"Ametnik peab tegema seda tööd, et sulle kogu aeg vastata!"

Sain täna "peapesu" Jõgeva volikogu esimehelt!

Volikogu esimehe etteheitede kõlas: "Ametnik peab tegema seda tööd, et sulle kogu aeg vastata!"

Viimasel ajal on mitmeid probleeme ja nende lahendamiseks on volikogu liikmel korrektne pöörduda volikogu esimehe poole! Nii olen mina asjast aru saanud ja nii ka heas usus toimetanud!

Millest ma siis räägin: 

Juba 01.01.2018 saatsin Jõgeva volikogu esimehele kirja, milles küsimused valla finantsjuhile - Jõgeva valla 2018 aasta eelarve eelnõu seletuskirjaga seoses! 

Seda küll, neid küsimusi on palju, aga mis teha, kui volikogule on esitatud seletuskiri, mis on seadustega vastuolus! ja võrreldavad andmed puuduvad! 

Kas minu luulu - no ei ole, sest õiguskantsler arvab samamoodi!

Täna selgitati mulle volikogu esimehe hr Raivo Meituse poolt, et 2018 aasta eelarvet menetleme ikka 08.veebruaril 2018.

Minu küsimusele, kas me saame siis eelnevalt 2018 aasta eelarve eelnõu seletuskirja, mis vastab seadustele ja kus on siis 2016 ja 2017 aasta võrreldadavus ka olemas, et eelarvest aru saada? Sain vastuse -  

"Kas sa ka ise mõistad, mida sa taha saadad? Võrrelda võrreldamatut on natuke väga keeruline! " 

Mis siin keerulist on?  Võtta rahandusministeeriumi kodulehelt tabelist 2016 aasta nelja valla andmed ja 2017 aasata 12 kuu andmed ja liita need kokku! ning nii tekib võrreldatavus! Kui seda ei oska teha finantsist, siis tekitab see küll minus küsimusi! 

"Miks sa üldse tegeled asjadega, mis ei ole olulised? Mida sa sealt saada tahad, mida sa sealt saad",

oli Raivo Meituse küsimus mulle? 

Mida, mida - minu arust on see väga oluline teema! 

Jah, jah, ma saan aru, et ei taheta, et minusugune saab kogu finantsinformatsioonile ligi, sest siis saab ju ka aru, kuhu on "peidetud" kulud, mida siis vastavalt vajadusele soovib finantsist ümber tõsta, nagu saame lugeda 2018 aasta eelarve määruse eelnõust!

Seejärel tõstatas volikogu esimees küsimuse usalduses! "Kas sa ei usalda Kaja Ferschel-Pärna?", 

 oli küsimus mulle volikogu esimehelt.

Ma tõesti ei usalda teda, sest käies volikogu komisjonide ees eelarvet selgitamas valetas ta! See on tõestatav ja ma ei saa teda praegu usaldada!

Täna öeldi mulle telefonikõnes otse välja "Mida sa segad ametnike töötamast oma kirjadega!" 

Volikogu esimehe etteheited olid ka teemal: "Ametnik peab tegema seda tööd, et sulle kogu aeg vastata!"

"Võtame huvihariduse teema  (Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord - T.R lisatud viide), tänu sulle - inimesed ei saa oma rahasid!" 

Mis mõttes- tänu mulle???

Räägime siis - saatsin 29.jaanuar 2018 volikogu esimehele ja õigusnõunikule mureliku kirja, pärast seda kui olin käinud Riigi Teatajas ja leidnud vastukäivuse sellesama huvihariduse ja huvitegevuse toetamise korraga: 

"Käisin Riigi Teatajas otsimas Palamuse Vallavolikogu 24.08. 2017 määrust nr 82 "Huvihariduse ja -tegevuse toetamise kord", lõpuks leidsin, et Palamuse Vallavolikogu 24.08 2017 määrus nr 82 "Huvihariduse ja -tegevuse toetamise kord" on kehtetuks tunnistatud?

09.01.2018 on Jõgeva valla poolt Riigi Teatajasse saadetud dokument, mille pealkiri on „Palamuse Vallavolikogu 24.08 2017 määruse nr 82 "Huvihariduse ja -tegevuse toetamise kord" kehtetuks terviktekst Riigi Teatajas avaldamiseks“ . Selle dokumendi alusel ongi tunnistatud kehtetuks Palamuse Vallavolikogu 24.08 2017 määruse nr 82 "Huvihariduse ja -tegevuse toetamise kord" ja kehtetuks tunnistamise kuupäevaks on pandud 14.01.2018.

Jõgeva Vallavolikogu poolt vastu võetud määruses nr 9 „Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord“ § 9 lõige 2 ütleb üheselt, et Palamuse Vallavolikogu 24.08 2017 määruse nr 82 "Huvihariduse ja -tegevuse toetamise kord" kehtib kuni 30.06.2018, seega Palamuse Vallavolikogu 24.08 2017 määruse nr 82 "Huvihariduse ja -tegevuse toetamise kord" kehtetuks tunnistamine peab hakkama kehtima alates 01.07.2018?

Praegu Riigi Teatajas leitav Palamuse Vallavolikogu määrusnr 82 on kehtetu, seega vastuolus Jõgeva Vallavolikogu poolt vastu võetud määrus nr 9 „Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise korraga“?Kuidas lahendate vastuolud?"

Kontrollisin: Ka Torma valla määrus, mis pidi kehtima kuni 30.06.2018 on kehtetuks tunnistatud! 

Sain vastuse Jõgeva volikogu esimehe hr Raivo Meituselt: Nüüd süüdistab volikogu esimees mind oma töötaja veas! ja teeb etteheiteid, et kui mina ei oleks sellele tähelepanu pööranud, siis oleks kõik korras olnud!??? 

See ei olnud minu prohmakas! 

Mina ei ole tunnistanud omavoliliselt määrust kehtetuks, mis pidi kehtima kuni 30.06.2018!

Nagu öeldi avaliku elu tegelase hr Raivo Meituse poolt, siis hakkavad kõik saama huvikooli ja huvitegevuse toetust Jõgeva valla korra järgi! ja selles olen süüdi mina!!! 

Peab vist hakkama uurima, mida Ülle Madise (õiguskantsler) sellest arvab! 

Isikuandmete kaitse seadus - kas rikume seda kui kommenteerime ametnikke?

Selgitamist vajab ametniku tööga ja avaliku teabega ning isikuandmete kaitse seadusega seonduv!

Minu kommentaarid facebookis ei meeldi mõnele ametnikule! Eriti ei meeldi neile see siis kui kasutan ametniku ees ja perekonnanime. Miks küll ometi? 

Ametnik, kes tahtlikult rikub seadust ei taha liigset tähelepanu ja vastutuse võtmist. 

Seega püütakse väita, et kasutades ametniku nime lähen vastuolusse isikuandmete kaitse seadusega (vt § 14 lg 1 punkt 3) sealhulgas delikaatsete andmetega, AGA  see ei ole õige, sest ametniku nime kasutades ole tegemist delikaatse isikuandmega!

Halloo niinimetatud Jõgeva valla tippametnikud! 

Te olete avaliku elu tegelased ja niikaua kui ma räägin ja kirjutan seoses teie tööga, ei lähe ma millegagi vastuolusse. 

Kui olete "pürginud" tippametnikuks, peaksite olema kursis ka näiteks printsess Caroline'i kaasusega! 

Ah pole sellest kuulnud!? 

No seletame siis:

Tähtsaks suunanäitajaks on Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse asjas Hannover vs Germany, tuntud ka kui printsess Caroline'i kaasus. 

Lihsalt selgitades: ühelt poolt tuleb kaaluda, kas eksisteerib ülekaalukas avalik huvi, ning kui jah, siis kas see kaalub üles inimese õiguse eraelu puutumatusele.

Rääkides nüüd avaliku elu tegelasest ehk siis Jõgeva valla ametnikest, valitsuse ja volikogu liikmetest - pole mina oma kommentaarides ega lugudes kunagi kirjutanud ega huvi tundnud ametnike  e r a e l u kohta! 

Kirjutan seoses tööga - ja siis ei laiene isikuandmete kaitse seadus! On loomulik, et inimese privaatsust väljaspool tööaega peab austama! (Isegi siis kui  volikogu ja komisjoni liikmeid saavad oma materjalid reede õhul ja esmaspäev juba koosolek on!)

Selgitan:  

Jõgeva valla finantsist Kaja Ferschel-Pärn on esitanud volikogule eelarve eelnõu koos seletuskirjaga. Seletuskiri ei vasta  kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lõike 2 punktidele 1-5. Samuti ei vasta eelarve eelnõu seletuskiri Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus § 14primm 1 lõikele 7 - milles need vastuolus seisnevad, see on kirjas mu eelmises blogipostituses.

Kui oma facebooki kommentaaris julgesin kirjutada finantsisti nimega, siis seejärel saadeti grupi administraatorile kiri nõudmisega minu kommentaar kustutada! 

Tulin küll seekord inimesele vastu ja eemaldasin finantsisti nime oma facebooki kommentaarist, kuid edaspidi ma seda ei tee! 

Kui inimene ikka rikub tahtlikult seadust, siis tuleb tal ka vastutada ja avalikustamine käib asja juurde!!  

Miks kirjutan tahtliku seaduse eiramisest? 

Käisin 09.jaanuaril majanduskomisjoni koosolekul. Sellel koosolekul andis finantsist komisjonile infot eelarve osas. Küsisin finantsistilt pr Kaja Ferschel-Pärnalt, millal valmib vastavalt seadustele nõutav seletuskiri - vastus oli - "Seda ei tehtagi!"

Samuti seletused, mis komisjonidele anti olid küsitava väärtusega. Miks? 

Selgitan:

Tegin ettepaneku võtta eelarvesse „Antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks“ tunnus 45 „Muud toetused“  kokku summana -150 000 eurot. 

Selgituse kirjutasin ja koosolekul rääkisin: Tegemist on „Hajaasustuse toetus“ 2017.a. programmi lõpetamise ja 2018.a. osalemise toetusega. Kokku on esitatav summa Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla osalemisega. Hajaasutuse toetust saavad ainult maapiirkonnas elavad majapidamised. See on oluline abi maapiirkonnas parema joogivee saamiseks ja kanalisatsiooni välja ehitamiseks!" 

Mida rääkis finantsist! 

Selgitades ja kommenteerida minu poolt esitatud parandusettepanekut numbert seitset, ajas finantsist sellist "huvitavat" juttu "kui riik eraldab meile sihtfinantseerimise toetust, siis saame lisaeelarvega selle lisada eelarvesse!" - mida peab sellise kommentaari peale ütlema? - kas tõesti ei tea siis meie peafinantsist, et kui eelarves ei ole seda planeeritud, sealhulgas omaosalust, SIIS SEDA TOETUSE RAHA ME EI SAA! ja ei ole ka midagi lisaeelarvesse lisada!  Ajada sellist pada komisjoni liikmetele, vot see on ikka väiklane küll....

Kuna linnarahvas seda ei saa taotleda, siis mulle tundub, et finantsist ei pea seda sihtfinantseeringut ka oluliseks! ning sellepärast ei ole seda ka eelarve eelnõusse lisatud....

Nüüd tagasi isikuandmete kaitse seaduse juurde:

AMETNIKUD, kui te võtsite vastu otsuse töötada Jõgeva vallavalitsuses AMETNIKENA, siis tuli arvestada ka sellega, et olete avaliku elu tegelased oma töövaldkonna osas, oma pädevuse piires ja vastutate oma otsuste osas vallarahva ees!

VALLAVALITSUSE LIIKMED - te olete avaliku elu tegelased ja vastutate Jõgeva valla rahva ees oma otsustega!

VOLIKOGU LIIKMED - te olete avaliku elu tegelased ja vastutate oma otsuse ja määrustega vallarahva ja oma valijate ees!

KA MINA - Terje Rudissaar - olen niikaua avaliku elu tegelane, kui olen volikogu liige! Ma tean seda!

Jälle vastuolu seadustega - kaua veel!! 2018 aasta eelarve seletuskiri ei kannata kriitikat...

2018 aasta eelarve seletuskirjast

Asjalik strateegiline planeerimine on oluline. Selleks on vaja juhtimise stabiilsust ja mõnusat koostööõhkonda. 

Mida saame aga praegu, kui tutvume Jõgeva valla 2018 aasta eelarve eelnõu ja seletuskirjaga. Mitte midagi, sest olulised teemad on lahti kirjutamata. Samuti kolme aasta võrdlus, mis annaks aimu, mis ja kuidas eelarve koostatud ja kajastatud on!  Miks nii - tekib tahtmatult küsimus? Vastuseks ei saa olla muu, kui soov ja tahe Jõgeva valla rahvas valitsemisest eemale hoida!

Kas tõesti on normaalne, et volikogu liige peab esitama ca 30-40 küsimust, et eelarvest üldse midagidünaamilist aru saada? 
28.detsember 2017 oli volikogu istung ja ettekanne, kust vastuseid eelarve osas ei saanud! Mida ma pean arvama ettekandest, kus öeldakse, et uskuge ametnikke ja olge eelarve poolt! Ning kogu eelarve on koostatud järgides seadusi! ja, ja - seda rääkis Jõgeva vallavanem Aare Olgo!

Aga ei ole ju – eksitud on, jälle!, kahe seaduse vastu: Volikogu liikmetele esitatud eelarve eelnõu seletuskiri ei vasta KOFS § 22 lõike 2 punktidele 1-5,  samuti Eestiterritooriumi haldusjaotuse seadus § 14 primm 1 lõikele 7?

Eelarvestamise probleemidele, sealhulgas seletuskirjade puudulikkusele, on juhtinud tähelepanu ka riigikontroll ning esitanud kõikidele omavalitsustele ka sellekohase kirja.

Millal jõuab Jõgeva Vallavolikogu liikmeteni korrektne, vastavalt eespooltoodud viidatud seadustele, 2018 aasta eelarve eelnõu seletuskiri?, sest kui seda ei ole on väga raske eelarve eelnõust ülevaadet saada ja vajadusel esitada ettepanekuid eelarvesse juba 04.01.2017. 

No vaadates kuidas volikogu esimees hr Meitus asju ajab (õigemini ei ajagi), siis kindlasti saabub vastus pärast neljandat jaanuari ja muudatusettepanekuid ei olegi võimalik esitada! 

Täna on juba 5.jaanuar - kas vastused Jõgeva valla finantsistilt on tulnud?- ühe korra võid arvata! - loomulikult ei! Parandusettepanekud siiski esitasin, aga kas kõigist probleemist aru sain - ei, sest kui pole kirjutatud, siis ei ütle mingi number mitte midagi! 

Miks küll ei julge volikogu esimees oma volikogu eest seista?

Sellele saame vastuse põhimäärusest § 42 lg 5! Kuigi meil on volikogu esimehe koht palgaline, siiski volikogu kantseleid juhib kantselei juhataja.... 

Miks? tekib õigustatud küsimus? Aga kuidas muidu saad oma abikaasa volikogu kantseleisse tööle? Kantselei juhatajana oleksid sa ju palkaja ja siis oleks kohe korruptsioon kohal, seega kasutame "jokk" võtet!
Ja siis selle "heateo" eest hoiabki volikogu esimees oma suu kinni ja lased volikogu peal trampida valitsusel! 

Ja, ja - lugesime, et ei teatud keski "plaanist",  volikogu esimehe alluvusse panna tööle ametnikuna tema enda abikaasa, aga see jutt on jama, sest muidu ei oleks volikogu esimees Raivo Meitus põhimääruse menetlusel ju seda meelt olnud, et palgaline volikogu esimees ei juhi volikogu kantselid (juhtida ta ometi ju tahaks midagi)! Vallavanem ju  samas juhib vallavalitsust! 

Kuulge refid - mõelge ....... ajage selg sirgu ja saage "pommiaugust" välja! 
Pole mõtete ühe inimese isikliku heaolu pärast koogutada keskidele igas asjas järele ja ollagi vallavalitsuse kummitempliks!

Eelarve seletuskirjas puudub info eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta, samuti puuduvad selgitused eelarve eelnõus ja eelarvestrateegias esinevate andmete oluliste erinevuste kohta ning netovõlakoormus eelseisva eelarveaasta lõpuks. Ühinemise teel moodustunud ühinenud omavalitsusüksuste eelmise eelarveaasta võrreldavad arvnäitajad saadakse vastavate arvnäitajate liitmise teel, elimineerides omavahelisi tehinguid kajastavad arvnäitajad.

Kuidas ma saan siis uskuda Jõgeva vallavalitsust?, kui üks probleem ajab teist taga!

Külaseltsidel läbi kogukonnakogu on/peaks olema uue valla struktuuris oma koht. Nemad otsustavad oma piirkonna initsiatiivide üle. Nii läheb finants- kui ka inimressurssi rohkem õigesse kohta.

Praegu teeb Jõgeva vallavalitsus kõik, et inimesed ei saaks sellest eelarvest tuhkagi aru, aga see pärsib ju arengut! Ei maksa inimesi eemal hoida – pigem kaasata ja ongi paremad otsused! 

Miks mingid „kogenud“ juhid arvavad, et nad kõige paremad otsustama on, seda ma ei mõista - rahva kaasamine on oluline ja si.ta oleks ikka palju vähem!

Volikogu esimees ei taha midagi kuulda kogukonnakogu statuudist - ei tea küll miks - küsisin millal kogukonnakogu statuut volikogusse menetlemisse planeeritud on! 
Ootame ja kuulame...

Mis on opositsiooni roll?, aga mida teeksid koalitsioonis?

Selline küsimus esitati mulle täna läbi sotsiaalmeedia.

Opositsiooni roll on hoida silma peal võimuliidu tegemistel!

Kui võimulolijad teevad midagi sellist, mis pole hea tava või ka kehtiva õigusega kooskõlas, tuleb sellele ka tähelepanu juhtida. Seda teeb opositsioon! Tark koalitsioon õpib sellest ja teeb edaspidi asju õigesti. Eesmärk on saada probleemid lahendatud volikogus. Seega pole tegu üleliia kriitilise meelega või kibestumisega. Teeme volikogus volikoguliikme tööd!

Mis on volikogu liikme roll?  

Kindlasti peab tal olema siirast tahtmist midagi head kas või ainult koduküla või oma piirkonna piires ära teha? Kindlasti on volikogu liikmele kasuks, kui ta suudab ettevalmistatud tekste, mahukaid kordasid ja eeskirju enne otsustamist läbi lugeda ja aru saada ning vajadusel kitsaskohtadele tähelepanu pöörata. Vajadusel muudatusettepanekud korrektselt vormistada. Veel tähtsam on oskus analüüsida ette, kuidas vastuvõetud otsus vallarahvast mõjutama hakkab.

Töö volikogus ei ole huvitav ajaveetmine! 

See on enamasti tüütu pusimine ka mitte kuigi atraktiivsete ja huvitavate teemade kallal. See on lõputu lugemine, uurimine, õppimine. See on pikk, vahel ka närvesööv kompromissi ja ühisosa otsimine vaidluste ja läbirääkimiste abil. Julgust, tahtmist ja uudishimu peab olema. Loodan, et kõik mõistavad, kui raske on küsimust esitada. Eriti ükskõik millise arutelu esimest küsimust. Kui käsitletavast teemast aru ei saa, aga keegi midagi ei küsi, siis hakkab ju endale tunduma: kas ainult mina olen see, kes aru ei saa! Tegelikult on teised sageli lihtsalt ükskõiksed või – veel hullem – arad. Ja pärast avastatakse koos: ups! Tahtsime parimat, aga läks nagu alati!.....

Küsimuste esitamine, 

olgu suuliselt või kirjalikult, on poliitikas kõige alus ja kaasa mõtlemise oskus ongi suur oskus! Miks? Kuidas? Mis ikkagi juhtub, kui ühte- või teistpidi arutada? Kas meil on muid valikuid? 

Miks pidada küsimist ja tähelepanu juhtimist ninatarkuseks! Nõuka ajal peeti küsimist koguni riigivastasuseks!? 

Küsimise mõte on ometigi õige – volikogu arutagu kõiki olulisi ja aktuaalseid asju! 

Kas oleme jälle samasse punkti jõudmas?, et küsimine on paha, paha ja opositsioon ärgu toppigu oma nina igale poole?

Kui opositsionäär küsib valla juhtidelt aru, kas ta on siis kiuslik? 

Kui küsimust või arupärimist kajastab meedia siis kas tunda heameelt, et probleemist laiemalt teada saadi või piinlikkust, et probleemid ruumist välja kanti? Minu arust pole küsida kunagi liiast. Küsijat noomida on ülekohtune ja teda mustata on alatu!....

Opositsioonis olla ei ole lihtne. Tunned, et soovid parimat, aga su vaev läheb tühja. Suur oht on kibestuda ja väsida. Kehvemal juhul saad koguni halvustamise osaliseks. Küsija suu pihta ei tohi lüüa, sest ei maksa unustada, et võimul on võime muutuda!

Mis ma teeks, kui oleks koalitsioonis, oli küsimus, mida ka küsiti:

Vooremaa - üsna ainulaadne ja kaunis looduskeskkond, mille kuvandit on patt kasutamata jätta. Palamuse ja Torma kultuurikiht on tugev ja ajalugu pikk ning on mõtekas see Jõgeva vallas ära kasutada! Tartu jõukam elanik siia meelitada, puhtasse loodusesse, kus korralik infrastruktuur -  see on eesmärk, mille suunas tuleb tööd teha! 

Kaido Väljaots on isegi strateegia välja töötanud ja valmis seda kõigi huvilistega jagama. Turistidele teenuste müügiks ja kohalikele mõnusaks ühtekuuluvustunde arendamiseks oleks Vooremaa oma võimalustelt üks parimaid. Tuleb töötada välja bränd – "Vooremaa" ja seda müüks Vooremaa vald – sellel mõttel on ju jumet!?

Mis siis on opositsiooni roll – konstruktiivne kriitika! 

Kui koalitsioonis on targad, siis õpivad opositsiooni kriitikast, kui lollid, siis tulebki neid kritiseerida ja luua võimalused valitsuse muutmiseks, sest seismajäämine on ka juba tagasiminek!

Kui rumalaks peavad Jõgeva linnavalitsuse ametnikud Jõgeva vallavolikogu liikmeid?

2017 aasta viimane volikogu istung toimus 28. detsember. Selle istungi üheks päevakorrapunktiks oli „Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord“.
Lisan lingi, kus saab ülevaate "Noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsioonist".  Siin on öeldud üheselt, et huvihariduse ja huvitegevuse toetamisega soovitakse kindlustada igale noorele võimalus osaleda spordi- ja huvitegevuses!
Miks saab siiski Jõgeva linnaametnik Helle Kajaste ja Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjas aru, et toetust peavad saama ainult toimetulekut saavad pered või majanduslikus raskuses 2 ja enama kuni 19 aastaste lastega pered!? Miks saavad nad aru, nagu tegemist oleks sotsiaaltoetusega - seda minu mõistus ei võta, õigemini keeldub mõistmast!

Kuigi määrusesse on kirjutatud, et sõidutoetust saavad huvitegevuses käijad, kas siis huvikoolides käidavate lastega pered peavad suu puhtaks toetusest pühkima! Selline vastuolu on määrusesse sisse kirjutatud!?
Miks! Huvitegevusega ei saa huvikoolides tegeleda, sest huvikoolid tegelevad õppekava alusel ning need on koolid, mis on registreeritud EHISes!  

Peamine haldureformi eesmärk on pakkuda valdades paremat avalikku teenust! 

Et seda pakkuda võetakse vastu korrad, preagusel juhul "Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord“, samas kui vastuvõetud kord on seadust kitsendav! 

Proloog: 

Ühinenud on kolm valda ja linn ning oleme koos Jõgeva valla elanikud. Volikogud on vastu võtnud ühinemislepingu ja selles olev punkt 1.2 ütleb: „Uus omavalitsusüksus on ühinevate omavalitsuste õigusjärglane ning omab kõiki ühinejate õigusi ja kohustusi.“ Punkt 2.5 sätestab: „Tagada ühinenud omavalitsuse elanikele kvaliteetsed ja ruumiliselt kättesaadavad, majanduslikult tõhusalt korraldatud avalikud teenused“! (Siit saad lugeda meie nelja valla liitumise mõju ja lk 6 lõpp on eriti huvitav. )

Haldusreformi seadus: 

§ 1 lõige 2 annab meile teada haldusreformi eesmärgi, milleks on toetada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel. Selle eesmärgi elluviimiseks nähakse käesoleva seadusega ette valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine, mille tulemusena peavad kohaliku omavalitsuse üksused olema võimelised iseseisvalt korraldama ja juhtima kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid. Haldusreformi rakendamisel lähtutakse ka riigivalitsemise reformi eesmärkidest riigihalduse korrastamisel, milleks on avalike teenuste hea kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine ning kulude kokkuhoid.

Noorsootöö seadus: 

§ 15¹ räägitakse huvihariduse ja huvitegevuse täiendavast toetusest valdadele ja linnadele. Selle seaduse järgi on Jõgeva vallale eraldatud eelarvesse 271 tuhat eurot!! Noorsootöö seaduse § 15¹ lõige 1 selgitab: „Riigieelarvest määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega valdadele ja linnadele võimaluse korral (2018 saame kindlasti!) täiendav toetus 7–19-aastaste noorte süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks eesmärgiga suurendada nende võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid valitud huvialal (edaspidi huvihariduse ja huvitegevuse toetus).“Nagu näete, on siin kirjas, et toetuse saajateks on 7-19 aastased noored! Kas nad on lasteaia üldhariduskooli, kutsekooli või kodused lapsed, seda seadus ei kitsenda!

Statistikaamet: 

Annab teada, et 2017 aasta septembrikuu keskmine brutopalk on 1224 eurot. Jõgeva maakonna keskmine brutopalk oli samal ajal 899 eurot. Nagu allpooltoodud tabelist näha, siis Jõgeva maakond on auväärsel neljandal kohal Eestis - tagantpoolt vaadates! 

Mida sellest teabest järeldada? 

Jõgeva maakonna palgatase võrreldes Eesti keskmisega on ikka kehva küll. 

On tore, et riigieelarvest eraldatakse meie valla lastele huvikooli ja huvitegevuseks 271 tuhat eurot. 

Saime huvikooli ja huvitegevuse toetuseks raha juba 2017 aasta neljandaks kvartaliks, siis saime toetust nelja omavalitsuse peale kokku 108 254 eurot. Kolm omavalitsust võtsid vastu määruse, mille järgi toetati huviharidust ja huvitegevust! Ainuke, kes seda ei teinud oli Jõgeva linn! Tema ostis nende toetusrahade eest keraamika ahju  ja lõõtsa! - Abiks ikka ja saab teha uusi ringe /klasse. 

Lootma peab, et keraamika ahi ei ole põhivara, sest muidu ei sobiks see selle toetusmeetme alla! 

Üheks oluliseks faktiks on:

huvihariduse ja huvitegevuse toetusega ei asendata oma eelarvest kaetavaid kulusid. (§ 15¹ lg 4).

Jõuame asja tuumani!

Jõgeva vallavalitsus on esitanud volikogule dokumendi „Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise korra“ , mis läheb vastuolusse nii ühinemislepingu, haldusreformiseaduse kui ka noorsootöö seadusega, samuti määrusega riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuseüksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamiseja kasutamise tingimused ja korraga. 

Selles dokumendis on kirjas, et eriti on vaja huvihariduse ja huvitegevuse kitsaskohti lahendada, kusjuures tuleb võtta arvesse 7-19 aastaste lastega perede  sotsiaal-majanduslikku olukorda, lasterikaste perede olukorda, nende noorte füüsilisi või psüühilisi erivajadusi ning regionaalsest paiknemisest tingitud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust; - nüüd tuleta meelde, missugune on siis Jõgeva maakonna palgatase võrreldes kogu Eestimaaga! Kogu Jõgeva maakond on Eesti keskmisest vaesem, seega on riskigrupiks kogu Jõgeva valla noored. Äärmiselt kahetsusväärne oli see, et volikogule esitatud määruse eelnõu:

„Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord“ § 1 lõige 1 juba kitsendab seadust, mis on vastuolu! 

Selle punkti selline sõnastus  diskrimineerib peresid ja lapsi ning on vastuolus noorsootöö seaduses toodud põhimõtetega. Ühesõnaga kui mul on kodune 7 aastane laps siis perel peab olema õigus taotleda toetust, samuti perel kelle laps õpib kas üldhariduskoolis või kutsehariduskoolis! Isegi see nooruk, kes ei õpi, ka temale võib maksta seda toetust! - seadus seda ei keela - küll soovib vallavalitsuse poolt esitatud määrus seda teha!

No nii, vähemalt selle jama saime volikogus likvideeritud ja otsusest jääb välja, see et toetust saavad ainult üldhariduskoolis käivad lapsed - midagi head ka!

Minu ettepanekut toetada huvihariduses ja huvitegevusega tegelevaid lapsi  alates neljandast eluaastast (4-19) ei reskpekteeritud ja opositsiooni hääl jäi siin liiga nõrgaks, olgugi, et rahandusministeerium (vt lk 88) annab ka võimaluse toetada 4-26 aastaseid noori

Määruse § 4. Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise tingimused  lõikes 1 - Halloo! Määrusega ei tohi kitsendada huvihariduse valikuid. Kui elukohas puudub vastava tasemega huvialaga tegelemise võimalus, siis naabervallas käies ei sobitu sa toetuse saajaks!? Samuti ei pea põhjendatuks kohustust siduda toetuse saamist Jõgeva valla huvikoolis/huviringis osalemisel! Kui oleme maalt, siis võib olla ligem käia pigem naabervalla huvikoolis-huviringis. Selline olukord on Torma valla lastel, kes käivad Mustvees huvikoolis näiteks! Pealegi oleneb palju sellest huvikooli-huviringi tasemest. Kui lapse tase on kõrgem ja meie vallas ei pakuta kõrgema tasemega huvitegevust seal hulgas sportimise võimalust, siis Jõgeva valla piirang on ikka pärssiv! 

Määruse § 4 lõige 3 - Valla poolt välja antava määrusega ei tohi kitsendada huvihariduse-huvitegvuse valikuid, sest riigi rahastusega saadav toetus ei piira toetuse saajate ringi toimetulekutoetusega! Ometi koalitsioon volikogus kinnitas selle piirangu!

Sellise kitsenduse rakendamine on vastuolus antava riikliku toetusega ja halvendab Jõgeva valla rahva teenusega saadavat taset. Näiteks Palamuse piirkonnas on olematu arv lastega peresid toimetuleku saajate seas olnud juba mõnda aega!

Esitatud määrus lubab toetust taotleda ainult vanemaid?, aga on lapsi, kes on eestkostel ja kes elavad lastekodus - eestkostjad ju ei saa ka toetust taotleda selle määruse järgi!!!

Määruse § 4 lõige 4  ja lõige 5 - Tegemist ei ole sotsiaaltoetusega!

Kui saad transpordi toetust, aga kohamaksu pead täismaksuna tasuma, 

siis sellest transpordi toetusest ei ole mingit kasu, kuna kohamaks on lihtsalt nii kõrge! Miks siis nii? Teenuse pakkujale, kes ei asu Jõgeva vallas, ei pea Jõgeva vald selle määruse järgi ju tasuma teenuse pakkumise eest, seega on eemal käivas huvikoolis-huviringis käivale lapsevanemale kohamaks palju kallim! Kohamaksu toetust saavad Jõgeva valla määruses ainult kahe ja enama lapsega pered ja kui üks lastest saab 19 ning pärast 19 aastast saamist läheb edasi õppima ning on vanemate ülalpidamisel ja perel võib olla niiiii raske, siis toetusest väiksemale lapsele tuleb siiski " suu puhtaks pühkida", sest on jäänud üks laps ja sa ei ole toetuse kõlbulik! Nõme!

Miks panna piirangud ja kitsendame lapse võimalusi käia mitmes ringis!? 

Samas kui seadus just soosib seda. See arendab ja piirab nutiseadmetes "istumist". Mõttetu piirang! Kui laps soovib ja käib mitmes ringis, siis seda tuleb soodustada, pigem tuleb seada kohustus huvikoolile - huviringile andmaks teada, et lapsed ikka käivad kohal. 

Piirangud, mis ei tulene seadusest, aga on siia määrusesse sisse kirjutatud ning kui seadust kitsendatakse, siis see on seadusevastane!

Epiloog: 

Vaadates preagu Jõgeva linna käitumist huviharidust ja huviteenust pakkuvate teenuse pakkujatega, siis käitub Jõgeva linnavalitsus äärmiselt ebaviisakalt! Jõgeva linnas muusikakool ja Jõgeva linnas kunstikool - need on nagu paremad ja nagu õigustatud rohkem toetust saama! Aga kas ikka peaks? jääb õhku rippuma minu küsimus!?

Kuna "pukki" jäävad puha linnavalitsuse ametnikud, siis mis muutust saab loota! Praegu ei toetata isegi kõiki huvikoole, olgugi et riik on selleks raha eralduse teinud ja selle võimaluse valdadele välja pakkunud!

Kas ma arvan, et Jõgeva linna ametnikud, kes hakkavad tööle vallas, muudavad oma käitumist? Millegipärast arvan ma, et suhtumine ja käitumine ei muutu! Vaadates eespool välja toodud seadusi, saab öelda, et Jõgeva vallavalitsuse poolt esitatud määrus „Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord“ on avalikku teenust halvendav määrus! Seega vastuolus nii ühinemislepinguga kui ka haldusreformi seadusega ning ka noorsootöö seadusega! Kas Palamuse piirkonna lastevanemate suhtes on selline käitumine põhjendatud?  Mina arvan, et ei! Palamuse valla määrus (mis kehtib 2018 aasta juuni lõpuni) lubab toetada nii kohamaksu, vahendite kui ka transpordi kulude osas 4-19 aastaseid lapsi. Mõttekas ei ole kitsendada praegu vastuvõetavat määrust, pigem vaadata ajas edasi ja pakkuda huvitegevuse võimalusi juba lasteaia lastele. Palamuse maksab kinni huvikooli kohatasu. - Jõgeva valla määruses seda ei ole!Toetust saavad nii lasteaia lapsed, üldhariduskooli lapsed kui ka kutsekoolis õppijad. Nii on õiglane!  - Jõgeva valla määruses seda ei ole!

Kindlasti saaks ja võiks olla veel paremini kui Palamuse korras, aga kui vaadata seda, mida pakub Jõgeva vald koostatud määruses, siis peab lootma, et huvihariduse võimalused ei halvene, mis kindlasti ei olnud ühinemise ja haldusreformi eesmärgiks!

Vastuseks pealkirja küsimusele - koalitsioon eesotsas reformierakonna "peaga" - Meitusega lubavad Jõgeva linnavalitsuse ametnikel ikka üsna ülbet käitumist!

Varemed, morbiidsus, lumehelbekeste põlvkond, pimedus - kas tõesti on see Jõgeva vald

Mulle on tehtud etteheiteid, et risustan volikogu liikmete aega!

Tundub, et 14.detsembrikuu volikogu istungil tuleb jälle „risustada“ seda ajakest!

Millest ma siis räägin: sümbolitest!

Ühinemislepingule kirjutasid alla Jõgeva linn, Jõgeva-, Palamuse- ja Torma valla volikogud. Moodustus ühinev Jõgeva vald. Uuele vallale on vaja oma sümboolikat, selleks moodustas ühinemise juhtkomisjon sümboolika komisjoni. Komisjoni liikmed olid igast ühinevast vallast kaks liiget, omavahel valisid nad komisjoni etteotsas vanima liikme ehk siis Mai Treiali!

Mai Treial soovib luua sellist pehmet ja mõnusat oreooli enda ümber, aga tegemist on väga tugeva isiksusega, kes läheb oma ideede nimel kasvõi seadusega vastuolusse.

No nii, 21.juuni toimus ühinemise juhtkomisjoni koosolek ,

kus kinnitati Jõgeva valla sümboolika konkursijuhend  Juhtkomisjon ei näinud vajadust teha ettekirjutusi, küll lisati täpsustus, et esitatud kavandid võivad sisaldada seni kasutusel olnud elemente praeguste omavalitsuste – Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla sümboolikast.

Konkursile saadeti üle kahekümne kavandi, aga kuna osad vapi-lipu kavandid ei vastanud üldse heraldika nõuetele , siis need jäeti arutelust välja sümboolikakomisjoni poolt.

16.oktoober oli sümboolikakomisjoni koosolek, 

milles otsustati parima lipu-vapi kavand ja määrati auhinnad, samuti avati ka ümbrikud, kus kirjas kavandite autorid!

Otsustati, et koordinaator saadab komisjonile Riigikantselei eksperthinnangu, samuti otsustati, et koordinaator võtab ühendust võitnud kavandi autoriga, et rääkida läbi kavandi võimalikud muudatused!

Mis siis tegelikult toimus – 

Mai Treial andis korralduse koordinaatorile, mitte võtta komisjoni poolt parimaks tunnistatud autoriga ühendust rääkimaks läbi vajadusel oma ettepanek üle vaadata, vaid ühendust võeti hoopistükis „Celsiuse“ autoriga!

Pean siinkohal ütlema, et mitte ükski esitatud kavand ei olnud vastavuses riigi heraldikakomisjoni arvates! 

Minu arvamus on, et kõikidele komisjoni poolt valitud kavandi esitajatele oleks pidanud edastama heraldikakomisjoni tagasiside ja paluma viia oma kavandid vastavusse nendega! Siis oleks asi olnud vähegi korrektsem. Mis veel! Teine võimalus oli, et kohe kuulutada konkurss luhtunuks.

Kuna „Celsius“ kavandiga on tegemist sümboliga, mis kõige enam iseloomustab Jõgeva linna, siis seda soovib Mai Treial– nii tundub vähemalt mulle- mis tahes hinnaga saada Jõgeva valla uueks sümboliks. Mai Treial on sümbolikomisjoni konkursi kordagi selle nimel rikkunud!

Sümbolikonkursi korraga olevad vastuolud:

1     1. Punkt 4.4 on kirjas, et „Konkursil osalemine on anonüümne. Konkursitöö materjalid esitada kinnises ümbrikus, mille sees on kinnine ümbrik konkursil osaleja andmete kohta. Konkursi materjalid ja ümbrikud varustada märksõnaga, millega osaleja esineb konkursil. Ümbrik osaleja andmetega avatakse hindamiskomisjoni poolt peale konkursi tulemuste kinnitamist“.

Samas kui konkursi tulemused saab kinnitada AINULT volikogu! Ja 14.12.2017 tuleb see volikogus  alles arutamisse!?  

Konkursitulemused ei ole kinnitatud, aga sümboolikakomisjon avas juba kavandite esitajate andmed! Mai Treiali survestamisel muudeti 27.november juba 16.oktoobril sümboolikakomisjoni poolt   vastuvõetud otsust  (16.10.17 auhinnafondi jagamisel ei olnud kavandite autorid veel teada) ja auhinna saajaid!

      2.  Ka oli vastuolu konkursi korra punkti 5.1-ga kus kirjas, et „kõik konkursile laekunud kavandid avalikustatakse nelja omavalitsuse veebilehtedel.“

Seda on „unustatud“ teha! – see pidi tehtama enne kui kavandeid komisjoni poolt hindama hakati! Lisan siia komisjoni poolt heakskiidu saanud kavandid teile tutvumiseks.

Ma ei saa aru, miks rahvast ei soovita kaasata sümboolikate valimisse

- see on ju asi, millega Jõgeva valda seostatakse sajandeid! 

Kuna valla inimesed on kaasamata, siis see on kindlasti põhjus volikogule esitatud eelnõu tühistamiseks!

Sümboolikakomisjoni 27.novembrikuu protokollis oli sees, et kaks komisjoni liiget tegid ettepaneku  tühistada konkurss. Mai Treial ei pannud seda ettepanekut hääletusele!

Esitan volikogus ettepaneku mitte kinnitata volikogule esitatud otsuse eelnõu – hääletamine tuleb kindlasti nimeline paluda, et ka järgmised põlvkonnad teaks, kes sellist vappi-lippu on soovinud ja kinnitanud!

Parim on kui see otsuse eelnõu tühistatakse, mis saab olema küllaltki raske, sest oma "jah" sõna on juba öelnud Heli Raevald, Mai Treial, Triin Pärsim, Raivo Meitus, Egle Lääne, Jaan Järv!

Olen sedameelt, et tühistada tuleks eelnev sümboolika konkurss ja kuulutada uus konkurss välja, kusjuures kindlasti kaasataks avaliku küsitlusega ka vallarahvas vapi-lipu valimisse.

Epiloog:

Kui ma esmakordselt seda kavandit nägin - tulid kohe meelde sõnad "depressiivsed Eesti väikelinnad"! Kas tõesti on Jõgeva vald vanasse aega kinni jäänud - kõik mis tehakse „sureb“- sest talv on ju selline aastaaeg – ei toimu edasiminekut, ei arengut, kõik puhkavad! Sakiline serv on viide Laiuse  ordulinnusele???- seda ei ole… on ainult varemed – kas Jõgeva vald on siis selline vald, mida seostada varemete ja surmaga! Kunagi ei saabu kevadet….. Meil on ometi voored, parim põllumaa, imeilus loodus….

Jõgeva Vallavolikogu materjalid - üks "ämber" teise otsas - tsirkus jätkub, otsuste eelnõud ei kannata kriitikat

Proloog

Jõgeva Vallavolikogu III istung algas kell kolm pärastlõunat ja kell neli läbi kümme minutit lahkus opositsioon istungilt! - Terje Rudissaar, Enn Kivi, Raivo Põldaru, Tiit Lääne, Raul Soodla, Voldemar Ilves, Aivar Kokk, Mihkel Kübar, Priit Põdra ja Ahto Vili, tõusid ja lahkusid istungilt!

No mis siis nüüd!

Jõgeva valla juhtide sõnad ja teod lähevad lahku. Kui esimesel volikogu istungil anti sõnum koostöösoovist opositsiooniga, siis nüüd, peale kolmandat istungit, saad aru, et see oli tühi sõnakõlks!

Istungi eelmäng algas juba 17 november, 

kui vallavolikogu esimees Raivo Meitus saatis laiali kirja, milles palub fraktsioonidel teha alatiste komisjonide liikmete valik ja edastada liikmete nimed komisjonide esimeestele. Saime kirja, tutvusime sellega ja saime aru, et Jõgeva valla koalitsioon ei ole tähele pannud, et alates 16.oktoobrist 2017 on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusse (edaspidi KOKS) sisse viidud muudatused! Olgugi, et koalitsiooni tarbeks töötab Jõgeva linna ametnike armee, siiski oli näha, et KOKSi muudatused olid jäänud nii ametnikele kui ka meie kõrgete palgasaajate nii Olgole, kui ka Meituse ja Treialile „kahe silma vahele“.

Millest ma räägin: 

KOKS § 47 lõige 1³ selgitab, et „Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu“.

Oleme kogu aeg andnud teada, et teeme hea meelega koostööd – tegime seda ka nüüd. Saatsime korralikult oma komisjoniliikmete ettepaneku volikogu esimehele ja komisjoni esimeestele. Kuna Jõgeva linna põhimääruse järgi saavad komisjoni liikmeid esitada ainult fraktsioonid, siis EKRE fraktsioon milles mina aseesimees olen, esitas oma ettepanekus  seitse komisjoni liiget, võimaldades koalitsioonil ja komisjoni esimeestel paremini valida ja moodustada komisjone ning rakendada KOKSist tulenevat proportsiooni. Samuti olime valmis arutama läbi omapoolsed esitatud kandidaadid, arvestades volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu.

Lisan tabeli, mille saatsime koalitsioonile ja lisan viite dokumendiregistrile. 

proportsiooni leidmine
	volikogus   kohti kokku 27	saadud kohad / volikogu kohtade üldarvuga	saadud suhtarv	komisjoni liikmed kokku / suhtarvuga	komisjoni liikmete arv erakonniti/ valimisliitude kaupa	Fraktsiooni nimi	kohtade arv ettepanekus 53
KESK	7,8	7,8/27	0,2963	0,2888 x 53	15,3	KESK	15
REF	6	6/27	0,2222	0,2222 x 53	11,8	REF	12
IRL	4	4/27	0,1481	0,1481 x 53	7,9	IRL	8
VLUJ	3	3/27	0,1111	0,1111 x 53	5,9	VLUJ	6
EKRE	2	2/27	0,0741	0,0741 x 53	3,9	EKRE	4
SDE	2	2/27	0,0741	0,0741 x 53	3,9	SDE	4
VLV	1	1/27	0,0370	0,0374 x 53	2,0	VLV	2
VLKK	1	1/27	0,0370	0,0374 x 53	2,0	VLKK	2
			esitatud ettepanekud KOKKU		53		53

Pean mainima, et see ei olnud ainuke otsuse eelnõu, mis seadusega vastuolus oli.  Selgitus lühenditele: VLUJ-valimisliit Uus Jõgeva; VLV-valimisliit Vooremaa, VLKK-valimisliit Kõigi kodu

No nii, jõuame uuesti Jõgeva Vallavolikogu III istungi avamise juurde.

Kuna meile saadetud volikogu istungi kutse juures olev eelnõu „Jõgeva Vallavolikogu alatiste komisjonidekoosseisu kinnitamine“  oli KOKSiga vastuolus, pöördusin volikogu poole ja tegin ettepaneku mitte menetleda eelnõu, mis on seadusega vastuolus ja jätta see päevakorrast välja.

Minu head sõbrad küsisid mu käest naerdes: 

„ Miks te neile volikogu esimehe/aseesimeestele niipalju maksate - ega see tsirkus ei ole, kus hea nalja eest tasu saab!“
Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis tõesti - tasud mis määrati volikogu esimehele/aseesimeestele on ikka korralikud, aga töö mida tehakse ei kannata kriitikat! 
Dokumente ei osata enne väljasaatmist üle lugeda, istungi protokollid on vigased – volikogu esimehel peaks olema piinlik ja häbi. Kas temal on häbi? - no ei ole ikka küll!

Istungi päevakorrast palusin välja jätta ka „Jõgeva valla ametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis.“ – sest see oli erinevate seadustega vastuolus. 

Et menetleda „Jõgeva vallaametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis“ peab eelnevalt olema menetletud ja vastu võetud otsus „valla ametiasutuse ümberkorraldamine ning uue ametiasutuse moodustamine ning peab olema kinnitatud ametiasutuse põhimäärus“. Jõgeva Vallavolikogu ei ole vastu võtnud ametiasutuse põhimäärust. Jõgeva valla põhimääruse peatükis seitse on kirjeldatud ametiasutuse põhimääruse osa, aga seda me alles menetleme ja on praeguse ajani vastu võtmata. Ühinemislepingu punktis 4.2. on kirjas „ Ühinenud omavalitsuse põhimääruse kinnitab uus vallavolikogu. Kuni uue põhimääruse kehtestamiseni kasutatakse Jõgeva linna põhimäärust.“ Ühinemislepingu punkt 4.2. ütleb üheselt, et praegu kasutatav põhimäärus ei ole kinnitatud Jõgeva vallavolikogu poolt. Seda päevakorrapunkti ei saa  menetleda rikkumata KOKS § 22 lõige 1 punkte 9 ja 34. 

Kui päevakorrapunkti „Jõgeva valla ametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis“  välja saadetud eelnõu oli vastuolus seadusega, siis sisuga tutvudes tekkis shokk! 
Need  91,7 teenistuskohta on täielik ulme meie suurusega vallale. Kas tõesti 12,4 finantsosakonna töötajat on vaja selleks, et paraneksid teenused valla inimestele? Eelnõu koostamisel volikogu liikmetele mindi mööda ka lepetest, mis tehti valdade ühinemisläbirääkimiste ajal. 

Kui vaadata enamvähem sama suurt valda, näiteks Põlva valda, siis seal jätkab 52 ametnikku! Kas tõesti on Jõgeva valla ametnikud meie uute juhtide arvates nii vähevõimakad, et pea kaks korda rohkem teenistujaid peab tööle jääma. Koalitsioon on kinnitanud vallavanema ja kolm abivallavanemat, kellest kaks on ametis ja kolmas ootab esimest jaanuari – piisav arv ju! 
Miks mulle tundub, et pikkade „kogemustega“ vallavanem ja abivallavanemate töövõime on siiski piiratud, kui ei suudetud panna paika konstruktiivset struktuuri, vaid jäeti tööle KÕIK nelja valla teenistujad!? 
Ja see pärsib ka teenistujate parema tasustamise võimalusi! – miks peaks andma kõrgemat palka, kui tööd efektiivsemalt ei taheta teha?! 
Kuigi selle dokumendi oli meile ette valmistanud linnasekretär, siiski olid vastuolud seadusega dokumenti sisse kirjutatud! 

Meile esitatud ettepanekus olid pea kõik teenistujad tehtud ametnikeks, minnes sellega osaliselt vastuolusse avaliku teenistuse seaduse § 7-ga. 

Paragrahv § 7 lõiked 2 ja 3 selgitavad kes saavad olla ametnikud ja kes töötajad. 
Valla ametnikel peaks olema piinlik, et nii paljud dokumendid on vigased.....
Kuna olin ühinemise juhtkomisjoni liige (seal olid veel Meitus ja Pärsim ja Viik praegusest koalitsioonist), siis olen teadlik kuidas leidsime ametnike arvu 62 ja kuidas täpselt ametnike arv funktsioonide järgi paika sai pandud – seega sellest tulenevalt esitasin muudatusettepaneku. 
Kuna seda tegi opositsioon – siis heakskiitu see ei leidnud!
Ikka teerulliga üle, kasvõi seadusevastaselt! 

Istungi päevakorrast palusin välja jätta ka kolmanda otsuse, mis oli seadusega vastuolus „Jõgeva valla haridusasutuste hoolekogudesse valla esindajate määramine.“

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 73 lõige  1 viimane lause ütleb „Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.“ 
Kuna Jõgeva Vallavolikogu poolt ei ole kooli hoolekogu moodustamise ja töökorra määrust vastu võetud, siis ei ole võimalik seda päevakorrapunkti menetleda minemata vastuolusse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (edaspidi PGS) ja KOKS § 6 lõike 2, § 22 lõike 1 punkti 37-ga. Volikogu liikmetele esitatud otsuse preambula viide PGS seadus § 73 lõige 2 annab teada, kes hoolekogus olema peavad, kui kooli hoolekogu moodustamise ja töökorra määrust ette valmistatakse, see ei anna alust volikogule esitatud otsuse vastuvõtmiseks. 
Kuna Jõgeva linnal ja Jõgeva vallal ei ole vastu võetud koolipidaja (volikogu) poolt korda, mille alusel hoolekogud üldse moodustatakse, siis ei ole võimalik Jõgeva linna ja valla koolidesse esindajaid määrata!
On võimalus määrata Palamusele Gümnaasiumi hoolekogusse ja Torma kooli hoolekogusse esindajad, aga ka siis peaks preambulas olema viited ühinemisele ja sellele, et kasutatakse Palamuse valla 10. veebruar 2011 määrus nr 28 „Palamuse valla üldhariduskooli hoolekogu moodustamise kord ja töökord“ ja Torma valla 20.12.2010 määrus nr 31 „Kooli hoolekogu moodustamine ja töökord“. Torma valla määruses nr 31 „Kooli hoolekogu moodustamine ja töökord“ § 5 on kirjas, et „Kooli hoolekogu esindaja valitakse volikogu liikmete seast ja määratakse hoolekogusse volikogu otsusega.“ Volikogu poolt kinnitatud otsuses on Torma esindajaks kinnitatud pr Ülvi Nool, kes ei ole volikogu liige. Volikogu liikmetele ei olnud eespool viidatud võimaluste järgi volikogu istungi eelnõud esitatud - seega seadustega vastuolus!


Rääkisin kõik selle volikogu liikmetele ära ja mis te arvate, kas päevakorrast hääletati need punktid välja? Muidugi mitte!

Epiloog:

Volikogu esimees kuulutas välja vaheaja 10 minutit! 
Peep Põdder tuiskas minust mööda, oli vihane ja viskas mulle ninapeale, et ma ei andnud varem teada seadusega vastuolusse minevastes otsustest. 
Hakkasin vastama, mille peale nähvas Peep Põdder ebaviisakalt, et ta ei taha mind kuulda ja edasi astudes porises Palamuse kohta halvustavalt, suundudes ise rahustavale suitsule!

Juba oktoobris teatas Peep Põdder mulle ülbelt, et komisjonides antakse opositsioonile kaheksast komisjoni liikme kohast ainult kaks kohta! Seega, vaata Peep peeglisse – seal on inimene, kellega võid ülbitseda ja kelle pead korrale kutsuma!