Mulle meeldib kui volikogu volinikud ja
valitsus toimetavad volikogu ja riigi vastuvõetud raamdokumentide järgi.
Valla tähtsaim dokument on arengukava.
See on valla „alustala“, milles peab olema kirjas valla
pikaajaline areng ja tahe, kuhu aastate pärast jõuda soovime.
Arengukava
projekti avalikud arutelud toimusid 13-19.september ja said päris palju
vastukaja. Kuidas mõista visiooni, milles puudub ambitsioonikus ning areng? Kas elu uues Jõgeva vallas on tõesti perspektiivitu nagu kirjutab Kersti Klaos
25.mai Vooremaas? Kui puudub nägemus ja visioon, siis saabki valitseda
vallavanem Olgo väite järgi ainult „tugevama õigusega“, külad soovivad lahkuda
teistesse valdadesse ja korra kuus on riiklikus meedias valla juhtimist
halvustav lugu. Arengukava projektist puudusid analüüsid, mis peaksid
selgitama, mis on praegu vallas hästi, seatud eesmärgid ei ole mõõdetavad,
välja toomata jäid probleemid ning kitsaskohtade põhjused.
„Üldsõnalisus oli
arengukava koostamisel teadlik valik“, selgitas arengu- ja planeeringuosakonna
juhataja, kui viidati eesmärkide üldsõnalisusele.
Kogu selline kaos sundis
vallarahvast esitama 486 parandusettepanekut arengukava projekti! Selline suur
arv näitab kui nõrk on vallavalitsuse poolt koostatud Jõgeva valla 2018-2028
arengukava projekt.
Arengukava loogiliseks jätkuks on eelarvestrateegia,
milles kirjeldatakse valla finantsplaani nelja aasta perspektiivis.
Seaduse
järgi peab eelarvestrateegia eelnõu olema avalikustatud vähemalt 14 päeva, siiski
leidis Jõgeva vallavalitsus, et piisab ka 12 päevast. Seadus ütleb, et avalike
arutelude kaudu tuleb kõiki huvitatud isikuid kaasata eelarvestrateegia
koostamisse.
Meie vallas tehti seda viisil, kus arutelu alguseks määrati kell üks
tööpäeval ning volikogu ja komisjonide liikmeid teavitati sellest vähem kui 20
tundi enne algust! Igatahes saavutati tulemus, kus peale korraldajate oli kohal
ainult üks külaline.
Eelarvestrateegia peaks andma hoova
vallavalitsuse ametnikele näitamaks missugune tööpõld neid nelja aasta jooksul
ootab ning selgitama ka vallarahvale mida selle nelja aasta jooksul valitsus
vallas plaanib teha. Äärmiselt kahju on, et isegi Jõgeva Põhikooli
spordikompleksi ehitust ei ole planeeritud eelarvestrateegias, mille ehitamata
jätmine halvendab sportimise võimalusi, on väike ja ajale jalgu jäänud.
Põhivara müük tulusse on üldse
planeerimata, aga kui analüüs Jõgeva valla majandusliku olukorra kohta puudub,
siis võibki põhivara müügiga mitte tegeleda ning eelarvestrateegiasse planeerimata
jätta. Missuguseid põhimõtteid ja mille alusel kulude planeerimist rakendatakse,
seda kirjas ei ole, aga sellise info esitamine peaks olema primaarne.
Saame teada vaid kolm fakti.
Majanduskulu tõuseb 5,9 protsenti, personalikulud
tõusevad 5,7 protsenti ja antavad toetused kasvavad 15 protsenti. Kui vaadata
eelarvestrateegias investeeringute tabelit, siis aastates 2020-2022 polegi
investeeringuid kavandatud. Avalikul arutelul küsisin selle kohta infot ning
sain vastuse, et eelarvestrateegias kajastatakse ainult neid investeeringuid,
millele on toetus juba olemas!
Selline lähenemine on väär, sest
eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel,
kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel
ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.
Kõike eeltoodut kokku võttes tuleb tõdeda,
et valla strateegilise juhtimisega tegelevad juhid ei ole pädevad oma
rollis. Jääme lootma, et koalitsioon leiab võimekamad juhid või usaldavad valla
juhtimise pädevatele inimestele.
NB! Iga minu loole Jõgeva valla teatajas on koheselt esitatud ka vastulause valitseva kildkonna poolt! Opositsiooni kriitika 3000 tähemärgi näol (rohkem ruumi ei anta) ei anna kuidagi keskerakonnale rahu! 😁😁Vaatame, kas ja kes seekord oma vastulause teeb! Kas Aare Olgo või hoopis Peep Põdder!😂😂😂
