepinguid, kus üheks raha finantseerijaks omaosalusega (summa rohkem kui 139 911 eurot!)on vald ja teiseks osapooleks on KIK, siis saab ja võib sõlmida lepinguid siis, kui eelarves on see kajastatud. Tegelikult nii kaua kui eelarvet ei ole vastu võetud, võib tasuda asutuste üldkulusid ja sellise arvestusega, et kasutatakse eelmise aasta eelarve mahust 1/12. Loomulikult oli ka võimalus, pöörduda volikogu poole, et võetaks vastu protokolliline otsus Kuremaa mõisa investeeringu vallapoolse omaosaluse osas, aga kuna võimu jagamisega omavahel oli nii palju tegemist, siis selline võimalus lihtsalt ununes.....

On ju teada, et Kuremaa mõisa peahoone vajab remonti.

Kui eelmine valitsus oli planeerinud eelarvestrateegia 2021-2024 ja arengukava vastuvõtmise 17. detsember 2020 ja eelarve vastuvõtmise jaanuarikuu algusesse, siis umbusalduse esitamisega 17. detsembril 2020 hääletati kõik päevakorrapunktid maha! Põhjenduseks see, et tahetakse ise koostada uued arengukava ja eelarvestrateegia! Aga siinkohal jäeti tähelepanuta fakt, et kui arengukava ja eelarvestrateegiat menetleda, tuleb nad ka koostada. 

Aga oh jama, umbusalduse esitajatel (keskerakonna ja reformierakonna saadikud, lisaks Marko Saksing ja Tiina Teppan) ei olnud siis veel (17.12.2020 - 17.01.2021) võimalus ametnikke seda tööd tegema panna - need dokumendid oleks pidanud nad ise tegema ja eks ta sellepärast ka ette valmistamata ja koostamata jäeti!  

Aga mulle meeldis eelarvestrateegiat koostada - numbrid tulid raamatupidamisest, investeeringud koalitsioonist ja kokku kirjutatud ta saigi!

Kuna ühtegi dokumenti, kus oleks viidatud Kuremaa mõisa 2021 aasta valla poolt omaosalusele ehk siis investeeringule, ei ole vastu võetud ja ka ei ole sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse juhataja ega nõukogu pöördunud volikogu poole loa küsimisega antud investeeringu (remondi lepingu sõlmimiseks) osas, siis ongi tekkinudki küsimused, millele palume vastuseid vallavanem Aare Olgolt. Miks just vallavanemalt - aga temale alluvad lõppkokkuvõttes sihtasutused. 

Vastavalt KOKS § 26-le soovime vastust nii kirjalikult kui ka suuliselt ja vastuse peab saama juba 22. veebruari 2021. a istungil

1. Kes ja kuidas on sõlmitud antud lepingud, kui Jõgeva valla arengukava 2021-2024, Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024 ja Jõgeva valla 2021 aasta eelarve on vastu võtmata?

2. Kas on juhatuse liige ületanud oma pädevust sõlmides antud töövõtulepingud?

3. Kas antud töövõtulepingud kooskõlastati nõukoguga? Kas nõukogu on andnud omapoolse heakskiidu lepingute sõlmimiseks, olgugi et Jõgeva valla arengukava 2021-2024, Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024 ja Jõgeva valla 2021 aasta eelarve on vastu võtmata?

4. Kas on Jõgeva vallavalitsuse ja Sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse poolt rikutud finantsdistsipliini kui Sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus on sõlminud töövõtulepingud, milleks ei ole Jõgeva vallavolikogu poolt heakskiitu, sest Jõgeva valla arengukava 2021-2024, Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024 ja Jõgeva valla 2021 aasta eelarvest on vastu võtmata, samas kui lepingud on sõlmitud juba jaanuarikuus?

Ootame vastuse ära ja eks siis selgu, kuidas edasi käituma peab, aga oodata ei ole kaua! 

Arvamusavaldusest tõusid küsimused - kas tulevad ka vastused...?

Arupärimine oli adresseeritud volikogu aseesimehele Tiina Teppanile

18. veebruari 2021. a volikogu istungil esitas opositsioon kaks arupärimist.

Esimene oli adresseeritud Jõgeva vallavolikogu aseesimehele Tiina Teppanile, kus soovisime Jõgeva vallavolikogu aseesimehelt, proua Tiina Teppanilt, vastust tema hariduse osas. 

Milles siis küsimus? 

Teema tõusis päevakorda, kui volikogu liige Tiina Teppan avaldas oma arvamusloo „Kuningas on alasti“. Mitme volikogu liikmega võtsid ühendust valijad, kes väitsid, et antud loo allakirjutaja ei vea ise sellise ajaleheloo kirjutamisega välja, sest tema haridustee on lühikeseks jäänud . 

Uuesti pöörasid valijad tähelepanu vallavolikogu aseesimehe Tiina Teppani haridusele siis, kui ta vallavolikogu aseesimeheks valiti ja seadsid tema kompetentsi küsimärgi alla  väites, et proual on ainult põhiharidus.

Selguse huvides pean väitma, et ei tunne vallavolikogu aseesimeest Tiina Teppanit varasemast ajast, seega ei tea ka tema kirjutamise võimeid ja haridustaset. Aga kui mitmele volikogu liikmele samasugune info oma valijatelt esitati, siis otsustasime, et küsime otse algallikast ehk siis vallavolikogu aseesimehelt Tiina Teppanilt endalt tema hariduse taset. 

Olles kohaliku omavalitsuse valimiste andmetes kirjutanud ja vallavolikogus ennast tutvustades väitnud, et  omab keskharidust ja/või kutsekeskharidust (õppis lasteaednikuks),  siis vastata küsimusele, missugune on tema haridustase, ei tohiks ju raske olla. Kuna tean mõnda juhtumit, kus valimistel on volikogusse kandideerijad oma haridust ebaõigesti esitanud, siis oli kindlasti mõtekas algallikast ehk siis vallavolikogu aseesimehelt, Tiina Teppanilt, endalt uurida tema haridustaset.

Niisiis saigi arupärimine koostatud ja volikogu istungil üle antud.

Volikogu esimees Peep Põdder võttis arupärimise vastu Enn Kivilt ja teavitas kohe, et sellele arupärimisele ei vastata, sest KOKS § 26-st lähtuvalt ei saa volikogu liikmed üksteisele arupärimisi esitada, aga arupärimine esitati vallavolikogu aseesimehele Tiina Teppanile, kes on volikogu poolt valitud sellele kohale ja tegemist ei ole siiski mitte lihtsalt "teise volikogu liikmega". 

Egas midagi – kirjutasin istungi ajal uue arupärimise ja esitasin selle kantselei juhatajale ja palusin samale küsimusele vastata, viidates Jõgeva valla põhimääruse § 21-le  .

Saabus vaheaeg ja volikogu esimees Peep Põdder astus minu juurde ja selgitas, et ikkagi ei vastata esitatud küsimusele, sest see ei ole seotud küsimusega, mis puudutavad isiku võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist. Tuletasin siis volikogu esimehele meelde tema poolt esitatud arupärimist Jõgeva linna tiikide  kõrkjate osas, aga eks iga inimene käitubki erinevalt. 

Viisakusest volikogu liikmete vastu vastasin mina abivallavanemana ka sellistele arupärimistele, mis ei puudutanud  minu võimkonda reguleerivaid õigusakte või mis õigusakti siis tiikide niitmine kõrkjate osas oli!? Või siis volikogu liikme Arvo Sakjase arupärimine minu facebooki postituse osas. Kui vastata ei olnud võimalik, proovisin huumoriga vastusele läheneda, aga kuidas sai olla seotus õigusaktide täitmisega minu fb kirjutatud kommentaar??? 

Kuna minul ei olnud midagi varjata, siis vastasin kõikidele arupärimistele - siit jõuame järgmise teemani.

Kui volikogusse kandideerida, siis on avalikuks infoks kandideerija haridus, seega on arusaamatu, miks väita, et vallavolikogu aseesimehe Tiina Teppani arupärimisele ei vastata? 

Tekivad ju tahest tahtmata küsimused - kas ongi siis midagi varjata?

Kas volikogu liikme valija peabki arvama, et valimistel esitatud andmed võivad olla ebaõiged või saabki valimistel vassida haridustasemega? Tegelikult on oluline, et volikogusse kandideerija oleks aus ja soovib panustada oma valla arengusse. Kui küsimused on tõusnud ja arupärimisele ei vastata, siis võib tekkida arvamus, et ju siis on mida varjata.  

Tule homme-ülehomme tagasi ja siis räägin teisest arupärimisest, mis opositsioon esitas vallavanem Aare Olgole. 😉

Terje Rudissaare koostatud Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024 ettekandja oli Aare Olgo

 

18.02.2021 volikogu istung

Tänasel (18.02.2021) volikogu istungil võeti vastu 27 poolthäälega määruse eelnõu „Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024“.   

Terje Rudissaare koostatud Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024 ettekandja oli Aare Olgo

Eelnõu ettekandja oli vallavanem Aare Olgo. 

Kui 17. detsember 2020 volikogu päevakordasid ei kinnitatud, sealhulgas määruse eelnõu „Jõgeva valla eelarve-strateegia 2021-2024“, siis põhjendas Peep Põdder päevakorrapunkti vastu hääletamist sellega, et  uus koalitsioon soovib eelarve-strateegia 2021-2024 ümber teha! 

Et eelarvestrateegiat ümber teha, tuli ju praegusel koalitsioonil tööd teha, aga kas sellist tööd ikka soovis keegi teha - tundub, et ei! 

Kuigi esmane arvamus eelarvestrateegia osas oli praegusel vallavanemal Aare Olgol selline, et  ei ole näinud ebakompetentsemalt koostatud eelarvestrateegiat, siis pean praegu järeldama, et sellel ajal ei tutvunud tollane volikogu liige Aare Olgo dokumendiga korrektselt. Nüüd on seda tehtud ja mõistetud, et ongi hästi ja kompetentselt koostatud Jõgeva valla eelarvestrateegia 2021-2024.

Praeguse koalitsiooni leping on nagu meie eelarvestrateegiast maha viksitud!?

Olen vaadanud ka uut koalitsioonilepingut ja osad teemad on lausa Jõgeva valla eelarvestrateegiast 2021-2024 ümber kirjutatud koalitsioonilepingusse: raudteetunnel, Virtuse renoveerimine, Jõgeva Põhikooli spordihoone, Jõgevatreff, Vana-Jõgeva vee- ja kanalisatsioonitrass ja kergliiklustee, vähendatakse lagunenud ja mahajäänud hoonete arvu-mis on juba lausa alguse saanud Lai 4 lammutamisega jm. – Tundub, et kõik, mis olime eelarvestrateegias planeerinud ja kuidas olin eelarvestrateegia kokku kirjutanud, sobib ka nüüdsele koalitsioonile!

Kes siis ikka valetab ja vassib??

Suvisel  volikogu istungil öeldi, et teil (koalitsioonil) ei ole nii palju raha, et Marko Saksingu nõudmisi kinni maksta – ja sellega pean ma nõustuma! Tasuta bussi kasutamise nõudmised, kes mida võib öelda jne…. nõudmised, nõudmised, nõudmised......

Kaasava eelarve ehk hokiklubi raha eraldus 2019 aastal 

Jõgeva valla kaasava eelarve korras on väga üheselt öeldud, et projekt peab jääma eelarve piiridesse – ja 2019 aastal oli kaasava eelarve jaotatav summa 30 000 eurot.

Oli koheselt teada, et selle raha eest ei saa hokiväljakut, aga ometigi raha eraldus tehti! Miks?  Loen ja imestan - Marko Saksing väitis, et tema soovitas 2019 aastal raha jääväljaku tarbeks juurde küsida?

Olles siis ise koalitsioonis eeldas Marko Saksing, et muudkui küsime ja saabki, aga kui ei saanud, siis hakkas tõmblemine pihta ja oma koalitsiooni mahategemine. Kõik teised on pahad - pahad ja lõpuks siis Kokka pundi hulka ka maanduti, aga õige pea hakkasid jälle nõudmised...

Virtus 

Virtus - jälle jäähall, mida Marek-Marko Saksing ja Tiina Teppan koalitsioonilepingusse sisse panid...…...  

Jõgeva vallavalitsuse liikmed, volikogu liikmed ja spordiinimesed said  2020. aasta suvel kokku Virtuse projekteerijatega ja arutati Virtuse ümberehitustöid ja vajadusi. Kohtumise baasil esitati projekteerijate poolt Virtuse ümberehituse võimalused. Sinna oli juurde lisatud ka jooksurada kergejõustiklastele ja siis hakkas Markoga jant pihta.  "See on Lääne Tiidu soolo, et jooksurajad tulevad. Neid ei ole ju vaja!", olid Marko Saksingu sõnad. Ja nüüd siis kirjutab Marko Saksing sotsiaalmeedias: „Selle projekti poolt ei olnud jah, mille te seal koos kokku soperdasite.“  Kes siis ikka soperdas - tekib küsimus? Igatahes mitte mina!

Marko Saksing -fb avaldatud

On tõsi, et arvutasin Tondi jäähalli ehitusmaksumusele toetudes välja loodava jäähalli ehituse kulud ja ka ülalpidamise kulud.  Tartu ning Tallinna jäähallide kulud on avalik info. Ja koalitsioonis ka selle välja ütlesin, et see on kulu, mille alla oleksime jäänud ägama, sest ehita kuidas tahad, Virtus oleks jäänud vanaks ja ebaotstarbekaks ja selle majanduskulu liiga kõrgeks! 

Jah tõesti, mina oleks eeldanud, et hoopis uus hoone oleks valminud, sest praegune Virtus on nii ebaotstarbekalt ja pillavalt ehitatud ning tema ülalpidamine ebamõistlikult kallis. 

Aga koalitsioonis olime kokku leppinud,  et see vana hoone alles jääks. Koalitsioonis peab mõnikord leppima sellega, millest ei ole vaimustuses ja mis on ilmselgelt oma aja ära elanud – see oli Virtus.

 

Lapsed ja klubid

Ma ei teadnudki, et mõni Jõgeva valla klubi keelab lastele teistes klubides käia! Mina arvan, et ühelgi klubil ei ole õigust laste eest midagi otsustada - see õigus on ainult lastevanematel. Aga fakt on see, et  lapsi jääb Jõgeva vallas iga aastaga vähemaks ja igasse kohta ja klubisse lapsed ei jõua! 

Terje Rudissaare inimesed 

Minu inimesed – kui peetakse silmas Jõgeva valla pearaamatupidajat – siis pean valmistama arvajatele pettumise – Jõgeva valla pearaamatupidaja on pigem Urmas Asteli inimene. Urmas Astel oli see, kes võttis Imbi Saare Palamuse valla pearaamatupidajaks. 

Otsides  Jõgeva valda pearaamatupidajat ja viies kandidaatidega läbi vestlusi, siis fakt on see, et kõikide kandidaatide vestlusel osales vallavanem Tiit Lääne, samamoodi oli tema otsustajaks, kes tööle võeti. Kolmest kandidaadist oli sobiv oma hariduse (Imbi Saarel on kaks magistriharidust) ja nägemuse poolest ainult Imbi Saar. Seda küll, et tegemist on äärmiselt targa inimesega ja arvan, et Jõgeva vallavalitsus ainult võitis tema tööle võtmisega.

 

Marko Saksing -fb avaldatud

Lammutused 

Lammutused – koalitsioon otsustas lammutusobjektid ja selles osalesid kõik koalitsiooni liikmed, sest lammutamiste poolt oli 16 inimest, vastu kaheksa ja üks oli erapooletu! Lisan volise lingi, et mälu lugejatel värskendada! 

Jah, üheks objektiks oli Lai 4 ning nii see vana hoone ka ära lammutatakse ja üks manipulatsiooni võimalus ka kaob. 

Jah - mäletan ka seda, et eakatele on pakutud päevakeskuseks ruume aadressil Piiri 1c, samuti Suur  5 majas. 

Nii et pensionäridele vaatan kindlalt silma ja Jõgeva Kultuurikeskuses on nad ka alati oodatud ning ka eakate töötaja tasu on kultuurikeskuse personalikulusse arvestatud. 

Uued ja kaasaegsed hooned Jõgeval - kas on palju tahetud?

Uusi hooneid ei pea vald ise kõiki ehitama - vald ei ole ehitusettevõte! Õppigem juba ükskord raamidest välja vaatama.
Mäletan sedagi, kuidas Marko Saksing soovis, et vanas lasketiirus (Rohu tänav 10/1) lapsed ikka edasi kergejõustikku teeks, olgugi, et hoone on eluohtlik, sest laepaneelid lagunevad ja betoon mureneb! 

Kas mõte ja moto, et las aga vanad hooned ilutseksid edasi Jõgeva linnas-vallas - isegi siis kui on ohtlikud inimestele, on ikka mõistlik? 

Laimu ja vale pritsimine?

Mina ei nõua endale erihüvesid ja olen ikka oma sõnadele lisanud faktiinfo. Aga fakt on see, et Spordiklubi Tähe MTÜ on raha hulga rohkem saanud kui teised samataolised spordiklubid – jah-jah,  öeldakse, et esindusklubi, aga esindusklubi toetusele on lisandunud ikka veel ja veel nõudmisi, millest teised MTÜ-d ainult und on näinud. 

Jõgeva Põhikooli  võimla 

Jõgeva Põhikooli  normaalse võimla ehituse poolt (ülejäänud soovisid vana võimla allesjätmist ja ühe saali juurdeehitust ning kogu lugu. ) oli kuus liiget! 

Ja nende hulgas ei olnud Saksinguid! - Nagu paljud koalitsioonis, pidasid ka nemad vajalikumaks Virtuse renoveerimist.

Jah, mina olin see, kes ei lasknud unustada, et Jõgeva põhikooli lapsed vajavad korralikku – kahe korvpallisaaliga võimlat! 

Struktuuri korrastamine

Läksin tõesti valitsusse ebamugavat tööd tegema - struktuuri korrastamine on seda ja on üsna kindel, et osadele töötajatele see ei meeldi. Ja kas peakski meeldima, kui tead, et sind koondatakse!? 

Olengi uhke, et raamatupidamine Jõgeva vallas sai ümber korraldatud – eelarve läbipaistvuseks VeeRa programmi kasutusele võtmine, läbi selle saavad asutuste juhid ja ametnikud näha oma eelarve vahendeid ja nende kasutamist reaalajas. Eelmise finantsjuhi ajal pidasid allasutuste juhatajad ja ametnikud excelis oma kulutuste üle arvestust - mis oligi aja ebamõistlik kasutamine! Ja uus raamatupidamise programm, mis on spetsiaalselt KOVidele välja töötatud, annab võimaluse jätkata väiksema töötajate arvuga. Kõik on õigesti tehtud. 

Ja minu karjumine on klišee - ükski valla ametnik ei ole kuulnud mind karjumas! See on fakt!

On küll juhtumeid, kus olen pidanud kasutama käskivat kõneviisi ja seda just nende töötajatega, kes püüavad teiste seljas liugu lasta ja intriige punusid. Just needsamad töötajad ka sellist laimu minu kohta ajavad, aga nagu teada tuleb selline teguviis neile endile tagasi - ja tavaliselt tervise kaudu.....

Kes siis valetab ja vassib, kes lõhkus koalitsiooni!?

Igatahes mitte mina! 

Eks nii Marek-Marko Saksingud kui ka Tiina Teppan otsi õigustust oma ülehüppamistele (praegu öeldakse küll selliste liikumiste kohta "paendlikud"), aga vaat koalitsiooni lõhkusid ikkaga ülehüppajad!

Mulle öeldi tõesti koalitsioonis, et sotsiaalmeedias ei tohi ma oma arvamust avaldada, sest mõnele inimesele see koalitsioonis ei sobi ja ei meeldi!

No nüüd siis selgus, kes see nõudja oli!

Aga elu on siiski selline, et ei Marek-Marko Saksingud ega Tiina Teppanid ega keegi muu ütle mulle, mida mina sotsiaalmeedias tohin või ei tohi kirjutada! - kelleks küll mõned inimesed end peavad, et selliseid nõudmisi esitada!

Mida tahab Palamuse Gümnaasiumi lapsevanem! Kas Gümnaasium jääb või .....

Tahan ka kolme aasta pärast näha nendel toolidel Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi lõpetajaid! 💝

Sain šoki! 

Oli neljapäeva (18.07.2020) hommik - Reelika, valla arenguspetsialist koputas ja astus kabinetti,  suul oli ainult üks küsimus: "Kas tõesti Palamuse Gümnaasiumi 10ndasse klassi ei võetagi õpilasi vastu?"

Mis mõttes, ei võeta vastu, oli minu küsimus vastu, sest mingit ametlikku otsust vallavalitsus selle kohta langetanud ei olnud!?

Kas õppenõukogul oli pädevus vastu võtta 10. klassi mitteavamise OTSUS?

Mis siis teha-ikka algallikast tuleb infot uurida. Helistasin kooli direktorile Siiri Sõmerile ja esitasin oma küsimuse: "Kas tõesti Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 10ndasse klassi õpilasi vastu ei võeta?"

Vastus oli jahmatav ja tekitas šoki!, "Kooli kümnendasse klassi oli valmis astuma kolm õpilast ja Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi õppenõukogu OTSUSTAS, et 2020/2021 õppeaastaks 10ndat klassi ei avata!"

Mida, mida? Mille alusel saab kooli õppenõukogu selliseid otsuseid teha - tekkis kohe küsimus? Seega studeerisin PGS seadust ja § 72 ütleb, mida õppenõukogu otsustada võib:  ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.

Kas ja kus on kirjas, et klassi sulgemise otsust võiks õppenõukogu teha! Seda ei ole!

Ega midagi - vaatame seadust edasi. Sama paragrahvi lõige 3 selgitab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab täpsemalt õppenõukogu ülesanded ja töökorra.  Ja ka siit selgub, et sellist ÕIGUST EI OLNUD ÕPPENÕUKOGUL!

Mida sellise käiguga siis saavutada sooviti ja mida tekitati?

Ülevabariiklikku meediasse paisati direktori ja valla haridusspetsialisti poolt juba 15. juuni info, et Palamusel ei avata 10ndat klassi, tekitades sellega ääretult suure mainekahju ja mitte ainult Palamuse õpilastele ja lastevanematele vaid ka levitati küsitavat infot, sest mulle teadaolevalt vähemalt ühele õpilasele öeldi vestusel ajal, et Palamuse Gümnaasiumis uuel õppeaastal 10ndat klassi ei avata. Kui paljud õpilased seda infot veel kuulsid - seda infot mina ei oma!  Kuigi Õhtuleht on pealkirjastanud oma leheloo, et õpilased sulevad Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 10 klassi, siis pean seda pigem juhtkonna veaks!

On loogiline, et koolis korraldab juhtkond ka kooli tutvustavaid kampaaniaid, et klassikomplektid täituksid, sealhulgas ka  kümnes klass õpilased leiaks.

Kui küsisin otse direktorilt, mida on tehtud, et tutvustada kui vinge on Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium ja mida toredat ja vahvat koolis saab teha ja ka pärast koolitunde? Kas on kaasatud koolis õpilasi, kes käiks ja tutvustaks Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasimi õppimise võimalusi teistes koolides? Kus on klipid sotsiaalmeedias üle päeva, kui lahe, vinge ja eripärane on meie kool - siis selgus kurb tõsiasi! Mitte midagi sellist ei ole tehtud!

Pandi kooli kodulehele info, et toimub kümnenda klassi vastuvõtt ja kõik! 😥😥😥😥

Kes siis ikka on teinud kõik selleks, et Oskar Lutsu Palamuselt Gümnaasiumi 10ndasse klassi õpilasi ei tuleks - vot see on küsimus?

Kes soovivad Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi sulgeda?
Kas lapsevanemad ja õpilased?
Kas Palamuse Gümnaasiumi õpetajad.....või hoopis mis toimub?

Mida tahab Palamuse Gümnaasiumi lapsevanem!

Kui Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium peab jääma, siis tegutsegi nii, mitte ära aja oma võsukest kodust kaugele!

Uskuge kui viie lapse emana ütlen - nad lähevad nagunii kodust...., aga kui nad käivad gümnaasiumis Palamusel ja elavad veel kolm aastat kodus, saate neid veel veidi kauem armastada ja eluks ette valmistada!

Kutsun teid kallid Palamuse õpilased ja lastevanemad - suuname oma lapsed meie enda kooli gümnaasiumisse õppima, sest tase on meil hea  (õppekava on nagunii üle Eestimaa üks) ja näitame, et TAHAME kodukoha lähedast gümnaasiumiharidust!

ÜLESKUTSE!

Palun levitage infot niipalju ja -tihti kui võimalik, et Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 10. klass avatakse!

10ndasse klassi võetakse vastu kõik 11 õpilast, kes seda soovi on näidanud ja kooli vastuvõtu katsetel käisid! Ootame ka uusi õpilasi juurde - ärge unustage - Palamuse Gümnaasium on väga vinge kool ja kui Sa juba tuled kümnendassse klassi - -siis sina saad seda kooli veel vingemaks teha!

Üle laipade – silmakirjalikkus ja rahahimu iseloomustavad praegust Jõgeva valla koalitsiooni

Silmakirjalikkus vallavalitsuse poolt!

Jõgeva vallavolikogu esimene aseesimees Mai Treial on korraldusega (üldiselt ei saa volikogu liikmetele korraldusi anda, peaks esitama hoopis kutse osaleda istungil...aga no - vanal ajal tehti vist teistmoodi) ette näinud 26. märtsil algusega 14.00 läbi viia volikogu istung ja volikogu liikmeid sunnitakse füüsilise kogunemisega ning sunniviisilise otsusega (lasteaia kohatasu+ huvikooli tasu), kus muudatusettepanekuid aja osas lisada ei ole võimalik!
https://drive.google.com/file/d/1rbq23DUPhQwwHG334l-pEWPuNxHY8O6f/view?usp=sharing
Volikogu esimene aseesimees Mai Treial leiab, et sobiv on survestada ja sundida volikogu liikmeid avaldama arvamusi juba kolmapäev, 25.03.2020 eelnõude kohta! Eriti nõme on see, et lasteaia kohatasu eelnõu oli muudetud võrreldes eelarvekomisjonile esitatud eelnõuga. Ja niimoodi, et kahju saavad lastevanemad! 

Kui algselt oli eelnõus kirjas, et vabastada lasteaia osalustasust alates epideemia väljakuulutamise ajast, siis volikogusse esitati vastuvõtmiseks eelnõu, mida muudeti ja kirjas on, et lasteaia osalustasu tasumisest ja huvikooli õppetasu maksmisest  vabastatakse alates 1. aprillist 2020 kuni eriolukorra kehtimise lõpuni.  - SILMAKIRJALIKKUS VALLAVALITSUSE POOLT!

SAMAS KUI VOLIKOGU LIIKMED SAID OTSUSTADA AINULT "poolt" või "vastu"! 

Kui see ei ole volikogu liikmetele koti pähe tõmbamine, siis mis see on?

Pool kuud on lapsed kodus olnud, aga märtsikuu eest peavad  lapsevanemad kohatasu ikka maksma! 

Kui Vabariigi Valitsus ja Jõgeva valla kriisikomisjon on väga üheselt teada andnud, et avalikud üritused ja kogunemised on keelatud, siis Jõgeva vallavolikogu esimene aseesimees soovib siiski füüsilise kohaletulemisega volikogu istungi viia läbi, pannes ohtu nii volinikud kui ka volinike perede – abikaasade, laste, vanemate tervise! On teada, et mitu volikogu liiget peavad olema karantiinis, samuti on volikogus kaheksa volikogu liiget, kes ise on oma vanusega riskigrupis ja on volikogu liikmeid, kelledel kodus väikesed lapsed!

Jõgeva vallavolikogu esimehe koalitsiooni kandidaadi Margus Kase rahanuts on olulisem kui 27 volikogu liikme turvalisus

Jõgeva vald kasutab oma töös interneti platvormi VOLIS – see annab võimaluse volikogu istungit viia läbi virtuaalselt, mis on TURVALINE volikogu liikmetele ja mida jälgivad ka meie valla elanikud! 

Kui algselt oli istungi päevakorras kuus punkti, siis lõpuks jäi ainult päevakorrapunkt volikogu esimehe (isikuvalimine) valimine ja ainult see üks punkt nõudis kohale tulemist! - nii otsustas volikogu esimene aseesimees Mai Treial!
Tegemist on siis volikogule uue esimehe valimisega!, mida  tegelikult saab valida kuni kolmanda maini!
Volikogule püüti sisendada, et isikuvalimist VOLIS ei toeta,  aga tegelikult ei ole sellega probleemi - saab ikka ka isikuvalimisi VOLISes turvaliselt läbi viia. 
Ja tegelikult ei ole seda esimeest vajagi enne maikuud, sest vastavalt seadusele võivad nii esimene kui ka teine volikogu aseesimees ka lõpuks tööd teha, eriti kui arvestada seda, et üle kahe aasta on saadud hüvitist kokku iga kuu 1225 eurot, samas kui tööd tehtud praktiliselt ei ole. 

NB! Iseenesest peab volikogu alles 03.maiks 2020 volikogu esimehe valitud saama.

Kas see punkt on ikka nii oluline, et rikkuda seadusi?-panna ohtu valla kodanikud? EI! Kindel „EI“! 

Ei saa ja ei tohi olla nii, et rahahimu on tähtsaim tung, mis tuleb rahuldada, sest ainult nii garanteerib volikogu esimehe kandidaat Margus Kask endale juba märtsikuus turvalise volikgu esimehe palga! Aga summa, millest räägime on kuus saadav töötasu summas 3150 eurot! 

Margus Kask on praegu Puurmani Mõisakooli direktor, veab Jõgeva Baptistikogudust ja on dirigent - mille arvelt küll siis leiab kooli direktor, Jõgeva Baptistikoguduse pastor ja Jõgeva kammerkoori dirigent aja tegeleda ka teiste täiskoha töödega!? Missugune töökoht siis hakkab kannatama või ongi nii nagu Raivo Meitus ütles, et volikogu esimehel ei ole enam tööd täiskohana ja ka praegune töötasu on liiga kõrge. 

Volikogu liikmed on saanud mandaadi oma valijatelt. 

Kriisi ajal jäävad volikogu liikmed silma, sest nende tegemisi jälgib kogu vald. Seega on oluline, et volikogu ja volinikud järgiks riigis väljakuulutatud otsuseid ja järgiks kriisi ajal neid oma tegemistes. Nüüdseks tuleb hoida kahe meetrist vahet ja üle kahe inimese koos olla ei ole lubatud – kõik avalikud asutused peavad olema suletud ehk siis ka Jõgeva Kultuurikeskus.

Volikogu on võimalik läbi viia virtuaalselt kasutades VOLIst!

Kui volikogu aseesimehed arvavad, et ei saa koduses tingimuses VOLISe kaudu istungit juhitud, siis  vallavolikogu saal on piisavalt suur, et kantselei ametnikud, IT tugi saaks piisavalt kaugel üksteisest olla ja ka vajadusel ettekandjate turvalisus tagatud! Ja kõik oleks live`s!

Volikogu liikmed peavad olema eeskujuks jälgimaks kriisi kogunemise ja liikumise keeldu! Seega kuigi Vabariigi Valitsus pöörab väga tähelepanu viiruse leviku piiramisele ja sellel eesmärgil soovitatakse volikogu töö korraldada ümber selliselt, et eelistatud oleks kaugtöö ning koha peal toimuvate kohtumiste ja istungite asemel kasutataks elektroonilisi võimalusi - on minu ettepanek: Teeme ka meie seda! - meil on see võimekus ju olemas!
Jäägem terveks!