Selline küsimus esitati mulle täna läbi sotsiaalmeedia.
Opositsiooni roll on hoida silma peal võimuliidu tegemistel!
Kui võimulolijad teevad midagi sellist, mis pole hea tava või ka kehtiva
õigusega kooskõlas, tuleb sellele ka tähelepanu juhtida. Seda teeb opositsioon!
Tark koalitsioon õpib sellest ja teeb edaspidi asju õigesti. Eesmärk on saada probleemid lahendatud volikogus. Seega pole
tegu üleliia kriitilise meelega või kibestumisega. Teeme volikogus
volikoguliikme tööd!
Mis on volikogu liikme roll?
Kindlasti peab tal olema siirast tahtmist
midagi head kas või ainult koduküla või oma piirkonna piires ära teha? Kindlasti
on volikogu liikmele kasuks, kui ta suudab ettevalmistatud tekste, mahukaid
kordasid ja eeskirju enne otsustamist läbi lugeda ja aru saada ning vajadusel
kitsaskohtadele tähelepanu pöörata. Vajadusel muudatusettepanekud korrektselt vormistada.
Veel tähtsam on oskus analüüsida ette, kuidas vastuvõetud otsus vallarahvast mõjutama
hakkab.
Töö volikogus ei ole huvitav ajaveetmine!
See on enamasti
tüütu pusimine ka mitte kuigi atraktiivsete ja huvitavate teemade kallal. See
on lõputu lugemine, uurimine, õppimine. See on pikk, vahel ka närvesööv
kompromissi ja ühisosa otsimine vaidluste ja läbirääkimiste abil. Julgust,
tahtmist ja uudishimu peab olema. Loodan, et kõik mõistavad, kui raske on
küsimust esitada. Eriti ükskõik millise arutelu esimest küsimust. Kui
käsitletavast teemast aru ei saa, aga keegi midagi ei küsi, siis hakkab ju
endale tunduma: kas ainult mina olen see, kes aru ei saa! Tegelikult on teised
sageli lihtsalt ükskõiksed või – veel hullem – arad. Ja pärast avastatakse koos:
ups! Tahtsime parimat, aga läks nagu alati!.....
Küsimuste esitamine,
olgu suuliselt või kirjalikult, on
poliitikas kõige alus ja kaasa mõtlemise oskus ongi suur oskus! Miks? Kuidas? Mis ikkagi
juhtub, kui ühte- või teistpidi arutada? Kas meil on muid valikuid?
Miks pidada
küsimist ja tähelepanu juhtimist ninatarkuseks! Nõuka ajal peeti küsimist koguni
riigivastasuseks!?
Küsimise mõte on ometigi õige – volikogu arutagu kõiki olulisi ja
aktuaalseid asju!
Kas oleme jälle samasse punkti jõudmas?, et küsimine on paha,
paha ja opositsioon ärgu toppigu oma nina igale poole?
Kui opositsionäär küsib valla juhtidelt aru, kas ta on siis kiuslik?
Kui küsimust või arupärimist kajastab meedia siis kas tunda heameelt,
et probleemist laiemalt teada saadi või piinlikkust, et probleemid ruumist välja kanti?
Minu arust pole küsida kunagi liiast. Küsijat noomida on ülekohtune ja teda
mustata on alatu!....
Opositsioonis olla ei ole lihtne. Tunned, et soovid parimat,
aga su vaev läheb tühja. Suur oht on kibestuda ja väsida. Kehvemal juhul saad
koguni halvustamise osaliseks. Küsija suu pihta ei tohi lüüa, sest ei maksa
unustada, et võimul on võime muutuda!
Mis ma teeks, kui oleks koalitsioonis, oli küsimus, mida ka küsiti:
Vooremaa - üsna ainulaadne ja kaunis looduskeskkond, mille kuvandit on patt kasutamata jätta. Palamuse ja Torma kultuurikiht on tugev ja ajalugu pikk ning on mõtekas see Jõgeva vallas ära kasutada! Tartu jõukam elanik siia meelitada, puhtasse loodusesse, kus korralik infrastruktuur - see on eesmärk, mille suunas tuleb tööd teha!
Kaido Väljaots on isegi strateegia välja töötanud ja valmis seda kõigi huvilistega jagama. Turistidele teenuste müügiks ja kohalikele mõnusaks ühtekuuluvustunde arendamiseks oleks Vooremaa oma võimalustelt üks parimaid. Tuleb töötada välja bränd – "Vooremaa" ja seda müüks Vooremaa vald – sellel mõttel on ju jumet!?
Mis siis on opositsiooni roll – konstruktiivne kriitika!
Kui koalitsioonis on targad, siis õpivad opositsiooni kriitikast, kui lollid, siis tulebki neid
kritiseerida ja luua võimalused valitsuse muutmiseks, sest seismajäämine on ka
juba tagasiminek!
