Olen osalenud 2022 inflatsiooniteemaline arutelus, kus võrreldi ja võrdlesin eri kaupade ja toorainete hinnamuutusi aastases lõikes.
Uurisin nüüd 2025. aasta 11 kuu näitajaid – ja seis on
selline:
- Kuld (+59%) on teinud tugeva tõusu, ju siis investorid liiguvad ebakindluse taustal turvalisematesse varadesse ja ootavad madalamaid intresse.
- Hõbe (+88%) on teinud väga suure tõusu ja hõbedat veab üles tööstuslik nõudlus - akud, elektroonika ja rohetehnoloogia!
- Teras (+10%.) on teinud mõõduka tõusu. Hinnad sõltuvad piirkonnast ja tootmise sisendkuludest.
- Saematerjal (−10%) Hind on langenud. Turg on rahunenud pärast varasemaid järske hüppeid.
- Nisu ( 0-+1%) Sisuliselt muutumatu. Hinnad kõiguvad hooajalisuse ja tarneahelate mõjust.
- Nafta (Brent / WTI) ( −13% −14%.) Aastaga languses ja langus tuleneb OPEC+ tootmisotsustest ja globaalse nõudluse muutusest.
- USD / EUR (~−10%) USA dollar on nõrgenenud — euro tugevnenud ligikaudu 10% võrra.
- Gaas (−34% …−42%) Hind on aastaga langenud, kuid jääb endiselt ajalooliselt kõrgeks.
Energiaturu jaoks on gaasil endiselt kriitiline roll, sest
Nord Pooli mudelis määrab elektri hinna sageli kõige kallim tootja – mis
Baltikumis on tavaliselt gaasijaam.
Elektrienergia on väga tugevalt kõikuv. Hinnad kõiguvad
tundide, päevade ja kuude lõikes äärmiselt suure amplituudiga.
Seepärast räägitakse kord +40%, kord +70% hinnatõusust –
erinevad mõõdikud annavad väga erineva pildi. Eestis on 2025 olnud üks
kõikuvamaid aastaid.
CO₂ kvoodid (+19%) Hind on valdavalt 60–70 eurot/t
vahemikus.
Volatiilsus on suur ning edasine tõus sõltub poliitilistest
otsustest. Analüütikud kardavad, et hinnad võivad Euroopa kliimapoliitika tõttu
uuesti ülespoole liikuda.
Inflatsioon Eestis – kas see on suur?
2025 aasta oktoobrikuu andmete järgi oli inflatsioon 4,6 %
ja mõnel kuul on statistikaameti andmete alusel harmoneeritud indeks tõusnud ka
üle 6 % !
Kas see on palju? - jah, inflatsioon on praegu pigem suur,
sest:
Inflatsiooni 4 % tähendab juba hinnakavu ja paljud
majapidamised tunnevad hinna- ja elukalliduse kasvu tugevamalt kui varasematel
aastatel!
Selline inflatsioon tähendab märkimisväärset ostujõu
langust, eriti kui palgad ei tõuse samas tempos ja lisandunud on uued maksud,
mis on suurendanud madala- ja keskmise sissetulekuga inimeste koormust.
2025 aasta erinevates kuudes on hinnakasv olnud mõnes
valdkonnas — toit, energia, teenused — eriti tugev, mis tähendab, et madalama
sissetulekuga majapidamised võivad tunda survet eriti tugevalt.
Kui elekter on kallis, on kõik kallis! See kandub edasi
tootmisse, transpordi- ja teenusehindadesse — lõpuks ka toiduhindadesse.
2025. aasta hinnad näitavad, et energiaturg oli ja on Eesti
inflatsiooni üks olulisemaid mõjutajaid. Ehk kui elektri hind oleks stabiilsem
ja madalam, oleks ka inflatsioon madalam.
Minu arvates võiks lisaks intressipoliitikale palju enam keskenduda energiaturu toimimisele, konkurentsile ja CO₂ kulude mõistlikule tasakaalustamisele. Kui elektri hind oleks madalam ja stabiilsem, oleks ka inflatsioon väiksem.

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar