Kas majandust saab hinnata ühe numbri järgi?

 

Olen väikeettevõtjana õppinud, et majandust ei saa kunagi hinnata ainult ühe numbri järgi.

Kui elektri hind tõuseb, mõjutab see tootmist ja tootmine kallineb. Kui kütus kallineb, mõjutab see nii tootmist kui ka transporti -  suureneb transpordikulu toorme sisseostul kui ka müügikohtadesse viimise kulu.  Kui inimesed ostavad vähem, mõjutab see otseselt tootmist ja müüki.

Sellepärast ei piisa mulle teadmisest, et 2026 aasta juunis kasvas Eesti SKP 2,1%. Mind huvitab hoopis, kas ettevõtted julgevad investeerida, kas ja kuidas tööstus taastub, kuidas läheb ekspordil ja millised riskid võivad meid ees oodata.

Majandus ei vaja minu arvates rohkem optimiste ega pessimiste. Ta vajab rohkem inimesi, kes oskavad andmeid ise lugeda, võrdlevad erinevaid seisukohti ja julgevad ise järeldusi teha. Just need hinnangud võivad määrata selle, milline on Eesti majandus aasta või kahe pärast.

Küsimus ei ole enamasti andmetes, vaid selles, milliseid numbreid rõhutatakse, millised jäetakse tagaplaanile ja milliseid järeldusi neist tehakse. Ühe ja sama statistika põhjal võib jutustada mitu täiesti erinevat lugu!

Just sellepärast otsustasingi võrrelda Statistikaameti viimaseid majandusandmeid, Eesti Panga prognoose ning avalikus arutelus kõlanud väiteid. Kas need räägivad tegelikult sama lugu või näeme me samu numbreid lihtsalt erineva nurga alt?

Samade andmete põhjal võib sündida kolm täiesti erinevat lugu

Viimastel nädalatel olen lugenud erinevaid majandusülevaateid, prognoose kui ka mitmeid arvamuslugusid Eesti majanduse kohta. Huvitaval kombel toetuvad need sageli samadele numbritele. Ometi jõutakse väga erinevate järeldusteni.

Ühed räägivad majanduse taastumisest. Teised väidavad, et tegemist on vaid ajutise hingetõmbega. Kolmandad ennustavad uut majanduslangust.

See tekitas minus küsimuse. Kas probleem on numbrites või selles, kuidas me neid tõlgendame?

Kas Eesti majandus on taastunud?

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas teises kvartalis 2,1% - see on fakt. Esmapilgul kõlab see väga positiivselt. Kuid kas sellest võib juba järeldada, et kriis on läbi? Selle küsimusele ei saa vastata lihtsalt "jah" või "ei".

SKP +2,1% näitab tulemust, kuid ei näita millest see kasv tekkis. Samal ajal avaldati ka andmed töötleva tööstuse, ehitushindade ja ekspordi kohta. Alles neid koos vaadates hakkab tekkima tervikpilt.

Kui kasv põhineb peamiselt tarbimisel ja riigi enda kulutustel, siis ei pruugi see veel tähendada, et kogu majandus on taastunud, sest pikaajaline majanduskasv vajab investeeringuid, tootlikkuse kasvu ja tugevamat eksporti. Aga andmete järgi tõusis eratarbimine 4,2% (mis jäi inimestele kätte kuna muutus tulumaksu vabastuse määr) ja ka avaliku sektori tarbimine peaaegu 5 %!

Ja just seetõttu ei tähenda +2,1% minu jaoks veel seda, et kõik on hästi.

Kui tugev on tegelikult Eesti tööstus, kas kriis on möödas?

Siin muutub pilt palju keerulisemaks. Andmed näitavad, et energeetikas kukkus toodang peaaegu 23% ja töötleva tööstuse toodang langes 3%  ning langus kestab ja suurimaks mõjutajaks oli toiduainete tootmine, mis kahanes 3,5%. 

Enne Lähis-Ida konflikti näitasid ettevõtete ootused paranemist. Praegu aga sisetarbimine ja riigi enda kulutused(!) toetavad vaid majanduskasvu.

Kas see on halb? Ega see nüüd hea ka ei ole, sest väike ekspordiriik nagu Eesti on, ei saa pikaajaliselt toetuda ainult tarbimisele.

Kas eksport on siis kokku kukkunud või hakkab taastuma?

See on üks koht, kus avalikus arutelus kohtab kõige rohkem vastukäivaid väiteid.

Statistikaameti viimaste andmete järgi eksport kasvas. Kasv ei olnud kõikides sektorites ühesugune, kuid väita, et Eesti ekspordimootor on kokku jooksnud, oleks minu arvates ennatlik. Samas kui meie peamiste eksporditurgude nõrkus ja geopoliitilised riskid võivad ekspordi taastumist pidurdada.

Seega, eksport näitab paranemise märke, kuid selle taastumine ei ole veel kindel. Kas lõpuks taastub või ei, selgub aasta lõpuks.

Kui sõltuv on Eesti Lähis-Ida arengutest ja Hormuzi väina saagast?

Palju rohkem, kui esmapilgul arvata võiks.

Eesti ei osta küll suuremat osa oma naftast otse Lähis-Idast. Kuid nafta, gaasi ja transpordi hinnad kujunevad maailmaturul. Kui energia kallineb, jõuab see varem või hiljem ka Eesti ettevõtjani.

Lähis-Ida konflikt võib mõjutada (ja on ka mõjutanud) inflatsiooni, intressimäärasid ja meie eksporditurge. Seega ei ole küsimus selles, kas konflikt meid mõjutab. Küsimus on hoopis selles, kui palju ta mõjutab.

Kui vaadata kütuse hindasid tanklates, siis tekib küll tunne, et Eesti tanklatel on otse toruühendus Lähis-Idast ja kütus liigub kiiremini kui internet! Nafta hind liigub üles ja hinnasilt tanklas vahetub silmapilkselt. Kui hind maailmaturul langeb, liigub hinnasilt märksa rahulikumas tempos allapoole.. ☹

Ja tegelikult mõjutab palju: Hormuzi väina blokaad ja ülemaailmne gaasipaanika paiskas maagaasi hinna tõusule ja selle tulemusena pigistatakse ka põllumeeste hing lihtsalt kinni, sest väetiste tootmine sõltub suurel määral maagaasist. Kõik see vähendab Eesti põllumeeste konkurentsivõimet ja kasumlikkust.  

Kas inflatsioon võib uuesti kiireneda?

Vot siin on minu arvates põhjust ettevaatlikkuseks.

Ebakindlust on palju ja inflatsiooniga seotud määramatus on suur ning palju sõltub geopoliitilistest arengutest, aga geopoliitika on jätkuvalt ebastabiilne….

Seetõttu ei julgeks mina täna väita, et hinnatõus on lõplikult kontrolli all.

Kas ühed ja samad andmed võivad rääkida täiesti erinevat lugu?

Mida rohkem erinevaid prognoose lugesin, seda rohkem hakkas mulle tunduma, et avalikus arutelus käib vaidlus mitte faktide, vaid tuleviku üle. Faktide üle vaieldakse üllatavalt vähe.

Tuleviku prognoosidest rääkides jäetakse kõige tähtsama sõna lihtsalt välja. See sõna on: „kui“.

Kui energiahinnad jäävad kõrgeks. Kui Lähis-Ida konflikt kestab. Kui inflatsioon kiireneb. Kui... Arutelus kipub see "kui" sageli sõnaks „siis“.

Ja just siin hakkavadki samad faktid looma täiesti erinevaid ootusi.… Kui Eesti Pank räägib võimalustest, siis avalikus arutelus muutuvad need sageli juba kindlateks tulevikustsenaariumiteks…. Kogu vaidlus Eesti majanduse üle mahub mitte faktide vahele, vaid sõnade „võib juhtuda“ ja „kindlasti juhtub“ vahele.

Ja siin lähebki huvitavaks: üks osa räägib: "See risk võib juhtuda.", aga teine osa väidab, et kõik riskid realiseeruvad ehk siis "See risk kindlasti juhtub."

Kas see on ainult sõnade erinevus? Ei ole.  Üksainus sõna – "võib" või "kindlasti" – võib lõpuks mõjutada majandust.

Ja majanduses võib see üksainus (erinev) sõna maksta miljardeid, sest:

• Kui ettevõtjad usuvad, et kriis tuleb kindlasti, investeerivad nad vähem.
• Kui tarbijad usuvad, et hinnad tõusevad lõputult, ostavad nad teisiti.
• Kui pangad näevad riske, muutuvad laenud kallimaks.

Ja kõige huvitavam on siiski see, kui erinevaid (arvamus)lugusid on võimalik nende samade andmete põhjal jutustada!

Ja just sellepärast tasub vahel pealkirjast kaugemale lugeda.

Märkus: Käesolev kirjutis põhineb Statistikaameti ja Eesti Panga avaldatud andmete ning prognooside võrdlemisel. Tegemist on autori isikliku hinnanguga.

Kui rumalaks peavad Jõgeva linnavalitsuse ametnikud Jõgeva vallavolikogu liikmeid?

2017 aasta viimane volikogu istung toimus 28. detsember. Selle istungi üheks päevakorrapunktiks oli „Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord“.
Lisan lingi, kus saab ülevaate "Noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsioonist".  Siin on öeldud üheselt, et huvihariduse ja huvitegevuse toetamisega soovitakse kindlustada igale noorele võimalus osaleda spordi- ja huvitegevuses!
Miks saab siiski Jõgeva linnaametnik Helle Kajaste ja Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjas aru, et toetust peavad saama ainult toimetulekut saavad pered või majanduslikus raskuses 2 ja enama kuni 19 aastaste lastega pered!? Miks saavad nad aru, nagu tegemist oleks sotsiaaltoetusega - seda minu mõistus ei võta, õigemini keeldub mõistmast!

Kuigi määrusesse on kirjutatud, et sõidutoetust saavad huvitegevuses käijad, kas siis huvikoolides käidavate lastega pered peavad suu puhtaks toetusest pühkima! Selline vastuolu on määrusesse sisse kirjutatud!?
Miks! Huvitegevusega ei saa huvikoolides tegeleda, sest huvikoolid tegelevad õppekava alusel ning need on koolid, mis on registreeritud EHISes!  

Peamine haldureformi eesmärk on pakkuda valdades paremat avalikku teenust! 

Et seda pakkuda võetakse vastu korrad, preagusel juhul "Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord“, samas kui vastuvõetud kord on seadust kitsendav! 

Proloog: 

Ühinenud on kolm valda ja linn ning oleme koos Jõgeva valla elanikud. Volikogud on vastu võtnud ühinemislepingu ja selles olev punkt 1.2 ütleb: „Uus omavalitsusüksus on ühinevate omavalitsuste õigusjärglane ning omab kõiki ühinejate õigusi ja kohustusi.“ Punkt 2.5 sätestab: „Tagada ühinenud omavalitsuse elanikele kvaliteetsed ja ruumiliselt kättesaadavad, majanduslikult tõhusalt korraldatud avalikud teenused“! (Siit saad lugeda meie nelja valla liitumise mõju ja lk 6 lõpp on eriti huvitav. )

Haldusreformi seadus: 

§ 1 lõige 2 annab meile teada haldusreformi eesmärgi, milleks on toetada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel. Selle eesmärgi elluviimiseks nähakse käesoleva seadusega ette valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine, mille tulemusena peavad kohaliku omavalitsuse üksused olema võimelised iseseisvalt korraldama ja juhtima kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid. Haldusreformi rakendamisel lähtutakse ka riigivalitsemise reformi eesmärkidest riigihalduse korrastamisel, milleks on avalike teenuste hea kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine ning kulude kokkuhoid.

Noorsootöö seadus: 

§ 15¹ räägitakse huvihariduse ja huvitegevuse täiendavast toetusest valdadele ja linnadele. Selle seaduse järgi on Jõgeva vallale eraldatud eelarvesse 271 tuhat eurot!! Noorsootöö seaduse § 15¹ lõige 1 selgitab: „Riigieelarvest määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega valdadele ja linnadele võimaluse korral (2018 saame kindlasti!) täiendav toetus 7–19-aastaste noorte süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks eesmärgiga suurendada nende võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid valitud huvialal (edaspidi huvihariduse ja huvitegevuse toetus).“Nagu näete, on siin kirjas, et toetuse saajateks on 7-19 aastased noored! Kas nad on lasteaia üldhariduskooli, kutsekooli või kodused lapsed, seda seadus ei kitsenda!

Statistikaamet: 

Annab teada, et 2017 aasta septembrikuu keskmine brutopalk on 1224 eurot. Jõgeva maakonna keskmine brutopalk oli samal ajal 899 eurot. Nagu allpooltoodud tabelist näha, siis Jõgeva maakond on auväärsel neljandal kohal Eestis - tagantpoolt vaadates! 

Mida sellest teabest järeldada? 

Jõgeva maakonna palgatase võrreldes Eesti keskmisega on ikka kehva küll. 

On tore, et riigieelarvest eraldatakse meie valla lastele huvikooli ja huvitegevuseks 271 tuhat eurot. 

Saime huvikooli ja huvitegevuse toetuseks raha juba 2017 aasta neljandaks kvartaliks, siis saime toetust nelja omavalitsuse peale kokku 108 254 eurot. Kolm omavalitsust võtsid vastu määruse, mille järgi toetati huviharidust ja huvitegevust! Ainuke, kes seda ei teinud oli Jõgeva linn! Tema ostis nende toetusrahade eest keraamika ahju  ja lõõtsa! - Abiks ikka ja saab teha uusi ringe /klasse. 

Lootma peab, et keraamika ahi ei ole põhivara, sest muidu ei sobiks see selle toetusmeetme alla! 

Üheks oluliseks faktiks on:

huvihariduse ja huvitegevuse toetusega ei asendata oma eelarvest kaetavaid kulusid. (§ 15¹ lg 4).

Jõuame asja tuumani!

Jõgeva vallavalitsus on esitanud volikogule dokumendi „Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise korra“ , mis läheb vastuolusse nii ühinemislepingu, haldusreformiseaduse kui ka noorsootöö seadusega, samuti määrusega riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuseüksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamiseja kasutamise tingimused ja korraga. 

Selles dokumendis on kirjas, et eriti on vaja huvihariduse ja huvitegevuse kitsaskohti lahendada, kusjuures tuleb võtta arvesse 7-19 aastaste lastega perede  sotsiaal-majanduslikku olukorda, lasterikaste perede olukorda, nende noorte füüsilisi või psüühilisi erivajadusi ning regionaalsest paiknemisest tingitud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust; - nüüd tuleta meelde, missugune on siis Jõgeva maakonna palgatase võrreldes kogu Eestimaaga! Kogu Jõgeva maakond on Eesti keskmisest vaesem, seega on riskigrupiks kogu Jõgeva valla noored. Äärmiselt kahetsusväärne oli see, et volikogule esitatud määruse eelnõu:

„Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord“ § 1 lõige 1 juba kitsendab seadust, mis on vastuolu! 

Selle punkti selline sõnastus  diskrimineerib peresid ja lapsi ning on vastuolus noorsootöö seaduses toodud põhimõtetega. Ühesõnaga kui mul on kodune 7 aastane laps siis perel peab olema õigus taotleda toetust, samuti perel kelle laps õpib kas üldhariduskoolis või kutsehariduskoolis! Isegi see nooruk, kes ei õpi, ka temale võib maksta seda toetust! - seadus seda ei keela - küll soovib vallavalitsuse poolt esitatud määrus seda teha!

No nii, vähemalt selle jama saime volikogus likvideeritud ja otsusest jääb välja, see et toetust saavad ainult üldhariduskoolis käivad lapsed - midagi head ka!

Minu ettepanekut toetada huvihariduses ja huvitegevusega tegelevaid lapsi  alates neljandast eluaastast (4-19) ei reskpekteeritud ja opositsiooni hääl jäi siin liiga nõrgaks, olgugi, et rahandusministeerium (vt lk 88) annab ka võimaluse toetada 4-26 aastaseid noori

Määruse § 4. Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise tingimused  lõikes 1 - Halloo! Määrusega ei tohi kitsendada huvihariduse valikuid. Kui elukohas puudub vastava tasemega huvialaga tegelemise võimalus, siis naabervallas käies ei sobitu sa toetuse saajaks!? Samuti ei pea põhjendatuks kohustust siduda toetuse saamist Jõgeva valla huvikoolis/huviringis osalemisel! Kui oleme maalt, siis võib olla ligem käia pigem naabervalla huvikoolis-huviringis. Selline olukord on Torma valla lastel, kes käivad Mustvees huvikoolis näiteks! Pealegi oleneb palju sellest huvikooli-huviringi tasemest. Kui lapse tase on kõrgem ja meie vallas ei pakuta kõrgema tasemega huvitegevust seal hulgas sportimise võimalust, siis Jõgeva valla piirang on ikka pärssiv! 

Määruse § 4 lõige 3 - Valla poolt välja antava määrusega ei tohi kitsendada huvihariduse-huvitegvuse valikuid, sest riigi rahastusega saadav toetus ei piira toetuse saajate ringi toimetulekutoetusega! Ometi koalitsioon volikogus kinnitas selle piirangu!

Sellise kitsenduse rakendamine on vastuolus antava riikliku toetusega ja halvendab Jõgeva valla rahva teenusega saadavat taset. Näiteks Palamuse piirkonnas on olematu arv lastega peresid toimetuleku saajate seas olnud juba mõnda aega!

Esitatud määrus lubab toetust taotleda ainult vanemaid?, aga on lapsi, kes on eestkostel ja kes elavad lastekodus - eestkostjad ju ei saa ka toetust taotleda selle määruse järgi!!!

Määruse § 4 lõige 4  ja lõige 5 - Tegemist ei ole sotsiaaltoetusega!

Kui saad transpordi toetust, aga kohamaksu pead täismaksuna tasuma, 

siis sellest transpordi toetusest ei ole mingit kasu, kuna kohamaks on lihtsalt nii kõrge! Miks siis nii? Teenuse pakkujale, kes ei asu Jõgeva vallas, ei pea Jõgeva vald selle määruse järgi ju tasuma teenuse pakkumise eest, seega on eemal käivas huvikoolis-huviringis käivale lapsevanemale kohamaks palju kallim! Kohamaksu toetust saavad Jõgeva valla määruses ainult kahe ja enama lapsega pered ja kui üks lastest saab 19 ning pärast 19 aastast saamist läheb edasi õppima ning on vanemate ülalpidamisel ja perel võib olla niiiii raske, siis toetusest väiksemale lapsele tuleb siiski " suu puhtaks pühkida", sest on jäänud üks laps ja sa ei ole toetuse kõlbulik! Nõme!

Miks panna piirangud ja kitsendame lapse võimalusi käia mitmes ringis!? 

Samas kui seadus just soosib seda. See arendab ja piirab nutiseadmetes "istumist". Mõttetu piirang! Kui laps soovib ja käib mitmes ringis, siis seda tuleb soodustada, pigem tuleb seada kohustus huvikoolile - huviringile andmaks teada, et lapsed ikka käivad kohal. 

Piirangud, mis ei tulene seadusest, aga on siia määrusesse sisse kirjutatud ning kui seadust kitsendatakse, siis see on seadusevastane!

Epiloog: 

Vaadates preagu Jõgeva linna käitumist huviharidust ja huviteenust pakkuvate teenuse pakkujatega, siis käitub Jõgeva linnavalitsus äärmiselt ebaviisakalt! Jõgeva linnas muusikakool ja Jõgeva linnas kunstikool - need on nagu paremad ja nagu õigustatud rohkem toetust saama! Aga kas ikka peaks? jääb õhku rippuma minu küsimus!?

Kuna "pukki" jäävad puha linnavalitsuse ametnikud, siis mis muutust saab loota! Praegu ei toetata isegi kõiki huvikoole, olgugi et riik on selleks raha eralduse teinud ja selle võimaluse valdadele välja pakkunud!

Kas ma arvan, et Jõgeva linna ametnikud, kes hakkavad tööle vallas, muudavad oma käitumist? Millegipärast arvan ma, et suhtumine ja käitumine ei muutu! Vaadates eespool välja toodud seadusi, saab öelda, et Jõgeva vallavalitsuse poolt esitatud määrus „Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord“ on avalikku teenust halvendav määrus! Seega vastuolus nii ühinemislepinguga kui ka haldusreformi seadusega ning ka noorsootöö seadusega! Kas Palamuse piirkonna lastevanemate suhtes on selline käitumine põhjendatud?  Mina arvan, et ei! Palamuse valla määrus (mis kehtib 2018 aasta juuni lõpuni) lubab toetada nii kohamaksu, vahendite kui ka transpordi kulude osas 4-19 aastaseid lapsi. Mõttekas ei ole kitsendada praegu vastuvõetavat määrust, pigem vaadata ajas edasi ja pakkuda huvitegevuse võimalusi juba lasteaia lastele. Palamuse maksab kinni huvikooli kohatasu. - Jõgeva valla määruses seda ei ole!Toetust saavad nii lasteaia lapsed, üldhariduskooli lapsed kui ka kutsekoolis õppijad. Nii on õiglane!  - Jõgeva valla määruses seda ei ole!

Kindlasti saaks ja võiks olla veel paremini kui Palamuse korras, aga kui vaadata seda, mida pakub Jõgeva vald koostatud määruses, siis peab lootma, et huvihariduse võimalused ei halvene, mis kindlasti ei olnud ühinemise ja haldusreformi eesmärgiks!

Vastuseks pealkirja küsimusele - koalitsioon eesotsas reformierakonna "peaga" - Meitusega lubavad Jõgeva linnavalitsuse ametnikel ikka üsna ülbet käitumist!