Reformi kritiseerijaid
tühistatakse väitega nagu tegemist oleks tühise tehnilise muudatusega, mitte
otsusega, mis mõjutab nii tootjaid kui tarbijaid.
Toiduliit on selgitanud avalikult, et pakendite kogumise ja käitlemise kulu võib praeguselt 15
miljonilt tõusta vähemalt 45 miljonini aastas (170 000 kortermaja ja eramut;
kasvab jäätmemahutite koguarv ligikaudu poole miljonini. See tähendab, et
praeguse ühe avaliku konteineri kohta tuleb hakata tühjendama enam kui 60
mahutit).
Hinnanguliselt võib toiduainete
tarbijahind tõusta kuni viis protsenti, sest lisanduv tootjakulu, kaubanduse
juurdehindlus ja käibemaks tuleb lõpuks kinni maksta tarbijal.
Miks Kliimaministeerium ei ole
teinud korralikku mõjuanalüüsi ega kasutanud sektoripoolseid kalkulatsioone,
mis viitavad selgetele riskidele Eesti toidutööstuse konkurentsivõimele? Jääb
arusaamatuks!
Veelgi enam, avalikkusele
presenteeritakse reformi kui suurt edulugu, mis lahendab pakendite liigiti
kogumise kitsaskohad ja viib Eestit lähemale ringmajanduse eesmärkidele.
Rääkida jäätmereformist kui
eduloost, - kui reformi tegelikud kulud on teadmata, mõju analüüsimata ja
arvestatav koormus lükatakse edasi tootjatele, kes niigi töötavad surve all ja
halvendades tootjate konkurentsivõimet!
Läbipaistvuse ja ausa arutelu
asemel aetakse „udu“ ning tarbijamõju on sisuliselt läbi analüüsimata.
Ja lõpuks maksab ikkagi kõik
kinni tarbija.

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar