Kas opositsioon ikka lasi põhja Jõgeva vallavalitsuse plaani?

Ühinemislepingu allkirjastamine Kuremaal 2016

Ühinemisleping sõlmiti nelja (Jõgeva linn ja vald; Palamuse ja Torma) omavalitsuse poolt, et nelja aastase ülemineku ajal kõik piirkonnad oleks kindlad valdade arengukavades planeeritud tegevuste elluviimistes. Seda nõudis ka Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse paragrahv üheksa. Kõik endised omavalitsused koostasid  investeeringute kavad ning kõikide omavalitsuste volikogud kinnitasid ühinemislepingu koos lisadega  ja ikka selle arvestusega, et see leping kohustab uut omavalitsust jälgima lepingus sätestatavat.

Proloog

2016 aasta ühinemislaua taga istusid juhtkomisjoni liikmetena ka praegu volikogus ja valitsuses (sh ka ametnikena) olevatest inimestest järgmised volikogu liikmed: Margus Kask, Tiit Lääne, Raivo Meitus, Triin Pärsim, Terje Rudissaar.

Nüüd peame veel meenutama Jõgeva valla 2018-2028 aasta arengukavaga seonduvat: „Üldsõnalisus oli arengukava koostamisel teadlik valik“, on selgitanud volikogule arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsim, kui viidati arengukava eesmärkide üldsõnalisusele ning ühinemislepinguga seonduvale.

Ühinemislepingus on kirjas, mis oli vaja vallavalitsuse ära teha 2019 aastaks:

Punkt 6.1.1 Aastaks 2019 töötatakse välja hariduse- ja noorsootöö arengukava.

Punkt 6.4.1 Aastaks 2019 töötatakse välja kultuuri- ja sporditegevuse arengukava.

Aga nii  hariduse- ja noorsootöö kui ka kultuuri- ja sporditegevuse valdkondlikud arengukavad on jäetud nahaalselt tegemata, selle asemel soovitakse muuta hoopis ühinemislepingut!???

Kuhu kadus ühinemislepingu muutmise eelnõu dokumendiregistrist?

Kui nüüd lugeda ühinemislepingu muutmise otsuse eelnõu ja seletuskirja, mille on paljuski koostanud arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsim, siis siin on vastuolud – vist on õigem väita, et lausa valetatud nii vallarahvale kui ka volikogule! Miks ma nii väidan, aga kui punkt 6.1.1. seletuskirjas kirjutatakse: „Uus valla arengukava on koostatud 2019. aastal ning seal on piisava põhjalikkusega käsitletud hariduse ja noorsootööga seonduvat. Pole ühtegi mõjuvat põhjendust, miks hariduse- ja noorsootöö arengukava peaks olema eraldi arengudokument, mitte arengukava valdkondlik peatükk. Selline arengukavade killustatus ei võimalda saada ei valdkonnast ega selle arengusuundadest sisukat ja täpset ülevaadet. Liiatigi tuleb valdkondlikku arengukava menetleda arengukavaga samade reeglite kohaselt – kaasates avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamist ning volikogus tuleb läbida kaks lugemist. Valdkondlikke arengukavasid koostades saab tõenäoliselt nende koostamine kestma ilma pausideta aasta ringi, milline ressursikasutus on ebamõistlik. Küll tuleb ühinemislepingu järgselt tervikuna üle vaadata võimalused haridusvõrgu optimeerimiseks“, siis ma ei saa muutmoodi väita!

Olen avalikult ja ka eestseisuse koosolekul välja öelnud, et selline ühinemislepingu muutmise seletuskiri on teadlik vale levitamine.

Kui vaadata Jõgeva valla arengukava, siis  lehekülg 15 on kirjas „Laste arvu vähenemisest tulenevalt on vajalik koostada analüüs, millises piirkonnas ja millises mahus on otstarbekas ning vajalik ruumiprogrammi korrastamine ja renoveerimine.“ ning Jõgeva valla arengukava  leheküljel  17 on kirjas „Valla haridusvõrgu kaasajastamiseks tuleb koostada haridusvõrgu ruumi- ja majandusanalüüs ja hariduse valdkondlik arengukava.“ – Seega ei ole ühinemislepingu muutmise seletuskirjas antud seletus tõepärane ning volikogu liikmeid ja elanikkonda tahtlikult eksitav!  

Valdkonnapõhise arengukavade olulisusest ja vajalikkusele pöörab tähelepanu ka Jõgeva valla põhimäärus (§ 38 lõiked 1, 2). Praegu on tekitatud arvamus arengu- ja planeeringuosakonna ja tema juhataja poolt, et haridus, noorsootöö, kultuuri- ja sporditegevus ei ole meie vallas olulised valdkonnad!? 

Sellega ei saa mina nõus olla! – need on meie valla ühed alustalad ja pikem plaan ehk valdkonnapõhine arengukava on ülioluline, mida aga meie vallavalitsusel ei ole!?

Miks ei ole eestseisuse koosoleku protokoll dokumendiregistris?

Eestseisuse koosolek toimus 13.02.2020 ja selle kohta koostati protokoll, mida millegipärast ei ole dokumendiregistris registreeritud, aga mille saatis volikogu esimees kõikidele koosolekul osalejatele tutvumiseks. Mina lisasin omalt poolt muudatused (kirjas lilla värviga), kusjuures andsin ka koosolekul osalejatele teada, et arutan ühinemislepingu muutmise otsuse ettepanekud ja seletuskirja muudatused läbi valimisliidu liikmetega ja alles siis otsustan hääletuse osas. Nii ka tegin ning sain ka valimisliidu liikmetelt vastukaja. 

Valimisliit Vooremaa nimekirjas kandideerijad kirjutasid:

-  „Ei ole nõus hariduse optimeerimiskavaga. Kui külast kaob kool, kaob ka elu.“

- „Mis puutub hariduse ümberkorraldusse läbi sellise  ühinemislepingu muutmise, olen radikaalselt vastu. Esiteks seadustada vallavalitsuse 2 aastat lulli löömist??  2019 pidi olema valmis arengukava. Ehk kes on keelanud tänasel võimul teha uuringu, arutelud ja tulevikuvaated?

Mis puutub punkti 6.1.2 sõnastuse muutmisse, siis sellisel kujul muudetav sõnastus tagab vallavalitsusele vabad käed ilma aruteluta liita ja kaotada koole või lasteaedu, muuta/reorganiseerida põhikool algkooliks, lasteaed-algkoolist jätta alles lasteaed jne.  

Kindlasti vajab valla hariduseelu muutmist ning mina alustaks sellest vallavalitsusest J.

Ka tänane kehtiv sõnastus ei välista võimalust viia haridusasutusi ühise juhtimise alla.

Ehk selleks, et hariduselu muutma asuda tuleks enne ära teha kodutöö, kui palju lapsi kuskil piirkonnas lähima 20 aasta prognoosis on (vaadata tuleb pikka vaadet, mitte lühiajalist 4-5a), mis muutmistega kaasneb jne ning alles siis hakkame reorganiseerima.“

-  „selliseid vallavalitsuse ettepanekuid sellisel kujul pigem ei toeta. Neid nikerdamisi ja JOKKe olen piisavalt näinud.“

-  „hästi lühidalt öeldes pole tervikuna selle poolt.“

-  „Lihtne on kõike optimeerida ja sulgeda, aga kohta, kus on kõik suletud, ei tule ka uusi inimesi juurde.“ Jne.

Kuigi vallavalitsus väidab, et paljud asjad jäävad tegemata, sest ühinemislepingut ei saanud muuta, siis arvan, et kõiki punkte ühinemislepingu muutmise otsuses ei tohigi muuta!

Miks on vaja välja töötada hariduse optimeerimise kava – vaja on korralikku ja pikaajalise nägemusega hariduse plaani ehk arengukava!

Miks väita, et haridusasutusi ei saa ühtse juhtimise alla viia!? Ka praegune sõnastus ei välista ümberkorraldusi juhtimise osas.

Miks väita, et rahvakultuuriga tegelevate täiskasvanute ringidele ei peaks ringiruumid olema tasuta!? Just nii oli mõeldud ühinemislepingu, et kõik kes tegelevad rahvakultuuriga, saavad valla ruume kasutada tasuta.

Spordinõukogu vajadust vallavalitsus ei näe ning ühinemislepingu muutmise eelnõus kirjutatakse: „Ühinemislepingus pole täpsustatud, milline roll ja ülesanded on spordinõukogul. Vallavolikogu on moodustanud kultuuri- ja spordikomisjoni ning vallavalitsuse juures tegutseb nõuandva organina Jõgeva valla spordikomisjon, mille üheks ülesandeks on teha vallavalitsusele ettepanekuid sporditöö korraldamiseks Jõgeva vallas. Jõgeva valla spordikomisjoni kuuluvad muuhulgas kehalise kasvatuse õpetajad ja spordiklubi esindaja. Täiendava nõukogu loomiseks puudub praktiline vajadus.“

Ikka hämamine, sest ühinemislepingus sooviti suuremat tähelepanu sporditegemise võimalustele pöörata. Isegi arengukavas (lk 27) on kirjas, et „Spordielu paremaks korraldamiseks luuakse nõuandva organina valla spordinõukogu/ komisjon.“ Kui nõukogu moodustatakse, siis on võimalik paika panna ka spordinõukogu roll ja ülesanded. Eesmärgiks oli luua nõukogu, kuhu kuuluvad MTÜ-de esindajad, mitte nagu praegu kus vallavalitsuse komisjonis on üks spordiklubi esindaja! Koostööd on vaja tugevdada inimeste vahel, kes tahavad ja jõuavad spordi MTÜsid vedada!

Kuidas arvatakse, et ühinemislaua taga istujad ei mäleta mida arutati ja kuidas otsustati, et nüüd ühinemislepingu muutmise seletuskirjas sõnu väänama hakatakse – aega ei ole veel nii palju möödunud.

Kui pole kultuuri – kes siis ikka meie valda elama tahab jääda või tulla? Mõtleme sellele, enne kui hilja! See udujutt, mis on ühinemislepingu muutmise seletuskirjas ning kus väidetakse, et „Paraku sisaldab asutuse loetelu asutusi, millel puudub juht ja mille hooned on rendile antud ning need asutused pole sisulist kultuuritööd aastaid teinud. Ilma hoonete, juhtide ja tegevuseta asutustes ei ole mõistlik kultuurivaldkonna töötajaid tööle võtta.“ 

Niipalju kui mina tean, on meie valla kõikides kultuuri- ja rahvamajades tehtud kogu aeg sisulist kultuuri- ja ringitöid! Lühemat aega küll Tormas ja Vaiatus, aga ka seal on kultuurijuht tööle võetud ja rahvamajad tööle hakanud.

Tervisekeskus – vallavalitsuse uus soovitav investeering, mis ei ole ühinemislepingu investeeringute kavas, sest Jõgeva linn lihtsalt loobus sellest (aastatel 2016-2017) siis kui Põltsamaa linn ja Mustvee  linn veel enne ühinemist sellega tegelesid. Ei peetud vajalikuks! Kuidas siis nii, et kui oli linna vahenditest vaja investeeringu vahendid leida, siis ei näinud linn vajadust selle teemaga tegeleda, aga nüüd süüdistatakse opositsiooni……? ning ajalehes Vooremaa öeldakse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsimi poolt väga üheselt, et "Tervisekeskus tuleb" - siit võin mina järeldada, et ega neid volikogu arvamus väga huvitanudki! Koalitsioon on nii otsustanud ja nii ta ka teeb!

Korraldatud jäätmevedu korraldatakse läbi MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse - see oli lause, mille ühinemislepingusse sissepanemise eest seisis toonane Torma vallavanem Triin Pärsim - vaadates, kes on selle MTÜ juhatuse esimees - näeme, et see on Triin Pärsim ise! 

MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse kontaktid

Jah likvideerida saab seda asutust siis, kui liikmed kaovad, aga kui tõesti selle asutuse vajadust ei nähta, siis küll ta hääbubki, samas kui mõtlen ja arutan viimast prügihinna tõusu Ragn Sells ASi (lisan avalikult leitava 2016 aasta majandusaasta aruande, kus kasum oli üle kahe miljoni!!) poolt ja mille pidi heaks kiitma seesama MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus, siis tekivad küsimused.  Prügihinna tõus oli üle 80 protsendi, siis antud MTÜ küll oma piirkonna eest ei seisnud ja võidelnud - hind tõusis, olgugi, et prügi on toormaterjal nagu iga teine toore! 

03.märtsi 2020 aasta ajalehes Vooremaa avaldatud loos väidetakse, et Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskust ei saa likvideerida enne ühinemislepingu muudatust ning väidetakse, et see info oli volikogu liikmetel teada? 

Mina väidan, et tean sellest niipalju kui oli lisatud ühinemislepingu muutuse otsuse seletuskirja ja seal seisab selgituses " Vallavalitsus kahtleb, kas korraldatud jäätmeveo korraldamine MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse kaudu on tingimata vajalik. Vald on piisavalt suur ja tööl on pädevad spetsialistid, mis võimaldab konkreetse teenuse hanke ja järelevalve meil endil tagada." - Järjekordne väide, mis ei ole tõene, aga avaldatud ajalehes!

  

Seega võiks koalitsioon seista ise peegli ette ja vaadata ennast ja siis ühinemiskava investeeringute tabelid üle ning teha tööd nende elluviimise nimel. 

Ja ei jäänudki minul muud üle, kui mitte nõustuda esitatud ühinemislepingu muudatuste ettepanekutega just nagu valimisliidu liikmedki arvasid… Siiski olen avatud läbirääkimistele ja sisulistele aruteludele…, minu eesmärk on valla areng.

Kokkuhoid peab algama volikogust – aga miks ta siis ei alga...?

Eelarve komisjonis oma parandusettepanekuid tutvustav volikogu liige Terje Rudissaar

Kokkuhoid peab algama meist endist, sellepärast saigi esitatud 2020.aasta eelarvesse ettepanek optimeerida volikogu- ja valitsuse personalikulusid ning niimoodi säästa 262 880 eurot!

Oma ettepanekutes lähtusime ühinemise põhimõttest,  kus pakutavate teenuste kvaliteet paraneb ning paraneb investeeringute võimekus.

Kahe aasta jooksul on käivitunud volikogu töö. 

Nüüdseks on kadunud palgalise volikogu esimehe vajadus koos tema 3150 eurose palgaga, piisab osalisest tööst ja töö hüvitamisest, mis annab tubli kokkuhoiu eelarvesse. Kahe aasta jooksul on näha, et 1225 eurot kuus kuluva kahe tasustatud aseesimehe vajadus Jõgeva vallavolikogus puudub, sest miks muidu ei leia dokumendiregistrist volikogu esimehe poolt volikogu aseesimeestele määratud  ülesandeid, mille kohustus tuleneb nii Jõgeva valla põhimääruse kui ka Jõgeva Vallavolikogu jaVallavalitsuse liikmetele tasu ja hüvitiste maksmise korrast. Tasustades aseesimeest ainult siis, kui ta asendab volikogu esimeest, saame korraliku kokkuhoiu. Kindlasti saab kokku hoida ka komisjoni esimeeste 150 eurostelt komisjonitasudelt. 

Kahe aasta jooksul on valitsus käivitanud vallavalitsuses töö. 

Nüüd on vaja optimeerida personali suurust, sest käivitusprotsessid ja esmased valud on laabunud rutiinseks tööks. 

Töötades läbi volikogule esitatud eelarvet, leidsime kulude kokkuhoiu võimalused, samuti muid tulude teenimise võimalusi. 

Jõgeva vallal on ühinemisega kogunenud päris suur hulk varasid, mida ta ei vaja oma põhiülesannete täitmiseks ning mis on mõttekas võõrandada ning tulu planeerida eelarves. 

Kulude kokkuhoiu ja tulu poole suurenemisega saime kokku summa 918 785 eurot!, mille kasutaksime ära järgmiste investeeringute tegemiseks: 

• Siimusti kergliiklustee väljaehitamine Siimusti surnuaiani; 
• Vana-Jõgeva ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamise esimene etapp, mis teostatakse koos kergliiklustee ehitusega; 
• Luua küla vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamise omaosaluseks; 
• Kuremaa terviserajale kunstlumesüsteemi rajamiseks;
• Torma spordikompleksi majutusprobleemide lahendamiseks-kaasajastamiseks Torma teenuskeskusesse majutuse rajamisena; 
• Kaarepere rahvamaja põranda remondiks; 
• Sadala Rahvamaja välisfassaadi remondi omaosaluseks;
• MTÜ Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Jõgeva Koguduse vaatetornile teede, platside, taristuvõrkude ja -ühenduste väljaehitamiseks.

Mõtted olid ju head, aga praegu nad mõteteks jäävadki!?

Sest reformi-, kesk- ja sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajad ei olnud nende mõtetega päri! Samuti ei olnud need praegusele valitsusele sobilikud! 

Miks küll ettepanekud ei sobinud, miks kokkuhoidu ei soovita? 

Mulle tundub seniajani, et Jõgeva valla poliitkultuur, kus „mina“ võidan siis, kui „sina“ kaotad, ei arenda valda kuigi hästi. Suur osa valla arendamise potentsiaali jääb rakendamata, sest tihti sõidetakse opositsioonist teerulliga üle. Selles „ärapanemises“ unustatakse kaugem eesmärk täiesti!

Mõeldes kogu vallarahvale, ei ole mõttekas rõhutada  klassikalist koalitsiooni ja opositsiooni, vaid kogu energia tuleb suunata piirkonna arendamisse. Siis tekib olukord, kus „mina“ võidan pikas perspektiivis siis, kui „sina“ ka võidad ning otsused, mis vastu võetakse, läbivad suurema arutelu ja annavad tugevama aluse valla arengule ning tekitavad lisaenergia, kus kaks pluss kaks ei võrdu enam ainult neljaga.

NB! Iga minu loole Jõgeva valla teatajas on koheselt esitatud ka vastulause!! 

Minu arvamuslugu 3000 tähemärgi näol (rohkem ruumi ei anta) ei anna kuidagi valitsuserakondadele rahu! Niikui oma loo ära saadan, nii see ka ajalehetoimetajate poolt Jõgeva koalitsiooni "ninadele" ülevaatamiseks viiakse!?, et nobedasti vastulause kohe minu loo alla lisada!😂😂😂😂  Nii ka seekord, aga miks ei toimi asi vastupidi, kui koalitsiooni esindajad oma kiidulaulu lõpetavad, miks ei saa opositsioonis olevad volikogu liikmed sellega tutvuda ning oma vastulause esitada!  Miks siiski koheldakse volikogu liikmeid erinevalt?

Kinnistu kõnnitee ääres – kas heategevus või kasimiskohustus kuni surmani!

Palamuse Suur tänav - kusjuures kõnnitee on ainult ühel pool teed

Kui saad kõnnitee maja juurde, siis on rõõm suur, sest saad aru, et inimese turvalisust peetakse tähtsaks sinu vallas! 

Ja siis koos sellega saabub ka koormisena kohustus ja see mis esmapilgul tundub turvaline ja hää, saab kohustuseks niikaua kui sul on kinnisvara selle kõnnitee ääres - ehk siis surmani!

Heakorraeeskiri on vastu võetud ning Jõgeva vallas asuvate kinnistute omanikele täitmiseks kohustuslik!

Millega me siis nüüd arvestama peame, saab vaadata VOLISest ? 

Linnas, alevis, külas ehk tiheasustusalas pead kinnistu omanikuna kõnniteed või haljasalad, mis vahetult sinu kinnistuga piirnevad, korras ja puhtana hoidma - ja tegema pead sa seda tasuta! 😠

Kinnistu omanik peab korjama (tagama koristamise) ära prahi, mis kaaskodanikud maha loobivad! Ära peab koristama ka oksad, mis tuul puudelt alla on ajanud. 

Siis peab ta niitma haljasala ja nii tihti, et rohi ei tohi olla kõrgem kui 15 sentimeetrit! Ära unistagi sellest, et sellel haljasalal võiks olla külvatud lilleaas, mis kaunistaks silma… ja kui ongi, siis muudkui niida ja vaata, et muru kõrgus oleks ikka alla 15 sentimeetri! 

Veel peab riisuma lehed oma rehaga ja need lehed kilekotti toppima ning ise äraandmise eest maksma. Äraandmise eest maksad muidugi ainult siis, kui sul oma aias kompostihunnikut ei ole! 

Kui lumekoristamisega peaks teeääred olema rikutud, siis need korrastama, talvel lume rookima, ikka enda ostetud labidaga (lükkajaga), muretsema kildu, mida libedusetõrjeks vaja läheb  - kõik oma kulude ja kirjadega ja hoia sa, et keegi ei kukuks, sest siis on sul veel kohustus temale valuraha maksta!

Ühinemise eesmärgiks oli parimate praktikate kasutuselevõtt!

......... Kui nüüd rääkida vanast Palamuse vallast  ja tema määrusest ning kõnniteede ja haljasalade korrastamisest, siis ei pannud Palamuse vallavolikogu elanikele sellist koormist, vaid vald kuulutas välja hanke ja sõlmis sellise töö tegemiseks lepingu ettevõtjaga!  - See oli parim praktika, mida oleks võinud ka uues Jõgeva vallas rakendata!

Parandusettepanekuga soovisin kiirustamise maha võtta, kaasata kogukond ja kuulata mida kogukond heakorraeeskirja kohta arvab ning mis ettepanekuid teeb, aga see eeldanuks volikogus parandusettepanekute vastuvõtmist! 

On oluline, et tiheasutusala kinnistute omanikke koheldaks võrdsena, valla määrustega ei tohi  tekitada ebavõrdsust valla kinnistu omanike vahel. Miks siis Jõgeva valla heakorraeeskirjaga selline olukord kehtestatakse? Osa inimesi peavad panustama oma töövahenditega ja oma rahaga Jõgeva vallamaade heakorda ja osa inimesi ei pea seda tegema!? 

Kuigi Jõgeva vallasekretär Egle Lääne selgitas, et sama tee ääres elavatel kinnistu omanikel on ühesugused kohustused ja rakendub võrdne kohtlemine, siis palun vaadata veelkord pilti, mis lisatud sellele blogile! 

Näiteks Palamuse alevikus on kõnniteed ainult ühel teepoolel, seega Palamuse Suure tänava kinnistu omanikke kohtleme vastuvõetud määrusega ebavõrdselt!  

Jõgeva valla heakorraeeskirja vastuvõtmisega selline ebavõrdsus igatahes on tekitatud! 😣

Nobeded päkapikud

Kui kinnistu omanikud tiheasutusaladel peavad toimetama kui päkapikud – tasuta ja suure rõõmuga, siis hajaasutusalade maadel kinnistuid omavad kodanikud võivad oma umbrohumaid hoida ja hellitada kuni esimese septembrini –  kusjuures niitmata maadelt on levimas aedadesse umbrohi ja külvamas nii ohakat kui ka maltsa!

Põldohakas (Foto: Arne Ader)

Aga nii hoiame me näiteks käpalisi!, leiab positiivse poole alles hiljemalt septembrikuus niite kohta Jõgeva valla haljastusspetsilist Taivo Paeveer. 

Soo-neiuvaip (Epipactispalustris) - käpaline

Kui saad kõnnitee maja juurde, siis koos sellega saabub ka koormisena kohustus niikaua kui sul on kinnisvara selle kõnnitee ääres - ehk siis surmani!

Normaalne pakendikonteiner külla - Kas tõesti ainult unistus?

Kudina küla klaaspakendi konteiner, mis alates 02.10.2019 on pakendijäätme konteiner

„Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda,“ kirjutab Keskkonnaministeerium oma kodulehel.

Palju räägitakse ökoloogilise jalajälje vähendamise vajadusest ja üheks võimaluseks on prügi sorteerimine. Kui mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse, siis Eestis tuleb vaeva näha, et samale tasemele jõuda. Jõgeva vald deklareerib oma veebilehel, et tegeleb jäätmehoolduse arendamise, korraldatud jäätmeveo sisseseadmise, pakendijäätmete kogumise, taaskasutuse koordineerimisega, liigiti kogumise korraldamisega. Seega on loogiline kui küla soovib pakendijäätmed kokku koguda, siis lahenduse leidmiseks tuleb pöörduda valda. Seda tegi ka Kudina küla.

Lubati paremat teenust

Kudina küla on Jõgeva valla piiriäärne küla Palamuse piirkonnas, asudes Jõgevalt 25. kilomeetri kaugusel. Külas elab veidi üle 100 elaniku ja suur arv nendest sooviks ka oma prügi sorteerida. Külaelanikud soovivad külla segapakendijäätmete konteinerit, sest praegu on ainus võimalus viia pakendijäätmed kaheksa kilomeetri kaugusele Palamusele. Haldusreformi eesmärgiks oli elanikele parema teeninduse pakkumine, siis arusaamine paremast teenusest on külaelanikel ja ametnikel erinev, sest ebamugavamaks on läinud ka muude jäätmete äraandmine Palamuse piirkonnas. Kui varasemalt sai Palamuse jäätmejaama igapäevaselt autorehve, elektri- ja elektroonikaseadmeid, mööblit (suurjäätmed) ning ohtlikke jäätmeid tasuta ära anda, siis praegu tuleb suurjäätmete (sh mööbli) äraandmise eest tasu maksta, rääkimata sellest, et jäätmete äraandmise võimalus on ainult kaks korda nädalas ja sedagi ainult mõned tunnid.

Kui Kudina külarahvas soovib oma pakendijäätmeid sorteerida ja ära anda, siis on see asi, mis väärib võimalust. Augustikuu alguses võttis külaseltsi esinaine Terje Rudissaar ühendust Palamuse teenuskeskuse juhi Urmas Asteliga ja rääkis külaelanike soovist. Paari päeva pärast andis Palamuse teenuskeskuse juht teada, et Kudina küla pakendijäätmete probleemi lahendamisega tegeleb Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäe. Seejärel saabus vaikus. Kui poolteist kuud oli möödunud, otsis külaseltsi esinaine ise ühendust Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäega ning selgitas, et külaelanikud on huvitud oma pakendijäätmete sorteerimisest ja äraandmisest külas. Samuti pööras külaseltsi esinaine vestlusel tähelepanu tõigale, et pakendijäätmekonteiner oleks pealt avatava kaanega, et sorteeritud pakendijäätmekotte oleks mugav konteinerisse panna. Vestluse käigus selgitas keskkonnaspetsialist, et Kudina küla pakendijäätmete probleemile lahenduse leidmisega tegeletakse, aga viivitus on tekkinud hoopis pakendite taaskasutamisorganisatsioonide tõttu.

Ja lõpuks saabus kauaoodatud vastus Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäelt, aga kiri  ei ole elanike algatust soosiv: „Täna vedaja teavitas, et Kudina kpl juures vahetatakse 02.10.2019 (kui ilm lubab) konteineril kleeps. Klaaspakendikleeps asendatakse segapakendikleepsuga. Uut konteinerit ei tooda.“

Ebamugav kasutada

Aga see konteiner, millest kirjas räägitakse on sorteeritud pakendijäätmekottide ärapanemiseks ebamugav ja sobimatu, sest ümmargune metallist pakendikonteiner, milles üleval auk sellise läbimõõduga, et isegi kolmeliitrine purk ei mahu sisse, rääkimata 40-70 liitrisest sorteeritud pakendijäätmekilekotist! (vaata FOTOT) Prügi taaskäitlemisest ja pakendijäätmete sorteerimise vajadusest räägitakse meedias palju, aga kui külarahvas soovib seda teha, siis pakutav lahendus on suur küsimärk! 

Jõgeva valla kodulehel on kirjas, et pakendijäätmeid ei ole vaja põhjalikult pesta, piisab loputamisest. Ebamugav ja ebahügieeniline on avada oma sorteeritud pakendijäätmete kott ja seejärel pakendijäätmeid üks- või kakshaaval toppida sellesse väiksesse ümmargusse avasse! Sellise pakendijäätmekonteineri kasutamine on häiriv ja ei kutsu jäätmeid sorteerima! Valla poolt on pakendiprobleemile lahendus nagu leitud, samas külaelanikuna arvan siiski, et ametnik peaks leidma lahenduse, mis on sobilik ja mugav valla elanikule.

Linnas ja alevikes ning suuremates külades pakendi- ja paberjäätmete äraandmise süsteem toimib, siis väiksemates külades jääb vaid loota, et tulevikus tõesti luuakse võimalused pakendi- ja paberjäätmete äraandmiseks, sest pakendijäätmete kotiga bussis Palamusele sõita on ikka kole tülikas.

Oled pahatahtlik - arvab Jõgeva valla teedespetsialist, sest julgen kirjutada, et ääremaa teed on jäetud greiderdamata....

Kudinal, Ordjase tee

Oma eelmises postituses, 04. juuni 2019 kirjutasin probleemist, mis toimub Jõgeva valla ääremaade külateedega! Sinna ei taha kuidagi greider jõuda!

Pean alustama nüüd veidi varasemast ajast: ehk siis Palamuse valla ajast.

Palju aastaid tagasi mõõdeti Palamuse valla elanike kinnistute juurde välja maad ja maade sisse jäeti ka enamus varasemalt vallale kuulunud teid! Nii juhtus ka minu koduga. Minu maja kõrvalt läheb tee (Ordjase tee) ja et oma kodude juurde jõuda, peavad kuue kinnistu elanikud seda teed kasutama. Et teised külaelanikud rahuliku meelega koju saaks, sõlmis Palamuse vald küla teede osas avaliku kasutuse lepingud. Seda tehti ka meiega. Vald kohustus lepinguga teid korras hoidma ning lumetõrjet tegema ( Palamuse vallas tehti seda tasuta). Kogu Palamuse valla teede haldamisega tegeles Palamuse vallavara eesotsas juhataja Enn Kiviga.

Jõgeva vallas on praegu teedega tegelemas teedespetsialist Kaiu Kasela, aga tema tegemised ja hoiakud tekitavad minus kummalisi tundeid:

Oma eelmises postituses sai seda teemat veidi lahatud - nüüd siis kuulsin, et olen pahatahtlik, kuna julgen ääremaade teede korrasolekut kritiseerida ja oma blogis sellest teemast kirjutada!

Aga mina leian hoopis, et iga ametnik peab tööd tegema korralikult ja hoiak, et erateid, mis lepinguga vallale avalikuks kasutuseks antud, on pigem tüliks - ei pea sellist hoiakut õigeks!

Selgitan tagamaid:

Palamuse valla elanikud ei saanud omal ajal otsustada, et üldkasutatavad teed kinnistutest välja mõõdetakse (sellist jama on paljudes valdades tehtud) ning tegelikult oli selline korraldus valla ametnike prohmakas, eriti kui niinimetatud erateed kasutab praktiliselt pool küla!

Kudina külas on ka veel Allikase tee - sellest teest suurem osa kuulub eraisikutele. Esimese otsa (Kudina poolt) avaliku kasutuse lepingute sõlmijad on olemas, aga kuna ühe varasema omaniku leping oli lõppenud seoses surmaga, siis pärija soovis 2018 aastal uue lepingu sõlmida - Kaiu Kasela  ei pidanud uue lepingu sõlmimist vajalikuks sellisel kujul ning edastati teave, et Jõgeva vald ei ole sellistest lepingutest huvitatud (tuleks teha juriidiline leping, aga selleks abikätt ei ulatatud) ja nüüd ongi Allikase tee, mis ühendab meie küla otse naaberkülaga, osaliselt eraomanduses. On hea, et tee kasutamise osas ei ole antud omanikud külarahvale kasutamise piirangut seadnud. Tegelikult peavad ametnikud olema abiks, et vallarahvas paremini ja mugavamalt ka ääremaadel liikuma ja hakkama saaks, mitte kogema, et valla inimene on koormaks ametnikule!  Kahjuks on meie külal selline kogemus Jõgeva ametnikuga....ja see on kurb!

Kompetentsus on oluline:

Ja see tähendab, et spetsialist peab teadma ja tundma oma valdkonna seadusi, määrusi, olema kursis tema tööd puudutavate lepingutega ja hanget teostavate ettevõtjate töödega.

Kudina külas kogetu põhjal tuleb väita, et Kudina küla teedega ei ole teedespetsialist kursis, samuti lepingutega, mille järgi Kudina teid hooldada tuleb.

Tekib ju kohe küsimus, mille põhjal seda väidan?

Kuna eile (11.06.2019) sadas vihma, siis oli täna sobiv ja mõtekas Kudina külas lepingutega kaetud teed ära greiderdada. Seda, et teed vajavad ka veidi purustatud kruusa, seda arvatavasti ei ole spetsialist märganud, ometigi kurvis on koht, mis seda vajab (aga ulmet ei ole mõtet loota) ja kuhu vihmaga suuuuur lomp tekib.

Kudinal, Ordjase tee pöörang 

Saabun koju kella poole viie paiku ja vaatan, et osa teest greiderdatud, kõik augud küll ei ole kadunud, aga enamus siiski! Minu rõõm jääb üürikeseks ja siis saabub üllatus - Ordja tee läheb vasakule, aga enne pööret greiderdus lõpeb, seega võta näpust - greiderdatud oli ainult 280 meetrit. 

Tee algus greiderdamata ja vasakule pööre ning edasine greiderdus tegemata!?

( Pildil valgena ka kinnistu sisesed teed - neid ei ole loomulikult vallal vaja teha, nendega tegeleb külarahvas ikka ise! 😀)

Kas tõesti olen unustanud või valesti aru saanud kuhuni vald teed hooldama peab!? Võtan telefoni ja helistan endisele Palamuse vallavara juhatajale (tema kõige kompetentsem Palamuse teede osas) ja küsin üle, kas tõesti olen midagi segi ajanud! Sain vastuse, et tean õigesti ja minu maja kõrvalt minev tee on avaliku kasutuse lepinguga kaetud. 

Uurisin siis hanke võitjalt ja töö tegijalt, "Milles asi, miks on jäetud töö lõpetamata?" 

Nagu arvata võite, siis hankija esindaja selgituse järgi tema teedespetsialistilt saadud info alusel, ei pidanudki rohkem greiderdama, aga point selles, et minu majani on 100 meetrit ja meie oleme vallaga tee avaliku kasutuse lepingu sõlminud!  Kus ja miks siis möödarääkimised?!

Mis läheb maksma selline pooliku töö tegemine vallale ja maksumaksjale - tekib küsimus? 

Jõgeva vallas probleemidele tähelepanu juhtides olen kogu aja kuulnud, et uue valla loomisest on aega vähe möödunud ja kõike ei jõua ja teid on palju......, aga kas see peab mind huvitama - kui inimene asub tööle avalikule ametile, siis ta teab, et sellega kaasneb vastutus ja kohustus! 

Homme siis uurin Jõgeva valla teedespetsialistilt, millal saavad ääremaal teed greiderdatud ja korralikult töö tehtud!

Lootus kaob viimasena! 😉

13.06.2018 kell 8.30

Rääkisin Jõgeva valla teedespetsialistiga. Vestlus oli konstruktiivne! Hea uudis on see, et Kudina külatee saab endale tolmuvaba katte ja hankijale ehk siis töö tegijale selgitatakse veelkord, mis teed Kudina külas vajavad greiderdamist! 

Jõgeva valla ääremaal on "unustatud" külateed greiderdada........

Suur suvi on Eestisse jõudnud, aga Jõgeva vallapoolne teede greiderdus annab soovida, sest Kudina külla, mis on Jõgeva valla ääremaa, pole seni ajani greider jõudnud!?

Kudina külateel pole väga viga, aga Kuivati teel on auk augus kinni. Eestlastel on ütlus: "Kui Muhamed ei lähe mäe juurde, siis mägi läheb Muhamedi juurde!" 

Niisiis võtsin telefoni ja helistasin Jõgeva vallavalitsuse teede spetsialistile ja uurisin, miks ei ole Jõgeva vald jõudnud seni ajani Kudina küla teid ära greiderdada! Kaiu Kasela on teedespetsialist  Jõgeva vallas ja temaga ma kontakti võtsingi!

Sain algse vastuse, et Kudina külatee on greiderdatud ja rohkem ei peagi tegema, sest muud teed ei ole vallateed!!!!

Mina ei jätnud jonni ja kuna tean, et oleme sõlminud vallaga lepingu tee avalikuks kasutamiseks, siis seda proua Kaselale ka selgitasin. Lubati uurida! 

Vastust ma kolmapäev (05.06.2018) ei saanudki, aga ega ma jätnud - neljapäeva hommik helistasin uuesti ja uurisin, kuhu proua Kasela oma uurimistes jõudnud on? 

Tuli välja Kudina Kuivatitee ja Pargitagune tee, nagu mina teda kutsun (Muidu on Ordjase tee), olla ununenud ning greiderdaja ei teadnud nendest midagi!!?? Need teed jäänud vallaspetsialistil kahe silma vahele!?, aga nüüd olla Merleen OÜle (see ettevõte teeb greiderdamise teenust Jõgeva vallas) see info edastatud. 

Kuna juba ühinemisajast tean Merleen OÜ juhatajat, härra Ain Viiki, siis võtsin temaga ühendust ning uurisin, millal saavad Kudina küla teed korda. 

Sain teada, et tõesti, alles eile õhtul antud tema ettevõttele teada, et Kudina küla teed vajavad greiderdamist! Leppisime kokku, et niikui vihmakest tuleb (lubas lähematel päevadel ju.😀), nii töö ära tehakse.😀

Valdade ühinemise laua taga räägiti "paremate praktikate kasutuselevõtmisest", aga praegu Jõgeva valla tegemisi ja toimetamisi vaadates, ei saa küll sellest aru! Ju loodeti, et ääremaa  ja lihtsal lepime sellega, et enam ei greiderdata valla poolt teid.......kuidas see oligi: "Mõisa köis las lohiseb!", aga mina arvan, et kui on kokkulepped (uurisin igaks juhuks ka üle endise Palamuse vallavara juhatajalt Enn Kivilt, et midagi segamini ei ajaks ja tema kinnitas, et mäletan õigasti - on lepingud ja vald on võtnud kohususe teid korras hoidma), siis tuleb neid ka täita!

Ebamugavad selgitustaotlused tuleb peita Jõgeva valla dokumendiregistris...äkki õnnestub...

Kuremaa Enveko AS on üks huvitav asutus Jõgeva vallas. 

Millega ta praegu peab täpsemalt tegelema ja kuidas, ei tea ei Kuremaa Enveko nõukogu ega ka juhatuse liige Margus Manguse, kelle juhatuse liikme lepingut alles hiljaaegu pikendati Jõgeva valla poolt. 

Kui nõukogu saadab ikka selliseid kirju vallavalitsusele, tekib tahtmatult küsimus: "Millega tegeleb Jõgeva vallavalitsus?", sest nõukogu liikmed määrab ju valitsus ise ja praegu on ainult koalitsioonile lojaalsed inimesed nõukogudes????

Tutvudes Kuremaa Enveko juhatuse liikme Margus Manguse selgitustaotlusega on tekkinud küsimus - kas Jõgeva vald ise teab, millega see äriettevõte peab tegelema!? 

Miks jälle kriitika Jõgeva valla vastu - miks peab selgitustaotluse registreerima nii, et seda dokumendiregistris ei ole võimalik leida kui kasutada näiteks otsisõnu "Margus Manguse" või "Kuremaa Enveko AS" - mina seda ei mõista? Millegipärast on eespooltoodud selgituskiri registreeritud kui nimeta eraisiku selgitustaotlus? 

Ega midagi, tõstsin telefonitoru ja helistasin vallamajja, 

kus dokumendihaldur püüdis viisakalt mulle selgeks teha, et programm on süüdi, aga oh imet, mõni minul pärast telefonikõnet toimub maagia - ja "eraisiku" asemel ilmub Kuremaa Enveko AS!

Samas mida selline käitumine mulle ütleb - seda, et ei ole võimalik usaldada valla dokumendiregistrit.  Ja ametniku väitele, kui vaja tehke teabenõue - see on otsene vallainimese halvustamine! Mis teabenõude ma siis teen, kui ei ole teada, mida dokumendid sisaldavad, kui nad on registreeritud valesti (või mugavalt), samamoodi pannakse liiga kergekäeliselt peale "asutusesiseseks kasutamiseks" ja siis ei näe keegi, missugust infot dokument üldse sisaldab, samas kui avaliku teabe seaduse juhend selgitab, et tervet dokumenti ei ole vaja peita, tuleb katta vajadusel delikaatne info - seda Jõgeva vallavalitsuses ei tehta!

Jõgeva vald on saanud kirja rahandusministeeriumist, milles on näha ühingud ja tehingud, mis on Jõgeva vald teinud oma mõjuall olevete sihtasutusete ja äriühingutega ning selles dokumendis on kirjas, et  Kuremaa Enveko AS tegevusalad on: maanteetransport, bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse, tänavavalgustus, muud elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus. 

Kuremaa Enveko AS peaks tegelema ka Torma piirkonna heakorratöödega, samas kui Jõgeva vald on juba uue hanke heakorratöödeks välja kuulutanud - siis see kõik ongi nagu "pudru ja kapsad" segamini!  

Miks ei suhelda omavahel,

ja kas on mõtekas mahavaikida sellised kirjad, mis näitavad kui ligadi - logadi on vallavalitsuse suhtlemine oma äriühingutega - seda näitab ka vallavalitsuse ja vallavanema, Aare Olgo poolt koostatud ülbe vastuskiri! Ja selline asi on kurb - see pärsib Jõgeva valla arengut! 😞

Tahate puhtust külla - ise vaadake kuidas oma prügi minema saate viia, koristuspäev on teie endi "lõbu"

Olen rõõmus, et pühapäev, 28.04.2018, toimus meie küla koristuspäev! Küla sai prahist puhtaks, bussijaam kaunilt värvitud ja vana kuivati teeäär korda!

Täna (esmaspäev 29.04.2019) võtsin ühendust Palamuse teenuskeskuse juhataja Urmas Asteliga ja uurisin, kuhu võib panna teeäärtest kogutud prügi! Mitte lehed, mis riisutud sai, aga just prügi! Tema arvas, et vald peaks omapoolse käe ulatama ja prügi äravedamise organiseerima, eriti arvestades, et sellist koostööd on ennegi rakendatud, siiski palus ta ühendust võtta Jõgeva valla keskkonnaspetsialisti Taimi Eesmäega.

Tegingi seda, aga koostöö asemel sain teada, "kui olete oma ümbrust tahtnud koristada, siis ise olete organiseerinud koristuspäeva ja võite ise organiseerida ka prügi äraviimise, kas siis Jõgevale või Torma prügilasse!" Oma küsimusele ma sain vastuse, mis oli kõike vähem kui sõbralik!

Veel anti teada keskkonnaspetsialisti Taimi Eesmäe poolt, et kui soovime prügikonteinerit, siis tuleb varem teha avaldus valda! - nagu oleks meil bürokraatiat ikka veel vähe!? Aga meie ei tahtnud konteinerit Kudina külasse – priiskamine ei ole kindlasti see, mida soovin uues vallas rakendada, pigem soovisin teada kuhu Palamuse piirkonnas selline võimalus on tekitatud, et inimesed saaks teeäärtest kokkukorjatud prahi ära panna ning Vooremaad puhtana hoida.

Ei ole ju mõistlik selline prügi korteriühistu prügikasti toppida ja ega ta sinna mahugi!

Mida kurjamit – kuidas küll ei suudeta Jõgeva vallas mõelda veidigi „raamidest“ välja! On heatahtlik ja normaalne, kui valla keskkonnaspetsialist pakuks ise välja võimaluse prahi koristamisel prahi kokkukogumist ja koordineerides sealjuures ka prügikonteinerite kasutamist erinevates suuremates valla piirkondades!

Nähvates, et kui olete koristanud oma ümbrust ja vaadake ise kuidas ja kuhu prahi topite (see ei ole ju minu poolt tekitatud praht) ei näita küll kuidagimoodi koostöö soovi ja avatust vallarahva suunas!

Seega valla keskkonnaspetsialistile  soovin rohkem rahvaga suhtlemist ja koostöökohtade leidmist!  Jääb loota, et 2020 aastal leiame mõistlikuma ja parema koostöö ja koordineerimise oma valla kaunimaks tegemisel.


Eks lahenduse ikka leiame ning  ei jäägi muud üle, kui kasutada ära Tootsteele OÜ prügikonteinerit Palamusel – aga kas peaks!

Kas nuhkimine Jõgeva vallas peab jätkuma?

Terje Rudissaar valimisliit Vooremaa esindaja Jõgeva vallavolikogus

Jätkuks laupäevases Vooremaas ilmunud Kerttu-Kadi Vanambi arvamusloole nõustun igati  probleemi püstitusega. Olen vallavolikogu liige kümnendat aastat. Kaheksa nendest olin rahvaesindajaks Palamuse vallas ja teist aastat Jõgeva vallas. Kuigi mu elukoht on Palamuse piirkonnas, siis vallarahvas ei luba mul unustada, et Jõgeva vald on palju enamat kui ainult Palamuse piirkond, sest paljud valla kodanikud muudkui küsivad, mis vallas teoksil. Aga vastuseid anda on raske, sest infot on vähe.

Kordi ja kordi olen palunud Jõgeva vallavolikogu esimeest Raivo Meitust lisada volikogu istungile päevakorrapunkt, milles vallavanem oma abivallavanematega räägiks kokkuvõtvalt, mis kahe volikogu vahel valitsus teinud on ja annaks ülevaate, mis vallas päevakorda tõusnud. Nii volikogu kui ka komisjonide liikmed, samuti vallakodanikud soovivad kursis olla täitevvõimu tegemistega.

Kogu infosulg algab vallavalitsuse juhtimiskultuurist. Olen aru saanud, et Jõgeva vallavanem kasutab valla juhtimises sõjaväest väljakasvanud hierarhilist juhtimismudelit. Selline juhtimiskultuur oli kasutusel eelmisel sajandil, kus kogu info oli koondunud ühe inimese kätte, et nii omada võimu kogu ametiasutuse üle.

Kas selline infokasutamine on ka 21. sajandil õige? Juhtimiskultuur, mille puhul peaks hoidma tasakaalu koalitsiooni ja opositsiooni tekitamisega ehk kui „mina“ võidan, siis „sina“ kaotad, ja vastupidi, ei arenda kogu valda kuigi hästi. Suur osa potentsiaali jääb rakendamata, sest tihti sõidetakse opositsioonist teerulliga üle. Selle üksteise „ärapanemisel“ unustatakse vallakodanikule info jagamine täiesti.

Meie poliitilistele abivallavanematele on antud erinevad valdkonnad kureerida – seega vastutus ja info jagamine lasub ka nende õlgadel. Mõeldes kogu vallarahvale, on mõttekas kasutada esialgu keerulisena tunduvat, juhtidelt koostööd nõudvat tänapäevasemat, demokraatlikumat ja kaasavat juhtimismudelit. See põhineb võrdsete partnerite ehk siis kogu vallarahva tasakaalustatud arengul, kus klassikalist koalitsiooni ja opositsiooni ei rõhutata, vaid kogu energia suunatakse piirkonna arendamisse, mitte omavahelisse kemplemisse.

See on olukord, kus „mina“ võidan pikas perspektiivis siis, kui „sina“ ka võidad. Mida sellega saavutatakse? Infovälja kaasatakse suurem osa valla elanikest. Otsused, mis vastu võetakse, läbivad suurema arutelu ja annavad tugevama aluse valla arengule ning tekitavad lisaenergia, kus kaks pluss kaks ei võrdu enam neljaga. Kus ei saa tekkida olukorda, kus jäätmejaamu hakatakse optimeerima ilma külarahvaga nõu pidamata.

Mis põhjusel ei soovita infot volikogu istungitel praegu jagada, ma ei tea. Kolmes ühinenud vallas rääkis iga volikogu istungi lõpus vallavanem valitsuse tegemistest ja ettevõtmistest. Jõgeva linn oli ainus, kus selline järjepidevus info jagamisel puudus. Ühinemisel rääkisime ju parimate praktikate kasutusele võtmisest. Õpime siis parimatest praktikatest ja lubame täitevvõimul rääkida volikogu istungil, mida on tehtud ja mis teoksil – see on info ja koostöö esmane alge, sest volikogu istungid on ju VOLIS-es avalikud.