Kas nuhkimine Jõgeva vallas peab jätkuma?

Terje Rudissaar valimisliit Vooremaa esindaja Jõgeva vallavolikogus

Jätkuks laupäevases Vooremaas ilmunud Kerttu-Kadi Vanambi arvamusloole nõustun igati  probleemi püstitusega. Olen vallavolikogu liige kümnendat aastat. Kaheksa nendest olin rahvaesindajaks Palamuse vallas ja teist aastat Jõgeva vallas. Kuigi mu elukoht on Palamuse piirkonnas, siis vallarahvas ei luba mul unustada, et Jõgeva vald on palju enamat kui ainult Palamuse piirkond, sest paljud valla kodanikud muudkui küsivad, mis vallas teoksil. Aga vastuseid anda on raske, sest infot on vähe.

Kordi ja kordi olen palunud Jõgeva vallavolikogu esimeest Raivo Meitust lisada volikogu istungile päevakorrapunkt, milles vallavanem oma abivallavanematega räägiks kokkuvõtvalt, mis kahe volikogu vahel valitsus teinud on ja annaks ülevaate, mis vallas päevakorda tõusnud. Nii volikogu kui ka komisjonide liikmed, samuti vallakodanikud soovivad kursis olla täitevvõimu tegemistega.

Kogu infosulg algab vallavalitsuse juhtimiskultuurist. Olen aru saanud, et Jõgeva vallavanem kasutab valla juhtimises sõjaväest väljakasvanud hierarhilist juhtimismudelit. Selline juhtimiskultuur oli kasutusel eelmisel sajandil, kus kogu info oli koondunud ühe inimese kätte, et nii omada võimu kogu ametiasutuse üle.

Kas selline infokasutamine on ka 21. sajandil õige? Juhtimiskultuur, mille puhul peaks hoidma tasakaalu koalitsiooni ja opositsiooni tekitamisega ehk kui „mina“ võidan, siis „sina“ kaotad, ja vastupidi, ei arenda kogu valda kuigi hästi. Suur osa potentsiaali jääb rakendamata, sest tihti sõidetakse opositsioonist teerulliga üle. Selle üksteise „ärapanemisel“ unustatakse vallakodanikule info jagamine täiesti.

Meie poliitilistele abivallavanematele on antud erinevad valdkonnad kureerida – seega vastutus ja info jagamine lasub ka nende õlgadel. Mõeldes kogu vallarahvale, on mõttekas kasutada esialgu keerulisena tunduvat, juhtidelt koostööd nõudvat tänapäevasemat, demokraatlikumat ja kaasavat juhtimismudelit. See põhineb võrdsete partnerite ehk siis kogu vallarahva tasakaalustatud arengul, kus klassikalist koalitsiooni ja opositsiooni ei rõhutata, vaid kogu energia suunatakse piirkonna arendamisse, mitte omavahelisse kemplemisse.

See on olukord, kus „mina“ võidan pikas perspektiivis siis, kui „sina“ ka võidad. Mida sellega saavutatakse? Infovälja kaasatakse suurem osa valla elanikest. Otsused, mis vastu võetakse, läbivad suurema arutelu ja annavad tugevama aluse valla arengule ning tekitavad lisaenergia, kus kaks pluss kaks ei võrdu enam neljaga. Kus ei saa tekkida olukorda, kus jäätmejaamu hakatakse optimeerima ilma külarahvaga nõu pidamata.

Mis põhjusel ei soovita infot volikogu istungitel praegu jagada, ma ei tea. Kolmes ühinenud vallas rääkis iga volikogu istungi lõpus vallavanem valitsuse tegemistest ja ettevõtmistest. Jõgeva linn oli ainus, kus selline järjepidevus info jagamisel puudus. Ühinemisel rääkisime ju parimate praktikate kasutusele võtmisest. Õpime siis parimatest praktikatest ja lubame täitevvõimul rääkida volikogu istungil, mida on tehtud ja mis teoksil – see on info ja koostöö esmane alge, sest volikogu istungid on ju VOLIS-es avalikud.