Jõgeva valla arengukava - kes teeb analüüsid - hetkeolukorra kirjeldus ei ole veel arengukava

Arengukava ja arengukava tegevuskava 

Alustaks sellest, mis arengukavas hästi- 

koostamise eesmärk on hästi sõnastatud:

„ … eesmärgiks on valla tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu tagamine arvestades ühinenud valla arengueelduseid ja eripärasid. Arengukavas seatud eesmärkide täitmine aitab tõsta valla elanike ühtekuuluvustunnet, parandada nende elukeskkonda ja muudab valla atraktiivseks nii elanikele, investoritele kui turistidele … „

Rohkem head ei oska välja tuua, 

sest esitatud arengukava läbivaks jooneks on negatiivne info: vallas on kõik halvasti, inimesed vanad, ettevõtteid ei ole, transport kehv, valitsuse töökeskkond puudulik jne.

Hetkeolukorra kirjeldamine ei ole kindlasti kogu arengukava:

•          Peatükk 2 ( „Hetkeolukorra analüüs“) , aga kirjeldab valdavalt olukorda, kuid ei analüüsi seda – puuduvad trendid (va rahvaarvu muutused), võrdlused analoogiliste KOV-dega ja varasemalt püstitatud eesmärkidega. (näiteks: kui on toodud enim külastatavad turismiobjektid, siis seal juures peaksid olema ka külastajate arvude trendid)

•          Väliskeskkonna kohta analüüs puudub tervikuna. Millised on trendid EL toetuste osas, kuidas KOV-e rahastatakse riigi poolt – seadusandlus, Tartu linna, kui lähima tõmbekeskuse arengud, rände trendid, … . mis peaks olema väga meie vallaga seotus kui soovime kasu saada Tartu kui ülikoolilinnast

•          Probleemid ja arengueeldused peatüki lõpus ei ole enamasti seotud hetkeolukordades toodud sisuga vaid lihtsalt lisatud arvestamata arengukavas toodut. (näiteks: probleem „Koolide õpikeskkond on lõpuni kaasajastamata“ või arengueeldus „Kuremaa TAK“)?? Kust see tuleb? Kuidas sellest aru saada?

Hetke olukorra kaardistamisel on näha piisavalt probleeme, 

kuid pole ühtegi lahendust välja pakutud – vähemalt kirjas neid ei ole.

SWOT analüüsist

·         ..puuduvad kvantitatiivsed (numbrilised) kirjeldused => analüüs muutub ebatäpseks.

·         Võimaluste osa on valesti defineeritud. Võimalused on välised (väliskeskkonna) tegurid, mis on valla eesmärkide saavutamiseks soodsad ja mida me ise eriti mõjutada ei saa. Näiteks EL toetused. Kui vald teeb häid taotlusi, siis on võimalik võimalus realiseerida.

SWOT analüüs on vildakas, samuti ei ole kusagil näha swot analüüsist tulenevaid võimalusi, mida parendada, et saada/leida eeliseid erinevate probleemide lahenduseks. 

Üldiselt oleks pidanud iga teema (nt asendi ja tutvustuse, hariduse, juhtimise, sotsiaalvaldkond jne) juures olema õigesti koostatud swot analüüs ja sealt oleks selgunud ka mida erinevate teemade paremaks toimimiseks lahendada vaja on ning kuidas neid kitsaskohti konkurentsieelisteks saada ja missuguseid strateegia tegevussuundasid tuleks rakendada. Üheks võimaluseks on kaardistada kriitilised edutegurid – aga ju neid ei ole osatud teha! :-(

Visioon – olematu ja missioon - puudub. 

Selles arengukavas kirjutatud visioon – „Jõgeva vald on turvalise elukeskkonna, soodsa ettevõtluskliima ja aktiivse elanikkonnaga tugev omavalitsus, kus elanikele on tagatud kvaliteetsed teenused ja külastajatele atraktiivsed külastusobjektid.“ – küsimus on ju selles, mis siin pikemaajalist vaadet vajab! Selle dokumendi juures ei saa „puusalt tulistada“! Mõelda on vaja!

Peatükk 4 (eesmärgid – tegevused) - Antud arengukavas puudub vallavalitsuse arusaam ja nägemus, kuidas probleeme sisuliselt lahendada saab! Volikogule esitatud arengukavas ei ole  reaalseid mõõdetavaid meetmeid probleemide lahenduseks va raha betooni matmine, mis osaliselt on küsitav. …  Arengukava peaks hõlmama siiski eesmärke kuidas asjad paremaks  saaks!

·      Mõõdikutel puuduvad sihtväärtused. – mis mõõdik on „renoveeritud ruumid“ või „kajastuste arv“ – kui meil on kaks ajakirjanikku tööl? Lk 10

·        Ebaolulisi mõõdikuid on väga palju – oskust ei ole olnud valida välja strateegiliselt olulised mõõdikud.

Tegevuskava peaks näitama finants poolt probleemide lahendamiseks- vaadakem seda - see on pooleli ja sisaldab peamiselt ühinemislepingu punkte ja ka need on ka ebatäpsed ja edastavad valet infot!...

Siinjuures pööran tähelepanu sellele, et arengu- ja reformikomisjonis on liige, kes on sellistes asjades väga kompetentne (ca 20 aastat töö kogemust + haridus -teevad temast selle) – Kaido Väljaots - kes on kogu aeg pööranud probleemidele tähelepanu ja pakkunud oma abi, mida osakonna juhataja lihtsalt on ignoreerinud, samas ei ole osanud neid õpetusi siinsamas arengukavas rakendada. Ise ei oska ja põikpäisusest ka abi ei kasuta!

Meile esitatud arengukava ei oleks tohtinud volikogu liikmetele saata, sest selline töö on alla igasugust arvestust ja sellise arengukava eelnõu avaldamine valla kogulehel on ainult vallale häbiks!

Allpool tabel, mida Kaido Väljaots on jaganud meiega! 

Kas finantsdistsipliini on rikutud Jõgeva valla finatsisti poolt? - Loe eriarvamust! Kaks head uudist on ka!

Kätte on jõudnud suur suvi ja 28.juuni toimus järjekordne volikogu istung.

Mis on huvitav, et niikui hakkame istungil rääkima korruptsioonist, kaob VOLISest ülekanne. Millest ma siis räägin:

Teine päevakorrapunkt – otsustuskorras maa müük 

Volikogule esitati 31.mail 2018 aastal esimest korda otsuse eelnõu, kus esmalt sooviti otsustuskorras Juta & Kaido OÜle võõrandada Jõgeva valla omandis olev Tartu mnt 3c kinnisasi suurusega 395 m2. Võõrandava vara hinnaks oli 31.05.2018 otsuse eelnõus esitatud 2500 eurot. 

Pean siinjuures selgitama, et olen sedameelt, et ettevõtlus omavalitsuses on väga oluline, samas peab kõikidel võrdne võimalus olema nii ettevõtluses kui ka muudes küsimustes vallas. Ja sellepärast ei ole ma kunagi soosinud otsustuskorras müüke - eriti maa müüke. 

Nüüd (28.juuni) esitatud otsuse eelnõus on vallavalitsuse poolt otsustuskorras võõrandamise hinnaks määratud 1700 eurot? 

Infoks, et võõrandada Tartu mnt 3c kinnisasja saaks, oli vaja välja mõõta lasta kaks kinnistut ja mõõtmise hinnaks kujunes 1188 eurot! Müües niisuguses situatsioonis otsustuskorras Tartu mnt 3c kinnisasja tekib küsimus, kas selline käitumine on ikka korrektne ja läbipaistev? 

Maikuu eelarve komisjoni koosolekul edastas komisjoni esimees Peep Põdder info, et tema sai kokku Juta & Kaido ettevõtte juhatajaga, kes ütles talle, et tema ei taha rohkem kui 1500 eurot maksta selle maatüki (Tartu mnt 3c) eest. 

Kui 23. mai eelarvekomisjoni koosolekul palusin sõna ja ütlesin, et 2500 eurot ei ole liiga suur hind, siis selle peale Peep Põdder arvas, et ettevõte võib olla küll võimeline maksma ka 2500 või 5000 või 10 000 eurot, aga tema teeb ettepaneku müüa otsustuskorras 1500 euro eest Jõgeva valla omandisse kuuluv kinnisasi Tartu mnt 3c Juta & Kaido OÜle. 

Korruptsioonivastane seadus ütleb, et kolmandatele pooltele tehtud heateod on ka korruptsioon ja kas tõesti peab volikogu õigeks, et keegi kasusaaja sosistab eelarvekomisjoni esimehele, et hind võiks olla ainult 1500 eurot ja sellise keskerakondliku sahkerdamise ka volikogu heaks kinnitab. 

Kuna viitasin korruptsioonile, siis maikuus võttis oma otsuse eelnõu valitsus volikogu istungi päevakorrast maha. 

Siiski vaadates nüüd uuesti esitatud otsuse eelnõu kerkib tahtmatult küsimus, miks hind on odavam kui algselt - ehk siis alla 2500 euro? Tule taevas appi, müüme maatüki linnas ja vald teenib selle pealt ainult 500 eurot! Nali kuubis! Et sellist kahemõttelist situatsiooni ennetada ning ära hoida, on minu arust õige panna antud kinnisvara hoopis avalikule enampakkumisele ja sellise ettepaneku ma ka tegin ning pakkusin välja, et alghinnaks võib siis olla 1700 eurot!  Ja siis selguks ka selle maatüki tõeline väärtus! Koalitsioon arvas teisiti ja otsustuskorras selle maatükk ka võõrandada lubas. 

Minul jäi sellest kõigest igatahes sita maitse! 

Üks hea uudis oli, õigemini kaks. 

Aga esimesest siis – gümnaasiumi töövihikute piirhinda tõsteti 10 euro võrra- opositsioon tegi ettepaneku, leppisime kokku, et Priit Põdra teeb seda – koalitsioon võttis istungil vaheaja ja siis oldi ettepanekuga nõus. 😃 Seda küll, et eelnevalt maksti Palamuse vallas gümnaasiumi õpilastel töövihikud kõik kinni, nüüd siis 35 euro ulatuses tasub vald ja kui hind kallim, siis lapsevanem peab juurde maksma ☹️ - seda siis gümnaasiumis!

Teine hea uudis oli see, et Sadala Külade Selts sai laulukaare omaosaluse toetuse valla eelarvest. Veidi eellugu. Seltsile on antud Sadala rahvamaja ümber maa kasutada lepingu alusel ja seal siis kirjas kohustus ehitada välja kõlakoda ja lipuväljak. Selts tegi eelmine aasta taotluse LEADRIsse (vast ei aja segamini) ja saigi toetust 50 tuhat eurot. Aga omaosalus oli ka vaja lisada summas 8549,78. Ja siis jõudis kätte sügis ja valimised (2017) ja Torma volikogu esimehe eestvedamisel jäetigi omaosalus Sadala Külade Seltsile eraldamata. Seltsi eestvedaja Pille Tutt ei jätnud jonni – ehitati Sadala rahva kaasabil valmis nii kõlakoda kui ka lipuväljak ja Pille Tutt esitas ka uuesti avalduse – nüüd juba Jõgeva vallale! 

Mul oli ääretult hea meel, et kõik kohalolnud volikogu liikmed hääletasid selle raha eralduse poolt! Pille Tutt - sa oled tubli koos Sadala rahvaga!

Kümnendaks päevakorrapunktiks olid Palamuse 2017 majandusaasta aruanne. 

Aga järjekordselt rikuti ka seadust, mida valitsusele ka nina peale hõõrusin: KOFS § 29 lõige 11 sätestab, et Jõgeva Vallavalitsuse KOHUSTUS on esitada heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruanne volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks, et volikogu saaks majandusaasta aruanded kinnitada hiljemalt 30. juuniks. Siiski, 31. mai ei näinud igatahes mitte ükski volikogu liige valitsuse poolt allkirjastatud majandusaasta aruandeid! Järjekordne eksitus!? ☹️

Palamuse valla 2017 aasta majandusaasta aruande kinnitamise päevakorrapunkti juures palusin sõna ja esitasin oma eriarvamuse – minu arvamusega liitus kogu opositsioon. 

Lisan oma eriarvamuse , mille palun ka volikogu protokolli juurde lisada

Teksti on pea 2 lehekülge. Tulenevalt eriarvamusest esitasin otsuse eelnõusse ja lisasse muudatusettepanekud:

1) muuta lisa „Palamuse Vallavalitsuse 2017. aasta majandusaasta aruanne“ leheküljel 5 punkt 1.3 tabelis „Ülevaade Palamuse valla tähtsamatest finantsnäitajatest“ 2017 netovõlakoormus KOFS järgi (%) numbrilist väärtust alljärgnevalt:   „Netovõlakoormus KOFS järgi (%) 44,3%“

Selgitus: See on võlakoormus, mis oli algsel 2017 majandusaasta aruandel ning arvestatud Palamuse valla pearaamatupidaja poolt ja üle vaadatud ka audiitori poolt.

2) muuta lisa „Palamuse Vallavalitsuse 2017. aasta majandusaasta aruanne“ leheküljel 25 Lisa 19 teine tabel ja kustutada see ning sõnastada informatsioon alljärgnevalt:

„Alates 21.03.2017 on Palamuse Vallavalitsus sõlminud kontsessiooni lepingu ja selle lisad KRC Ehitus OÜga. Üürileping 21 -81/4/2017 alusel antakse Palamuse lasteaiale ruumid üürile ja leping kehtib 20 aastat. Sama üürilepingu punkt 8.4.3 annab võimaluse 30 päevase etteütlemisega leping lõpetada kui üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Kuna üürilepingust tulenevalt antakse KRC Ehitus OÜ poolt üürile hoone alles 2018 aastal (lepingust tulenevalt hiljemalt 28. september 2018), siis üürikulu on planeeritud 2018 aasta eelarves majanduskulu alakuluna ehk üürikuluna.“ 

Minu poolt esitatud eriarvamuse ja muudatusettepanekutega ei arvestatud – samas kui minu ettepanek oleks kinnitatud, siis oleks Jõgeva valla finantseerimise ja investeerimise võimalused paremad. 
Praegu tuleb tunnistada, et Jõgeva valla finantsist on rikkunud finantsdistsipliini ja oma eriarvamusega olen ka selle fikseerinud! Keegi ei tea, kus seda fikseeritud üleastumist kasutada saab! 🌝

Revisjonikomisjon tegi ettekande, millega on tegeletud – kaks akti on valitsusele saadetud ja vastatud neile ei ole – jälle vastuolu seadusega! Ja leiti ka üks rikkumine kui valitsus andis välja korralduse reservfondi raha kasutamise kohta - reservfondi eraldust oleks pidanud küsima volikogult – eks siis näe, mida valitsus vastab.

Mittetulundustegevuse toetamise kord Jõgeva vallas oli ka menetluses. 

Tegin ühe muudatusettepaneku. Kuna volikogule esitatud tegevusvaldkonna nimekirjas puudus vaba aja tegevustega ja  külaliikumistega seotud kulu kajastamise punkt, siis lisasin ettepaneku selle kohta. Korra võite arvata – loomulikult see ettepanek ei saanud enamuse heakskiitu – opositsiooni häältest jäi väheseks.

Istung lõppes ja siis oli väljasõit – käisime Kassinurme mägedes, edasi läks sihtkoht Palamuse uude lasteaeda.  Lasteaia direktor tutvustas huvitatutele lasteaeda – sellest saab vaadata ülevaadet facebookis :

Blogis nähaolevad fotod teinud: Kaido Väljaots

Segakooride Liidu Laulupäev Viljandis- tõrvatilk pidi ikka meepotis olema

Laupäev (09.06.208) algas varakult! 

Kell 8.35 väljus buss Palamuse rahvamaja parklast ja sõit viis meid läbi Jõgeva Viljandi poole. Seal toimus Segakooride Liidu Laulupäev, mis oli pühendatud EV100-le! 

Laule oli palju ja õppimist alustas koor juba sügisel. 

Kohale jõudsime kella kümneks ja siis kohe padavai laulukaare poole.  Meie juhendaja Maret Oja läks uurima, mis ja kuidas edasi toimima peab. Veidi aja pärast ta naases ning asjaolusid läksid uuesti uurima nii Maret kui ka Valdi. 

Mõne minuti pärast nad naasesid ja hakati uurima Aive käest infot! 

Aive on meie koori hea haldjas ja tegeleb koori rahaasjadega. 

Dirigent Maret Oja uuris: "Kas sa saatsid koori nimekirja segakooride liidule? Andsid teada, et me tuleme? Kas sa tead, kas arve sai tasumiseks edastatud, kas on maksud? Millal see arve siis tuli?" Koor muutus rahutuks! "Mis on juhtunud?", kuulsin küsimusi Maretile ja Valdile! 

Aive kinnitas, et arve tuli juba mai alguses ja oli edastatud ning Jõgeva vald (tema tasub ka Palamuse kultuuri arveid) pidi arve tasuma. 

Jõgeva vallalt oli eraldatud tegevustoetus Palamuse segakoorile Kuus õuna ja koor otsustas minna Segakooride Liidu Laulupäevale Viljandisse, siis miks oli meie koori arve ikkagi tasumata - möödas juba kuu aega, mil arve valda edastatud? Mis küll toimub??

Miks küll öeldi Maretile ja Valdile: "Mis te tahate, teie arve on maksmata!!!!?"

Valdi valis kõne, laupäev 09.06.2018, Palamuse Kultuuri juhatajale Ehtel Valgule, kes kinnitas, et arve on Jõgeva valda edastatud? 

Läksid siis Maret Oja ja Valdi Reinas uuesti korraldustoimkonna manu teabega, et arve peaks vast ikka  tasutud olema!  

"--Aaa- mis talongid? Teil ju maksmata! OOO- Jõgeva vald on võimas- EI no, ikka maksmata-! "- see oli vastuseks koorijuhi selgitusele! 

Me ju teadsime, et meie koori poolt oli kõik õigesti tehtud, siiski pidi meie koori dirigent häbi pärast punastama, seejärel paluma, kui mitte öelda, et anuma - nii ta need toidutalongid kätte sai. Vastu meie koorile Viljandis tuldi! - Mareti lubaduse vastu, et arve tasutakse - niimoodi koor ikkagi söönuks sai. 

Päike paistis enamuse ajast ja kogu laulupäev möödus ilusasti. 

Kontsert oli niii ilus. Oli uhke tunne olla rongkäigus, ei unustanud me seal laulmast "Paunvere polkat!" Õhtu lõppes kella üheksa paiku ja tagasiteelgi sai bussis lauldud! 

Aitähh Maret, et sa oled oma Koori - Palamuse segakoor Kuus õuna jaoks alati olemas ja meid õpetada  tahad! 

Me ka püüame õigesti ja paremini laulda! :-D

Viva Kuus õuna oma dirigendiga! 

Järgmine esinemine siis 14.juuli 2018 - Sadala laululava avamise üritusel - See on ka EV -100 üritus! 

Oleme kohal ja anname endist parima.....

Proloog lisatud 12.06.2018:

Sotsiaalmeedia on huvitav koht - sealt sain teada, et arve oli Jõgeva valla poolt tasutud. Selgitusse oli kirjutataud arve number. Korrektne oleks olnud ka viide koore nimele, sest raamatupidamisega tegelevad ju ühed inimesed ja koordineerivad teised inimesed üritusi. 

Mis tekitas pa_a maitse, oli Palamuse  Kultuur juhataja käitumine! Kui laupäev arve tasumise osas infot küsisime, siis saime vastuse, et arve on edasi saadetud....ee finantsjuhataja on puhkusel, võib olla sellepärast on tasumata!  - Nii rääkis Palamuse Kultuuri juhataja Ehtel Valk laupäev!

Sellise jutu järgi arvasime, et Jõgeva vallavalitsus on lihtsalt unustanud arve tasumata!.......???

Torma sotsiaalkeskuse arendamine - kas Torma põhikooli ja Sadala lasteaed-algkooli arvelt?

Tänases volikogus tekitas elavat arutelu Torma sotsiaalkeskuse erihoolekande teenuskohtade investeeringu vajadus. Torma mõisa valitsejamaja Foto: Muinsukaitseamet

Kuna projekt läheb 250 tuhat eurot kallimaks (kogumaksumus algselt 863 900 eurot, uus vajadus kokku 1 113 900 eurot) kui ühinemislepingus lisas kirjas, siis soovib vallavalitsus võtta laenu 175 tuhat eurot.

Kuulasin arutelu ja kahtlus projekti ise hakkamasaamises ja prioriteetsuses muudkui süvenes, sest projekti esitaja Triin Pärsim, kes on praegu Jõgeva valla arenguosakonna juhataja ja endine Torma vallavanem ei osanud/soovinud opositsiooniliikmete küsimustele vastata, vahepeal käitudes nii, nagu ta ei saa küsimustest hästi aru.

Probleem tõstati selles osas, et Torma vallavalitsus oli soetanud hoone, Torma mõisa valitsejamaja (peremajaks), mis on muinsuskaitse all ja seda hoonet soovitakse erihoolekande teenuste pakkumiseks välja ehitada ja soovitakse ka ehitada/rekonstrueerida kahe korteriga peremaja 12 majutuskohaga. Kokku soovitakse erihoolekande kohti pakkuda 30-le inimesele. Sellise erihoolekannet vajavate inimeste koha vajadust rõhutas endine Torma vallavanem ja praegune arenguosakonna juhataja ning oma sõnade rõhutamiseks mainis ta, et ka 5 - 6 inimest saavad seal tööd. 

Seda küll, et saadakse Euroopa Regionaalfondi toetusena  692 070 eurot, aga kogu projekti maksumuseks kujuneb ju 1 113 900 eurot. 

Ja siiski ei saa kogu maja rekonstrueeritud selle raha eest - vähemalt nii sain mina aru. 

Ka on erihoolekande vajajale väljaehitatav koha maksumus väga kõrge ning loota, et erihoolekannet vajavad inimesed omaosalusena antud hoonet ja personali suudavad üleval pidada - see on mõeldamatu! Selle projekti teostamisel tuleb iga aasta leida toetusraha hoone ja personali ülalpidamiseks - see on nii minu kui IRL fraktsiooni arvamus. 

Samas just nii ongi, et iga vald on just nii hea, kui ta suudab panustada abivajajate elu parendamisse. 

See, et sellele projektile peame hakkama juurde maksma, selgus juba sellest analüüsist, et 30 abivajaja omaosalus jääb selleks liiga väheks, alles 70 abivaja kohta võib loota, et nad omaosalusega halduskulud katavad. Erihoolekande teenuse pakkumisel on päris suured kohustused eripersonali osas! 

Seega 30 kohaga projektil tuleb arvestada eelarvest eraldatava rahaga teenuste toetusteteks. Väga kahju oli, et sotsiaalosakonna juhataja arvamust selle projekti osas ei olnud volikogu liikmetele esitatud.

Minu jaoks tekkisid küsimused siis, kui endine Torma vallavanem ja praegune arenguosakonna juhataja Triin Pärsim hakkas keerutama ja ei vastanud, mis saab Torma põhikooli söökla juurdeehitusest ning Sadala kooli hoone ja õueala rekonstrueerimisest. 

Esitatud eelnõus soovitakse 75 tuhat eurot kasutada omaosaluseks viisil, mis oli väga küsitav!

Miks?, aga sellepärast, et otsuse seletuse järgi soovitakse loobuda Torma põhikooli söökla juurdeehituse (omaosaluse summa 25 000 eurot) ning Sadala kooli hoone ja õueala rekonstrueerimisest (omaosaluse summa 50 000 eurot).

Praegu ei ole tulnud vastust Jõgeva vallavalitsusse, kas neid projekte rahastatakse toetusprogrammidest, aga riigil on veel aega vastata sellele küsimisele.

Arenguosakonna juhataja Triin Pärsimi käest küsiti, mis siis saab kui Torma põhikooli söökla juurdeehituse (omaosaluse summa 25 000 eurot) ning Sadala kooli hoone ja õueala rekonstrueerimise (omaosaluse summa 50 000 eurot) projektid saavad riigipoolse toetuse - kas nende projektide tarbeks on Jõgeva valla eelarves rahad olemas? Sellele küsimusele ei soovinud Triin Pärsim vastata.

Seda küsis Ahto Vili (vt volis ülekande 2 osa aeg 16.28), vastus oli Triin Pärsimil, et lastega seotud projektid viiakse ellu järgmisel, ülejärgmisel aastal!, aga olgem ausad, seda ei otsusta siis Triin Pärsim (ühinemislepingu järgi tuleb panustada Torma põhikooli söökla juurdeehituse ning Sadala kooli hoone ja õueala rekonstrueerimisesse, aga esitatud otsusega loobutakse nendest toetuse summadest kogukonnapõhiste erihoolekande teenuskohtade tarbeks) ning ei ole kindlust, et volikogu otsustab Torma põhikooli söökla juurdeehituse ning Sadala kooli hoone ja õueala rekonstrueerimise!

Miks ma nii kirjutan, aga sellepärast, et Triin Pärsim ei teadnud, missugune on rahaseis Jõgeva vallal ja kui palju me saame veel laenu võtta, sest Jõgeva põhikooli juurdeehituse erakorralise kulu tarbeks on 2018 aastal juba 460 tuhat eurot laenu juurde võetud ja seda ei olnud eelarves algselt arvestatud.

Nüüd tuli juurde laenukohustust veel 175 tuhat eurot. Kui palju me siis jõuame veel laenukoormust suurendada - seda vastust me ei saanud, seda ei teadnud arenguosakonna juhataja Triin Pärsim!

See, et vastus ei ole tõsiseltvõetav näitab ka see, et algselt öeldakse volikogu liikmetele, et Torma põhikooli söökla juurdeehituse ning Sadala kooli hoone ja õueala rekonstrueerimine viiakse ellu järgmine, ülejärgmine aasta, hilisemast Triin Pärsimi jutust selgub, et need viiakse ellu siis kui vahendid tulevad!? Aga kui riigi vahendeid ei tule, kas siis ei olegi vaja neid investeeringuid koolidesse?!!

Kas Triin Pärsimi sõnad on tõsiseltvõetavad ja mis siis ikka on Torma piirkonna prioriteet?

Kas erihoolekannet vajavad elanikud või lapsed - see on küsimus, millele peaks Torma piirkonna elanikud vastama - kahjuks ei ole neilt sellist küsimust küsitud, sest Torma vallas peeti oluliseks mõlemaid - Jõgeva vallas peab aga valiku tegema!?

Kui ma nüüd mõtlen vallavanema Aare Olgo väljaütlemiste peale visioonikonverentsil, et maapiirkonnad ongi kogu raha endale saanud ja linn ei ole saanud midagi, siis mina küll ei ole kindel, et järgnevad investeeringud leiavad tee maapiirkonda ja Torma põhikooli söökla juurdeehituse ning Sadala kooli hoone ja õueala rekonstrueerimise juurde!

Jõgeva visioonikonverentsilt visiooni otsimas

Kudina Mõisamaja ja park

Lugu Vooremaasse, mida ei avaldatud: 

Visioon on valla või maakonna soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada.

Visioon on kas üldine või üksikasjalik kirjeldus sellest, milliseks planeeritav vald või maakond soovib mingi konkreetse aja jooksul saada. Kas see eesmärk saavutatakse 10, 25 või 40 aastaga, see lepitakse eelnevalt omavahel kokku! Visioon keskendub alati tulevikule! Visiooni mõtestamine ja sõnastamine võimaldab suuremal hulgal inimestel tegevuse lõppeesmärgist ühtemoodi aru saada. Visiooni olemasolu on eelduseks teadlikele juhtimisotsustele. Visioon võimaldab (valla)juhtidel, volikogul teha vajalikke valikuid ja ka (valla)rahval mõista, kas mingid tegevused on sihipärased või mitte. Kas ettevõtluskeskus, volikogu ja vallavalitsuse tegevused kiirendavad visiooni saavutamist või ei mõjuta seda, või hoopis lükkavad seatud eesmärke edasi.   

Reedel, 25 mail toimus Jõgevamaa visioonikonverents. 

Kena täiendus Jõgeva linna päevadele -  arvasid nii mõnedki, kes Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse korraldatud konverentsist osa võtsid.  Konverentsi avas Raul Soodla ja andis üsna kohe sõna edasi rahandusministeeriumi maakondliku arendustegevuse nõunikule Urmas Kasele. Tema põhisõnumiks oli arendusstrateegia koostamise kiire tähtaeg, sest antud dokument peab olema kooskõlas ka valdade arengukavadega.

Ja siis hakkab Jõgeva vallavanem Aare Olgo rääkima: „Arengukava on kõigi osapoolte UNISTUS! …. Jõgeva vallal on ainult probleemid – Palamuse lasteaed, mille kohustused võtavad võimaluse teha lastele mänguplatse…… Lugesin Tiit Lääne (22.05.2018 ajalehes Vooremaa) artiklit ja võiksin veelgi nii mõndagi öelda, aga asjad lähevad enne hullemaks kui paremaks lähevad, nagu öeldakse Murphy seaduses.“!? Need olid mõtted, mis paisati visioonikonverentsi saali. Vallavanem Olgo jätkab: „Ei ole füüsiliselt aega arengu peale mõelda! Tuleb tegeleda hetkeolukorraga!“ Ja jätkates toob vallavanem Aare Olgo näited Vaiatu küla sündivuse suurenemise osas pärast sõjaväe lahkumist Laiuse kindlusest aastasadu tagasi – pidades sõjaväelaste „vägitegusid“ naiste ärakasutamisel normaalsuseks! 

Istusin seal ja kuulasin ning häbi oli! Häbi oli, mitte enda pärast, aga just Jõgeva vallavanema pärast. Istusin ja mõtlesin, et tegemist on ju visioonikonverentsiga – kuidas küll Jõgeva vallavanem ei saa aru, et tuleb rääkida plaanidest, mida tulevikus vaja või soov  teha on.  Jõgeva maakonna suurima valla - Jõgeva valla vanemal ei ole mingit visiooni, mingitki nägemust, kuhu see suur Jõgeva vald välja peaks jõudma. Vallavanem peab olema visionäär ja abivallavanemad on need, kes hetkeolukordasid lahendavad. Aga nii arvan mina. Vallavanem planeerib ja genereerib kaugemalevaatavaid tegevusi ja protsesse – selgitab ja tutvustab neid vallas, maakonnas, riigis! Kolme abivallavanemaga vallas tegeleb Jõgeva vallavanem siiski hetkeprobleemidega. AINULT! 
Sahmaka külma dušši saime konverentsil kaela, kui Jõgeva vallavanem Aare Olgo kritiseeris konverentsi läbiviimise aega, sest see kattuvat linnapäevadega ja korraldajad ei ole sellega arvestanud. Ja pähe jooksid mõtted, kuidas küll üks meesterahvas, kes peab end arvamusliidriks,  niimoodi ebaviisakalt käitub? Kas tõesti on raske aru saada, millal vaielda volikogus ja millal rääkida Jõgeva valla kaugeleulatuvatest plaanidest! Visata visioonikonverentsil jälle ette Palamuse lasteaeda ja kahekümne aasta jooksul tasumist vajavat kohustust. Kuulata, mida ei saa teha! See ei olnud ju see, mida konverentsi kuulajad kuulata soovisid. Näha positiivsust, edasi anda positiivsust, kuulata pikaajalisi plaane, õppida ja rääkida inimestega- see oli see, mida visioonikonverentsil kuulata sooviti. Korrektne algus visioonikonverentsil oleks minu arvates olnud: "Meie oleme Jõgeva vald, kes mõtleb laste heaolu peale! Kohe on valmimas Palamuse lasteaed, uus ja moodne Jõgeva põhikool valmib 2019 aastal! Nüüd on vaja leida elamuehituse arendaja, et meelitada Jõgeva valda tagasi noori peresid, on vaja elamuarendust nii Jõgeval kui ka teistes piirkondades!“ Kahjuks seda me ei kuulnud.

Visioonikonverents läks edasi, esinema asus Mustvee vallavanem Jüri Morozov – tema kõne oli hoopis teisest killast. Austus inimeste vastu, piirkondade omapära arvestamine ja piirkondade omanäolisuse tugevdamine – need olid põhiideed Mustvee vallavanema kõnes. Mustvee valla visioon on seotud piirkonna edumeelsete inimestega ja Peipsi järve ning kogu piirkonna omanäolisuse rõhutamisega. Oluliseks pidas Mustvee vallavanem valdade õigust ja võimalust ise oma arengut kavandada ja soovis, et riik administratiivsete vahenditega ei halvendaks neid võimalusi. Kõne oli sobiv ja kooskõlas konverentsi ideega - visiooniga. 

Ja siis sai sõna Põltsamaa vallavanem Margus Möldri. Tema kasutas oma ettekandes visiooni edasiandmiseks filmi võimalust – Kamari veekeskus, Kosmopark, Ordulinnuse kasutuselevõtt konverentsikeskusena, Kuningamäe arendus – filmi vaadates said osavõtjad hea ülevaate piirkonna arendamisest lähitulevikus. Põltsamaa linn ja vallad olid juba mõnda aega planeerinud nii Kamari veekeskust, Kosmaparki kui ka Kuningamäe arendust, seda enam oli meeldiv tõdeda, et Põltsamaa ühendvald ja uus valitsus ei ole pidanud neid väärtusi vähetähtsaks ja soovitakse kõik see ka ära teha! Ja see, et vaja läheb nii 20 kuni 50 miljonit, ei tundugi enam kolossaalne summa, sest kui sul on visioon ja see vajab täide viimist, siis raha ei ole ju ilmast kadunud! – jäi kõlama mõte Margus Möldri esitusest. 

Ei kuulnud negatiivset ja etteheiteid ei Jüri Morozovi suust ega Margus Möldrilt. Ei praeguste ega eelmiste valdade kohta.

Pean õigeks, et kui on kokku lepitud visioon kas maakonnas või vallas, siis olgu valdade eesotsas poliitiliselt kes iganes, siis ka visiooni poole püüeldakse ja sinnapoole protsesse juhitakse. 

Kui jätta välja Jõgeva vallavanema negatiivsust täis esinemine, oli üritus nauditav ja õpetlik. 

Veiko Sepp, olles Tartu Ülikooli vanemanalüütik,  pööras tähelepanu Jõgeva maakonna arengustrateegia võtmeteemadele: tootlikkus ettevõtetes, elukoha/eluaseme väärtus, elanike sotsiaalne aktiivsus ja kaasatus ning maakonna toimivus. Meeldis väga Marve Millendi ettekanne, milles tutvustati Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse nägemust  Jõgevamaa arengustrateegiast. 

Statistika on üldiselt „kuiv ja igav“, aga härra Mihkel Servinski suutis seda esitada kaasakiskuvalt ja õpetlikult. Loomulikult teevad numbrid muret-  rahvaarv Jõgeva maakonnas väheneb, sündivus väheneb, elanike vanus tõuseb. Aga kui me seda teame ja nende tendentsidega arvestame ja ehk isegi võidelda proovime, siis nii me oma arengumõõdikud paika paneme ja arengut ka kavandada oskame ja suudame! 

Eesti Taimekasvatuse Instituudi potentsiaali ei ole osanud  minu arvates ei Jõgeva vald ega Jõgevamaa täiesti ära kasutada. Mulle tundub, et instituudi direktor Mati Koppel on suure visiooniga mees ja seda nii taimekasvatuses kui ka valmidusega panustama Jõgeva valla ja Jõgevamaa arengusse. Kuigi Eesti Taimekasvatuse Instituut teeb koostööd üle maailma ja ka Jõgevamaa talunikega, siis ometi oli Mati Koppelil mõtteid ja ideid, mida võiks ja peaks Jõgevamaal kuulama ja kasutama. 

No ja viimase ettekande esitas konverentsil Raul Rebane. Mina panin igatahes kõrvataha palju uut ja huvitavat. Raul Rebane toonitas, et lood piirkondadest  on need, mida müüakse ja mis toovad turisti maakonda ja valda. Lood piirkonnast, need on üliolulised, kui soovitakse oma piirkonda müüa. Palamuse ja Luts - oli, on ja jääb veel pikaks ajaks oma lugu jutustama Eestimaal ja Jõgeva vallas. See on tugevus, mille peaksime ära kasutama - oli mõte, mille Raul Rebane välja käis. Oma ettekandes rääkis ta sütitavalt kartulist. „Kui küsida eestlaselt, mis talle seostub Jõgevaga, siis vastuseks on ikka kartulisort „Jõgeva kollane““, rääkis Raul Rebane. Miks meie Jõgeva maakonnas ei oska seda teavet kasutada ja Jõgevamaa hüvanguks tööle panna? Ei tea, ju siis on vaja, et kaugemalt tulija seda meile meelde tuletaks! Monument kartulile – oli Raul Rebaselt „hull idee“, mis visioonikonverentsil kohapeal sündis! Äkki oleks tark kogu tema jutt kõrva taha panna?

Ja meil on, millele mõelda, et leida oma rada ja oma lugu ja oma visioon, mida Jõgeva vallas ja maakonnas ka tegelikult ellu viia. Mõelgem siis!

Jõgeva maakonna visioonikonverents – häbene Jõgeva vallavanema kõne ajal või silmad peast välja

Kuremaa veski                      Klõpsu tegi  Raul Orav. 

Mis on visioon? 

Visioon on valla või maakonna soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada. Visioon on kas üldine või üksikasjalik kirjeldus sellest milliseks planeeritav vald või maakond soovib mingi konkreetse aja jooksul saada. Visioon keskendub alati tulevikule! Visiooni mõtestamine ja sõnastamine võimaldab suuremal hulgal inimestel tegevuse lõppeesmärgist ühtemoodi aru saada. Visiooni olemasolu on eelduseks teadlikele juhtimisotsustele. Visioon võimaldab vallajuhtidel, volikogul teha vajalikke valikuid ja ka vallarahval mõista, kas mingid tegevused on sihipärased või mitte. Kas volikogu ja valitsuse tegevused kiirendavad visiooni saavutamist või ei mõjuta seda või hoopis lükkab seatud eesmärke edasi.  Kas see eesmärk saavutatakse 10, 25 või 40 aastaga, see lepitakse eelnevalt omavahel ja rahvaga kokku.

Juba eakas inimene ja poliitik Olgo ainult vingub ja viriseb kui on vaja rääkida Jõgeva valla visioonist! Korrektne algus visioonikonverentsil oleks olnud: "Meie oleme Jõgeva vald, kes mõtleb laste heaolu peale! Kohe, kohe on valmimas Palamuse lasteaed, uus ja moodne Jõgeva põhikool valmib 2019 aastal! Nüüd on vaja leida elamuehituse arendaja, sest meelitada Jõgeva valda tagasi noori peresid, on vaja elamuarendust nii Jõgeval kui ka teistes piirkondades!“ Nii oleks alustanud mina visiooni ettekannet ja nii oleks võinud alustada oma ettekannet Jõgeva vallavanem!, aga ei …….

Jõgeva vallavanem Olgo hakkab rääkima Jõgevamaa visioonikonverentsil:

„Arengukava on kõigi osapoolte UNISTUS! …. Jõgeva vallal on ainult probleemid – Palamuse lasteaed, mille kohustused võtavad võimaluse teha lastele mänguplatse…… Lugesin Tiit Lääne artiklit  ja võiksin veelgi nii mõndagi öelda,….. aga asjad lähevad enne hullemaks kui paremaks lähevad, nagu öeldakse Murphy seaduses.“!?

Ja siis kuuleme Olgot ütlemas 

visioonikonverentsil: „Ei ole füüsiliselt aega arengu peale mõelda! Tuleb tegeleda hetkeolukorraga!“

Halloo – kui sul ei ole mingit visiooni, mingitki nägemust kuhu see suur Jõgeva vald välja võiks/peaks jõudma – siis mida sa seal valla eesotsas teed? 

Sellisel inimesel on aeg pensionile jääda, sest paigalseis on ka juba tagasiminek. 

Kas tõesti ei mõista Jõgeva vallavanem Olgo, et vallavanema peab olema visionäär! Hetkeolukorraga tegelevad abivallavanemad ja selleks ongi ju ports abivallavanemaid valitsuses, kes peaks aitama hetkeolukorda lahendada! Vallavanem teeb ja genereerib kaugemalevaatavaid tegevusi ja protsesse – selgitab ja tutvustab neid vallas, maakonnas, riigis! 

Kolme abivallavanemaga vallas tegeleb Jõgeva vallavanem siiski hetkeprobleemidega AINULT!

Salaja 

Jõgeva valla juhtfiguurid halvustavad sotsiaalmeediat, aga „salaja“ käiakse ikka lugemas mida piirkonna arvamusliidrid sotsiaalmeedias kirjutavad, sest kuidas muidu saada aru lausest Olgo ettekandest: „Kutsuti üles valla üritusi boikoteerima öösel kell kolm – kas see inimene oli sel ajal adekvaatses olekus, seda ei tea!“ 

Ha, ha , ha – ikka puudutas selline üleskutse, aga kontekstist välja kistuna ja oma kõnesse toppimine Olgo poolt … näitab väiklust ja madalat enesehinnangut. Teisi halvustades madaldab vallavanem Olgo nii ennast kui ka kogu valda.

Vaiatu küla näide

Näited Vaiatu küla sündivuse suurenemise osas pärast sõjaväe lahkumist Laiuse kindlusest aastasadu tagasi – oli sõna otseses mõttes Vaiatu kandi mõnitamine! 

Ainult madala laubaga inimene toob selliseid näiteid, kus peab sõjaväelaste magatamist või sõjaväelaste „vägitegusid“ naiste ärakasutamisel normaalsuseks!

Istusin seal ja kuulasin ning soovisin „maa alla vajuda“. 

Häbi oli, mitte enda pärast, aga just Jõgeva vallavanema pärast. Istusin ja mõtlesin, et nüüd on see piir käes, kus igal juhul olen ma seda meelt, et see valitsus tuleb ümber vahetada. 

Ulakast volikogu liikmest jälle korralik eelarvekomisjoni aseesimees

Istung 17. mail algas - 

Heli Raevald tegi ettepaneku muuta istungi järjekorda ja tuua eelarvekomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine esimeseks punktiks! 

Lihtsalt lambist - ilma põhjendamata miks sellist muudatust vaja oli! Aga see näitab ju suhtumist teistesse volikogu liikmetesse! Näe Heli Raevald tahab ja kuna koalitsioon teab põhjust, siis opositsioonil ei olegi vaja teada! Kinnitame aga koalitsiooni häältega päevakorra ära ja läheme edasi!

Mis siis juhtub - nagu eelmises loos kirjutasin -  nii ka juhtus!

Hakatakse valima eelarvekomisjoni esimeest ja aaseesimeest! Esitati kaks ettepanekut: Põdder ja mina - Terje Rudissaar. Koalitsioon pidas ja Põdder sai oma 14 häält! Opositsioon oli sedameelt, et olen parim kandidaat ja nii ma saingi 9 häält ning olingi jälle eelarvekomisjoni aseesimees - meid, kes me opositsioonis oleme, on lihtsalt volikogus vähem! :-D

Tänasin viisakalt minu poolt hääle andnuid ja andsin ka Peep Põdderile teada, et saame teha jälle koostöös! 

Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri - 

See on eeskiri, mis puudutab pigem hajaasutuse elanikke ehk siis maaelanikke! 

Eelmisel aastal oli saatnud ministeerium "näidise", mis oli ikka tõeliselt räige - ülereguleeritud ja inimvaenulik. Loen ja loen - eelamise aasta septembris pidin tegelema selle määrusega juba korra ning Palamuse vallasekretär koostas selle määruse, jättes välja tobedused ning tollases määruses arvestati, et inimesed on ise mõtlemisvõimelised ja arukad ning ei vaja iga liigutuse reguleerimist! See määrus kinnitati kõikide koalitsiooni volikogu liikmete poolt  siis! :-D 

Mis siis toimub Jõgeva vallas selle määruse koostamise ja arutelu juures? 

Räige ja inimvaenulik, ministeeriumi näidis oli määruse väljatöötamisel aluseks ja isegi veel veidi juurde keeratud seda reguleerimist. Nii on siis ette valmistatud määruse eelnõu vallaametniku poolt ja heaks kiidetud valitsuses. Mõistan isegi ametnikku - ta on noor ja arvab, et ministeerium ongi see, kelle arvamuse ja nõuga PEAB arvestama! Aga asi on selles, et seesama ministeeriumi ametnik, kes nõu annab, ei tea tuhkagi meie, Jõgeva valla tegemistest! Meie siin teame ikka palju paremini, kes me oleme! 

Mina arvan, et inimese vara on püha ja puutumatu – seda ütleb meile Eesti Vabariigi põhiseadus ja kuidas saab siis Jõgeva vald õigustada rahalisi vahendeid nõudvaid kiireloomulisi likvideerimisi! Ma ei saa aru, kuidas ei mõista meie koalitsioon, et oleme kõik mõtlemisvõimelised ja mingi ametnik ministeeeriumist ei peaks meile ette kirjutama jaburusi! Nõme on see, et koalitsioon siiski käsib Jõgeva vallarahval nende nõmedustega arvestada, kui kinnitas määruse ja minupoolseid muudatusettepanekuid ei arvestanud! 

No see, et volikogu liikmeid ei huvita jäätmehoolduseeskirjaga tutvumine - loogiline - 

oligi nii pikk määrus ja ettepanekud, mis esitasin jäidki sellepärast koalitsiooni saadikutele arusaamatuks! Kui sa ei saa aru, millest jutt ja koalitsioonis ikka käsk kätte antud, et tuleb Rudissaare muudatusettepanekute vastu hääletada  - siis nii tulebki teha, arvab koalitsiooni volikogu liige! Kahju muidugi, aga demokraatia ju selline ongi!

Vallavalitsuses töötab vääga palju ametnikke

Kui riik kehtestab seaduse või määruse ja seadusest tulenevalt on tegemist kohaliku omavalitsuse kohustustega, siis nii ta sinna seadusesse ka kirjutab! Kui volikogu tunneb, et ta on andnud valitsusele õiguse nende seaduste täitmiseks tööle võtta ametnikud, siis on mõtekas delegeerida tegevuse täitmine vallavalitsusele. 

Aga samas on mõtekas ja vajalik teada, mida delegeerida ja mis jätta volikogul otsustada. Selleks, et volikogu asjast korrektselt aru saaks, on oluline, et ettevalmistatud seletuskirjad dokumentide juures oleks korrektsed! 

Kahjuks on nii, et Jõgeva valla ametnikel on siin ikka veel pikk rada käia! Saades kätte volikogule saadetud keskkonnaõiguse ja maaõiguse delegeerimise eelnõu seletuskirjad, saan lausa kurjaks. Seega võtan kätte ja koostan kirjad (esimene ja teine)! 

Saadan ära: Kirjad algavad: "Esmalt teen märkuse, et antud seletuskiri on koostatud lähtuvalt sellest, et volikogu liige ei saaks mitte mingil juhul aru, mida ta hakkab delegeerima vallavalitsusele. Volikogule esitatud eelnõude seletuskirjades peaks olema viidatud ka määrustes kasutatud seaduste paragrahvidele ja lõigetele, mille  alusel neid õigusi on mõttekas delegeerida vallavalitsusele. Elementaarne viisakus volikogu liikmete suhtes on seaduste paragrahvide ära toomine, ainult sel juhul on määruse seletuskiri korrektne. Praegu volikogule esitatud seletuskiri ei anna mingisugust ülevaadet, mis seaduste paragrahvidest lähtuvalt on mõttekas volikogul delegeerida määruses toodud toimingud vallavalitsusele.  Olen sellisele lähenemisele juba viidanud 28. märtsi istungil."

Seejärel vestlsin ka ametnikega ja põhjenasin, miks sellise abistava kirja saatnud olen. 

17. mai istungil kuulan ettekannet - 

nii põnev......, sest ettekanne on sama jama nagu esitatud seletuskiri! Volikogu esimeest lihtsalt ei huvita! ja nii ta sellised algelised seletuskirjad ka laiali saata lubab! Mina hindan ja austan end küll hulga rohkem, aga ju siis Jõgeva vallavolikogu esimehele käivad küll ja kuna ei nõua, siis vallavalitsus lubabki sellist algelisi ja mittemidagiütlevaid seletusi koostada, mis tegelikult näitab  harimatust ja algelisi oskusi seletuskirjade koostamisel! Minge kooli ja õppige....

Mõne päeva jooksul räägime ka taotlusest vallavanemale Aare Olgole - no ei saa me ei üle ega ümber Palamuse lasteaiast - kas tegu on valitsusel oma volituste ületamisega!? 
Teine teema siis põnev -kas volikogu esimees Raivo Meitus on korruptsiooniga vastuolusse läinud?

Sahkerdamine ja menetlustoimingute rikkumine Jõgeva valla sümboolikaga - kas haldusaktid tunnistatakse kehtetuks?!

Olen tähelepanu juhtinud korralagedustele volikogus. 

Pidevast "vingumisest" tulenevalt umbusaldusegi saanud! Ha, ha, ha!  Siiski jätkan - 

Kui lugeda nüüd siis Jõgeva valla poolt hoolikalt peidetud järelevalve menetlusest, mida leiad ainult siis kui tead registreerimise numbrit - ja mina tean seda 1-11/31-2, siis ikkagi on rikutud sümboolikaga seonduvaid kordasid ja kirjas, et kõige õiglasem ja korrektsem oleks olnud  see konkurss nurjunuks kuulutada. Aga mitte Jõgeva vallas- siin tehakse "tugevama õigusega" seda mida soovitakse! 

Järelevalve menetluse teade on registreeritud kui "kiri " 

ja pealkiri kirjal "Menetluse lõpetamise teade" ja  menetluse rikkumine tuvastatud! 

Tsiteerin justiitsministeeriumi nõuniku Iivika Sale  vastust: "Sümboolikakonkursi osas märgime, et Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole läbiviidud konkurss täies ulatuses kooskõlas konkursitingimustega (eelkõige osas, kus autoriga, kes pidi kuni konkursitulemuste kinnitamiseni jääma anonüümseks, võeti ühendust algse kavandi muutmiseks, samuti auhinnaraha konkursitingimustes ettenähtust erinevalt jagamises) ning korrektsem oleks olnud konkurss nurjunuks kuulutada." 

Seega ei ajanud ma udujuttu!

Suuremat kõlapinda ja arutelusid tekitas Jõgeva valla sümboolika valimine ja kinnitamine volikogus.

Seda on kajastatud ka ajalehes Tartu Postimees lausa mitmel korral. 

Suuremat arutelu tekitas sümboolika sotsiaalmeedias facebooki lehele "Võimalik vaid Jõgeva vallas" ja "Jõgeva sõnas ja pildis". Kõigest sellest jäi kõlama mõte, et inimesed ei ole rahul ei menetluse ega volikogu koalitsiooni poolt kinnitatud otsusega. Rääkisin ja juhtisin tähelepanu, et tegemist on meie oma kordadega vastuolusse minemine, kui kinnitatakse sümboolika, aga kes ei soovi kuulata opositsiooni, need on koalitsiooni liikmed eesotsas Mai Treialiga. Istungil rääkisin uuesti, et volikogu läheb vastuolusse kordadega, mispeale oli näha, et osad volikogu koalitsiooni liikmed on kahevahel! 

Vaadates Jõgeva valla protokolle, siis ega neist mitte midagi aru ei saa- kirjas, et keegi küsis, aga mida - see ei ole enam tähtis.. ..Küll on 14.detsembri volikogu protokollis punkti "Jõgeva valla sümboolika konkursi tulemuste ja valla sümbolite kinnitamine." kirjas Mai Treiali protest, kus kirjas: "Mai T r e i a l i protest: Terje Rudissare sõnavõtus esitatud väited ei vasta tegelikkusele. Komisjon on teinud kõik valikud ja otsustused korrale ja kokkulepitule vastavalt, selle kohta on olemas ka volikogule saadetud materjalid."

Selle peale kuulutas volikogu esimees Raivo Meitus välja vaheaja  ja toimus  koalitsiooni välkkoosolek, kus ähvardati koalitsiooni keskide poolt, kui ei hääletata selle eelnõu poolt, siis on koalitsioon lõhki ja noo selle peale meie koalitsioon või peaks ütlema "püksikumm" hääletas nagu vaja! - need olid volikogu liikmed, kes hääletasid siis  "lumehelbekese" poolt: Andrei Fedossovski, Girt Kaarepere, Väino Ling, Raivo Meitus, Peep Põdder, Triin Pärsim, Heli Raevald, Marek Saksing, Tiina Teppan, Jaano Terras, Mai Treial, Matti Tsahkna, Kristian Vaarpuu, Ain Viik.  

Mina olen julenud kogu aeg 

oma mõtted ja ettepanekud avalikult sotsiaalmeedias ning  blogis välja tuua. 

Nagu lubatud, nii ka avalduse justiitsministeeriumisse saatsin. Õigem küll Jõgeva Maavalitsusse, aga kuna nad kadusid, siis detsembri lõpus saadeti kiri edasi justiitsministeeriumisse. Sain sealt vastuse, et asjaga tegeletakse ja aega kulus....

Märtsikuu lõpus, kolades justiitsministeeriumi dokumendiregistris, leidsin teabe, et Jõgeva valda on saadetud "kiri" ja kuna justiitsministeeriumi dokumendiregistris oli see kiri seotud  "Omavalitsusüksuste tegevuse haldusjärelevalve korraldamine", siis järeldasin, et mingi vastus on Jõgeva vallale saadetud. 

Kuna Jõgeva valla dokumendiregistris seda näha ei olnud - esitasin teabenõude. 

Mulle saadeti kirjad, peal järjekordselt "ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS"!!?? 

Vastavalt avaliku teabe seaduse § 28 lõikele 14 kuuluvad haldusjärelevalve otsused

avalikustamisele, ometigi oli lisanud Jõgeva Vallavolikogule 20.03.2018 saadetud vastusele

„Menetluse lõpetamise teade“ juurdepääsupiirangu, AvTS § 35 lõige 1 punkt 2, millele oli

sätestanud piirangu tähtajani kuni 20.03.2023. Antud dokumendil peaks olema juurdepääsu piirang niikaua, kui menetletakse haldusjärelevalvet. Kui otsus välja kuulutatakse, peavad otsused nende jõustumisest alates olema avalikustatud (AvTS § 28 lõige 14 ).

Ega midagi- koostasin justiitsministrile selgitustaotluse ja küsin, miks seadust eiratakse:   

Sain justiitsministeeriumist vastuse - oi see on läinud valesti ja  oli viga, aga nüüd on see viga parandatud.

Pöörasin seejärel tähelepanu ka Jõgeva vallavolikogu kantseleis ning nüüdseks on võimalik selle järelevalve dokumendiga tutvuda, aga ainult siis kui tead registreerimise numbrit! 1-11/31-2. Kui kasutad otsingusõnasid "järelevalve" või  "Justiitsministeerium"  - siis seda järelevalve otsust ei ole võimalik leida! 

Siiski, siiski, olgugi, et rahvast ja rahva arvamusest sõideti Jõgeva vallas tankiga üle, 

samuti opositsiooni selgitustest, siis järelevalve menetluse lõpetamise teates kirjutas Iivika Sale: "Tulenevalt õiguskindluse ja õigusrahu põhimõttest ning võttes nii arvesse sümboolika konkursi tulemuste kinnitamise otsuse tagasipööramise keerukust kui ka alatiste komisjonide moodustamise otsuse vähest välismõju, otsusime antud juhul ettepanekut kõnealuste haldusaktide kehtetuks tunnistamiseks mitte teha ning haldusmenetluse lõpetada."????

Kuidas me saame rääkida õigusrahust, kui rahva arvamusest ei hoolitud/küsitud. Mina küll ei näe, mis keerukus see siis oli, kui sümboolika otsus oleks kehtetuks tunnistataud. Meil on ju ühinemise lepingus kirjas mida kasutame kui sümboolikat ei ole veel!?

Näe, jälle on nii, et kaugel Tallinnas teatakse ikka paremini, mis meile, Jõgeva vallale, parim on.....