✍️  Kas Jõgeva maakonnakeskusel on veel tulevikku? Kui me ise oma linna ei väärtusta, ei tee seda ka riik

🏙️ Jõgeva on olnud maakonnakeskus seitsekümmend kuus aastat.

Aga mis juhtub siis, kui see roll kaob? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis räägitud võimalusest, et Jõgeva võib uue üleriigilise planeeringu valguses oma maakonnakeskuse staatuse kaotada ja muutuda lihtsalt osaks nn „riigihalduse regioonist“ paneb mõtlema, kuhu Jõgeva linn ja vald tegelikult teel on ja kas me oleme oma senist maakondlikku rolli üldse osanud väärtustada.

⚖️ Ausalt öeldes peaks praeguse olukorra kohta ütlema: maakonnakeskuse staatus oli Jõgeva linna üks osa – mitte enam on. Seda staatust ei ole Jõgeva vald suutnud hoida ega arendada. Riik võib küll ümber mängida struktuure ja joonistada uusi regioone, aga kõigepealt peab Jõgeva vald maakonnakeskusena ise endalt küsima, mida ta pakub oma elanikele ja ettevõtjatele ning kas ja kuidas Jõgeva vald üldse suudab olla maakonnakeskusena partner Põltsamaa ja Mustvee vallale.

📍Mis on see „riigihalduse regioon“?

Eestis ei ole ametlikku üks üheselt määratletud mõistet „riigihalduse regioon“, kuid seda kasutatakse mitmes kontekstis. See tähendab halduspiirkonda, mille piires riigi keskvalitsuse asutused – nagu ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid – oma ülesandeid ja teenuseid piirkondlikul tasandil korraldavad. Eestis ei ole see mõiste veel ametlik, kuid seda kasutatakse üha enam siis, kui riik tahab oma kohalolekut ümber jaotada. Näiteks on Maksu- ja Tolliametil, Politsei- ja Piirivalveametil ja Päästeametil oma piirkondlikud struktuurid – Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne regioonid. Selliste muudatuste käigus on juba praegu väiksemad maakonnakeskused lihtsalt oma tähtsust ja olulisust kaotamas.

🤔Kas riik on süüdi või oleme ise?

Kui riigiteaduse kraadiga Jõgeva vallapoliitik väidab (Vooremaa 30.10.2025 „Maakonnakeskuse staatus on Jõgeva üks osa“ ): „Kui riigiasutused siit ära viiakse, on see meie jaoks tõsine probleem“ ja õhutab veel paanikat, et „Maakonnakeskuse staatus on Jõgeva üks osa. Kui see enam nii ei oleks, oleks see lõpliku hääbumise algus“, siis kuidas see murekoht lahendada? Või arvatakse, et lihtsalt fakti väljatoomine ongi juba pool lahendust? Selles loos ei olnud näha ühtegi konkreetset ettepanekut, mida olukorra parandamiseks teha.

Küsimus ongi: mida poliitikud Jõgeva vallas selles olukorras ette võtta plaanivad?

🚧 Oleme ise oma võimalused maha mänginud.

Minu hinnangul oleme ise paljuski oma võimalused maha mänginud. Mitte keegi ei puudu ja soovi tasalülitada piirkondi, kus arendustegevus on hoogustunud. Jõgeva linnas olulisi arendusi lihtsalt ei ole. Ka Jõgeva vallas eriti mitte.

Selle asemel veetakse „punaseid jooni“ ja tülitsetakse promenaadide pärast!

Tegelikult on ju need niinimetatud promenaadid korraliku taristu ehk teeehituse rajamine mida linn hädasti vajab. Sama vajab ka ainus tõeline turismikeskus – Palamuse. Aga tundub, et Palamuse jääbki oma teede korrastamist ootama! On kurb, et isegi Suure Paunvere laada kasumit ei kasutata enam Palamuse aleviku korrastamisele ja arendamisele!

🏫 Linn saab vähe? Tegelikult on palju tehtud.

Kuulen linnapoliitikuid kurtmas, et linn saab liiga vähe. Samas – põhikool on valmis ehitatud tänu valla rahale, sest linn ei suutnud seda aastaid oma vahenditest teha ja tegi kordi ja kordi vallale ettepanekuid koos Jõgeva linna kooli ehitada. Sama lugu oli tänavatega, mis ei kannatanud mingit kriitikat ja on paranenud alles pärast valdade ühinemist.

Ja siis see uus ja võimas spordikeskus – meil on nüüd lisaks Virtusele juures 4000 ruutmeetri suurune hoone, mille majanduskulu on üüratu. Kas linn vajab nii Virtust kui ka spordikeskust: Kas on piisavalt kasutajaid, et need hooned oleks ka õhtuti täis ja elus? Aga kui lisada Kuremaa spordikeskus ning teised valla spordirajatised Tormas, Vaimastveres, Palamusel – kas jagub igale poole kasutajaid? Kuna korralik analüüs, mis arvestaks ka 10 aasta perspektiivis majanduskulu, on tegemata, siis väidangi, et suurustamine on linnavolinikel veres, aga sisuline ja majanduslik mõtlemine kipub lohisema.

Olen ikka öelnud, et raha ei ole maailmast kadunud, aga kui see valla eelarveraha läheb enamuses majanduskuludesse ja töötasudesse ainult, kus asutustes ristkasutust hoonete kasutamistel ei harrastata, sest iga asutuse juht tahab olla „kuningas“ oma majas, siis ongi vallas asjad ligadi-logadi, raha jääb igalt poolt puudu ja mitte miski ei muutu ning arengust ei maksa unistada, sest tegelikkuses ollakse iga muutuse vastu - eriti kui see puudutab inimesi kelle tasu tuleb valla eelarvest!

📣 Kas omavalitsuste häält üldse kuulatakse?

Aga tagasi nüüd maakonnakeskuse vajalikkuse juurde – kas omavalitsuste hääl on jõudnud Tallinna otsustusprotsessidesse maakondade vajalikkuse osas? Loen palju kuidas kirjutatakse…“ kaasamise hea tava näeb ette, et neid, keda see otsus kõige rohkem puudutab, peab otsuseprotsessi kaasama“ või „vaid igast Eesti otsast tuleb riigile teade, et niimoodi ei saa, siis see paneks riigi mõtlema ja omavalitsuste häält võetakse kuulda“!

Aga kas tegelikult ka kuulatakse?

Kas inimesed, kelle me oleme valinud Riigikogusse (ja kes sageli ise kohalikes volikogudes istuvad), päriselt kuulevad, mida omavalitsused räägivad?

Paraku mitte. Riik surub kohustusi omavalitsustele juurde – transport, sotsiaalteenused, kriisiennetus – aga raha nende täitmiseks vajalikus summas kaasa ei tule!

Eriti on see näha väljaspool Harjumaad ja Tallinna. Kui pealinnas on nii palju raha, et kõik saavad tasuta ühistransporti nautida, siis maapiirkondades ei jõua bussidki enam küladesse. Tasuta sõidust rääkimata.

🚆 Jõgeva eelis – raudtee, mida me ei oska eelisena kasutada

Jõgeva linnarahval on tegelikult privileeg – raudteeühendus. Sama võimalust saab kasutada ka Kaarepere, ehkki veidi väiksemas mahus. Nii Tallinnasse kui Tartusse käivad rongid ja ometi ei ole elamuarendused Jõgeva linna ega valla teed leidnud.

Tartusse on rongiga 30 minutit, Tallinnasse veidi üle tunni sõita – see peaks soodustama uute kodude rajamist ja kogu piirkonna kasvu. Aga mida me näeme? Ettevõtlusest on tee Jõgevale leidnud vaid Pepco ja Hesburger.

🏡 Maakonnakeskuse tähendus ei ole kadunud – Jõgeva vald on seda hülgamas

Maakonnakeskuste vajalikkus ei tulene üksnes kommunaalprobleemide lahendamisest. Kui teenuseid pakutakse maakonnakeskuses vaid paaril päeval nädalas, siis inimene lihtsalt ei tule enam sellisesse keskusesse – ta teeb oma asjad e-kanalis, sest meeles pidada mis päeval üks või teine asutus on lahti on tüütu, ja siis pigem istud arvutisse ja korraldad oma asjad seal. See on paratamatus.

Kindel on aga see, et Jõgeva linn mandub veelgi, kui riigi pakutav teenus veelgi väheneb. Kas sellest kannatab Torma või Palamuse elanik? Tõenäoliselt mitte – nad käivad juba praegu Tartus riigi teenuseid tarbimas. Küll aga Jõgeva linna ja rõngasalevike/külade elanikud.

💭 Miljonidollari küsimus

Kas Jõgeva maakonda või maakonnakeskust on üldse vaja? See on miljonidollari küsimus.
Elades Kudinal ei tunne ma selle järele suurt vajadust, kuid Jõgeva linna ja rõngasalevike/külade elanike jaoks on see kindlasti oluline.

Kui riigiasutused siit kaovad, mõjutab see kindlasti linna, kuid see ei ole maailma lõpp. Paljud teenused on niikuinii liikunud e-kanalitesse. Küsimus on pigem selles, miks inimesed ei vali elamiseks ega ettevõtluseks Jõgevat, kuigi asukoht ja ühendused on suurepärased.

Maakonnakeskuse roll ei ole ainult halduslik nimetus – see on sümbol riigi kohalolekust ja usust, et elu väljaspool Tallinna ja Tartut on võimalik.

Kui me ise oma linna ja valda ei väärtusta ega arenda, ei tee seda ka keegi teine.

Riik võib ümber jagada regioone, aga meie peame ise otsustama, kas Jõgeva jääb elavaks maakonnakeskuseks või muutub lihtsalt üheks raudteepunktiks kaardil.