Kudina Mõisamaja ja park
Lugu Vooremaasse, mida ei avaldatud:
Visioon on valla või maakonna soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada.
Visioon on kas üldine või üksikasjalik kirjeldus sellest, milliseks planeeritav vald või maakond soovib mingi konkreetse aja jooksul saada. Kas see eesmärk saavutatakse 10, 25 või 40 aastaga, see lepitakse eelnevalt omavahel kokku! Visioon keskendub alati tulevikule! Visiooni mõtestamine ja sõnastamine võimaldab suuremal hulgal inimestel tegevuse lõppeesmärgist ühtemoodi aru saada. Visiooni olemasolu on eelduseks teadlikele juhtimisotsustele. Visioon võimaldab (valla)juhtidel, volikogul teha vajalikke valikuid ja ka (valla)rahval mõista, kas mingid tegevused on sihipärased või mitte. Kas ettevõtluskeskus, volikogu ja vallavalitsuse tegevused kiirendavad visiooni saavutamist või ei mõjuta seda, või hoopis lükkavad seatud eesmärke edasi.
Reedel, 25 mail toimus Jõgevamaa visioonikonverents.
Kena täiendus Jõgeva linna päevadele - arvasid nii mõnedki, kes Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse korraldatud konverentsist osa võtsid. Konverentsi avas Raul Soodla ja andis üsna kohe sõna edasi rahandusministeeriumi maakondliku arendustegevuse nõunikule Urmas Kasele. Tema põhisõnumiks oli arendusstrateegia koostamise kiire tähtaeg, sest antud dokument peab olema kooskõlas ka valdade arengukavadega.
Ja siis hakkab Jõgeva vallavanem Aare Olgo rääkima: „Arengukava on kõigi osapoolte UNISTUS! …. Jõgeva vallal on ainult probleemid – Palamuse lasteaed, mille kohustused võtavad võimaluse teha lastele mänguplatse…… Lugesin Tiit Lääne (22.05.2018 ajalehes Vooremaa) artiklit ja võiksin veelgi nii mõndagi öelda, aga asjad lähevad enne hullemaks kui paremaks lähevad, nagu öeldakse Murphy seaduses.“!? Need olid mõtted, mis paisati visioonikonverentsi saali. Vallavanem Olgo jätkab: „Ei ole füüsiliselt aega arengu peale mõelda! Tuleb tegeleda hetkeolukorraga!“ Ja jätkates toob vallavanem Aare Olgo näited Vaiatu küla sündivuse suurenemise osas pärast sõjaväe lahkumist Laiuse kindlusest aastasadu tagasi – pidades sõjaväelaste „vägitegusid“ naiste ärakasutamisel normaalsuseks!
Istusin seal ja kuulasin ning häbi oli! Häbi oli, mitte enda pärast, aga just Jõgeva vallavanema pärast. Istusin ja mõtlesin, et tegemist on ju visioonikonverentsiga – kuidas küll Jõgeva vallavanem ei saa aru, et tuleb rääkida plaanidest, mida tulevikus vaja või soov teha on. Jõgeva maakonna suurima valla - Jõgeva valla vanemal ei ole mingit visiooni, mingitki nägemust, kuhu see suur Jõgeva vald välja peaks jõudma. Vallavanem peab olema visionäär ja abivallavanemad on need, kes hetkeolukordasid lahendavad. Aga nii arvan mina. Vallavanem planeerib ja genereerib kaugemalevaatavaid tegevusi ja protsesse – selgitab ja tutvustab neid vallas, maakonnas, riigis! Kolme abivallavanemaga vallas tegeleb Jõgeva vallavanem siiski hetkeprobleemidega. AINULT!
Sahmaka külma dušši saime konverentsil kaela, kui Jõgeva vallavanem Aare Olgo kritiseeris konverentsi läbiviimise aega, sest see kattuvat linnapäevadega ja korraldajad ei ole sellega arvestanud. Ja pähe jooksid mõtted, kuidas küll üks meesterahvas, kes peab end arvamusliidriks, niimoodi ebaviisakalt käitub? Kas tõesti on raske aru saada, millal vaielda volikogus ja millal rääkida Jõgeva valla kaugeleulatuvatest plaanidest! Visata visioonikonverentsil jälle ette Palamuse lasteaeda ja kahekümne aasta jooksul tasumist vajavat kohustust. Kuulata, mida ei saa teha! See ei olnud ju see, mida konverentsi kuulajad kuulata soovisid. Näha positiivsust, edasi anda positiivsust, kuulata pikaajalisi plaane, õppida ja rääkida inimestega- see oli see, mida visioonikonverentsil kuulata sooviti. Korrektne algus visioonikonverentsil oleks minu arvates olnud: "Meie oleme Jõgeva vald, kes mõtleb laste heaolu peale! Kohe on valmimas Palamuse lasteaed, uus ja moodne Jõgeva põhikool valmib 2019 aastal! Nüüd on vaja leida elamuehituse arendaja, et meelitada Jõgeva valda tagasi noori peresid, on vaja elamuarendust nii Jõgeval kui ka teistes piirkondades!“ Kahjuks seda me ei kuulnud.
Sahmaka külma dušši saime konverentsil kaela, kui Jõgeva vallavanem Aare Olgo kritiseeris konverentsi läbiviimise aega, sest see kattuvat linnapäevadega ja korraldajad ei ole sellega arvestanud. Ja pähe jooksid mõtted, kuidas küll üks meesterahvas, kes peab end arvamusliidriks, niimoodi ebaviisakalt käitub? Kas tõesti on raske aru saada, millal vaielda volikogus ja millal rääkida Jõgeva valla kaugeleulatuvatest plaanidest! Visata visioonikonverentsil jälle ette Palamuse lasteaeda ja kahekümne aasta jooksul tasumist vajavat kohustust. Kuulata, mida ei saa teha! See ei olnud ju see, mida konverentsi kuulajad kuulata soovisid. Näha positiivsust, edasi anda positiivsust, kuulata pikaajalisi plaane, õppida ja rääkida inimestega- see oli see, mida visioonikonverentsil kuulata sooviti. Korrektne algus visioonikonverentsil oleks minu arvates olnud: "Meie oleme Jõgeva vald, kes mõtleb laste heaolu peale! Kohe on valmimas Palamuse lasteaed, uus ja moodne Jõgeva põhikool valmib 2019 aastal! Nüüd on vaja leida elamuehituse arendaja, et meelitada Jõgeva valda tagasi noori peresid, on vaja elamuarendust nii Jõgeval kui ka teistes piirkondades!“ Kahjuks seda me ei kuulnud.
Visioonikonverents läks edasi, esinema asus Mustvee vallavanem Jüri Morozov – tema kõne oli hoopis teisest killast. Austus inimeste vastu, piirkondade omapära arvestamine ja piirkondade omanäolisuse tugevdamine – need olid põhiideed Mustvee vallavanema kõnes. Mustvee valla visioon on seotud piirkonna edumeelsete inimestega ja Peipsi järve ning kogu piirkonna omanäolisuse rõhutamisega. Oluliseks pidas Mustvee vallavanem valdade õigust ja võimalust ise oma arengut kavandada ja soovis, et riik administratiivsete vahenditega ei halvendaks neid võimalusi. Kõne oli sobiv ja kooskõlas konverentsi ideega - visiooniga.
Ja siis sai sõna Põltsamaa vallavanem Margus Möldri. Tema kasutas oma ettekandes visiooni edasiandmiseks filmi võimalust – Kamari veekeskus, Kosmopark, Ordulinnuse kasutuselevõtt konverentsikeskusena, Kuningamäe arendus – filmi vaadates said osavõtjad hea ülevaate piirkonna arendamisest lähitulevikus. Põltsamaa linn ja vallad olid juba mõnda aega planeerinud nii Kamari veekeskust, Kosmaparki kui ka Kuningamäe arendust, seda enam oli meeldiv tõdeda, et Põltsamaa ühendvald ja uus valitsus ei ole pidanud neid väärtusi vähetähtsaks ja soovitakse kõik see ka ära teha! Ja see, et vaja läheb nii 20 kuni 50 miljonit, ei tundugi enam kolossaalne summa, sest kui sul on visioon ja see vajab täide viimist, siis raha ei ole ju ilmast kadunud! – jäi kõlama mõte Margus Möldri esitusest.
Ei kuulnud negatiivset ja etteheiteid ei Jüri Morozovi suust ega Margus Möldrilt. Ei praeguste ega eelmiste valdade kohta.
Pean õigeks, et kui on kokku lepitud visioon kas maakonnas või vallas, siis olgu valdade eesotsas poliitiliselt kes iganes, siis ka visiooni poole püüeldakse ja sinnapoole protsesse juhitakse.
Kui jätta välja Jõgeva vallavanema negatiivsust täis esinemine, oli üritus nauditav ja õpetlik.
Veiko Sepp, olles Tartu Ülikooli vanemanalüütik, pööras tähelepanu Jõgeva maakonna arengustrateegia võtmeteemadele: tootlikkus ettevõtetes, elukoha/eluaseme väärtus, elanike sotsiaalne aktiivsus ja kaasatus ning maakonna toimivus. Meeldis väga Marve Millendi ettekanne, milles tutvustati Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse nägemust Jõgevamaa arengustrateegiast.
Statistika on üldiselt „kuiv ja igav“, aga härra Mihkel Servinski suutis seda esitada kaasakiskuvalt ja õpetlikult. Loomulikult teevad numbrid muret- rahvaarv Jõgeva maakonnas väheneb, sündivus väheneb, elanike vanus tõuseb. Aga kui me seda teame ja nende tendentsidega arvestame ja ehk isegi võidelda proovime, siis nii me oma arengumõõdikud paika paneme ja arengut ka kavandada oskame ja suudame!
Eesti Taimekasvatuse Instituudi potentsiaali ei ole osanud minu arvates ei Jõgeva vald ega Jõgevamaa täiesti ära kasutada. Mulle tundub, et instituudi direktor Mati Koppel on suure visiooniga mees ja seda nii taimekasvatuses kui ka valmidusega panustama Jõgeva valla ja Jõgevamaa arengusse. Kuigi Eesti Taimekasvatuse Instituut teeb koostööd üle maailma ja ka Jõgevamaa talunikega, siis ometi oli Mati Koppelil mõtteid ja ideid, mida võiks ja peaks Jõgevamaal kuulama ja kasutama.
No ja viimase ettekande esitas konverentsil Raul Rebane. Mina panin igatahes kõrvataha palju uut ja huvitavat. Raul Rebane toonitas, et lood piirkondadest on need, mida müüakse ja mis toovad turisti maakonda ja valda. Lood piirkonnast, need on üliolulised, kui soovitakse oma piirkonda müüa. Palamuse ja Luts - oli, on ja jääb veel pikaks ajaks oma lugu jutustama Eestimaal ja Jõgeva vallas. See on tugevus, mille peaksime ära kasutama - oli mõte, mille Raul Rebane välja käis. Oma ettekandes rääkis ta sütitavalt kartulist. „Kui küsida eestlaselt, mis talle seostub Jõgevaga, siis vastuseks on ikka kartulisort „Jõgeva kollane““, rääkis Raul Rebane. Miks meie Jõgeva maakonnas ei oska seda teavet kasutada ja Jõgevamaa hüvanguks tööle panna? Ei tea, ju siis on vaja, et kaugemalt tulija seda meile meelde tuletaks! Monument kartulile – oli Raul Rebaselt „hull idee“, mis visioonikonverentsil kohapeal sündis! Äkki oleks tark kogu tema jutt kõrva taha panna?
Ja meil on, millele mõelda, et leida oma rada ja oma lugu ja oma visioon, mida Jõgeva vallas ja maakonnas ka tegelikult ellu viia. Mõelgem siis!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar