Palamuse, Torma ja Jõgeva kultuurid on liiga eripalgelised et neid kokku suruda ühte supipotti!

 

Esmaspäev 30. jaanuar 2023.a toimus teine kultuuriteemaline (rahva)koosolek: seekord siis Tormas.

Et ei oleks samasugust fiaskot kui rahvakoosolek Palamusel, proovis Torma Rahvamaja juht ette valmistada koosolekut: kohale oli kutsutud külalisi, laiali saadeti paber, kus mõne sõnaga peal, mis eesmärk suurel kultuurirevolutsioonil olla võiks ja mis siis muutub ja mis paremaks läheb.

Mis muutub:  

Mis muutub:  RAHVAMAJADE JUHATAJATE AMETINIMETUSED JA KÕIK MUU LÄHEB PAREMAKS! Nii oli kirjas paberil, mis kohaletulnutele anti.

Kuna Palamuse rahvakoosolekust mingit märki maha ei jäänud: ei kohalolnutest ega mõtteid ei protokollitud, siis palusin korjata kokku info osalejate kohta ja kokkusaamine kas protokollida või koostada memo, sest aastate pärast ei mäleta me enam kuidas kõik see kultuurirevolutsioon toimis. Nii ka toimiti: kõik 70 inimest said end kirja panna ja koosolek ise sai ka protokollitud.

Miks peab Jõgeva vallas kultuurireform toimuma?

Koosoleku alguses anti sõna proua Tiina Tegelmannile, kes esines kui Eesti Rahvamajade Ühingu esindaja. Tema rääkis siis üleüldiselt vabariigi kultuuri- ja rahvamajadest ja väitis oma sõnavõtus, et kultuurireform peab Jõgeva vallas toimuma. Miks peab Jõgeva vallas kultuurireform toimuma, seda proua Tegelmann ei selgitanud, olgugi, et küsisin otse: MIKS?

Tekivad ju küsimused?

Seejärel rääkis proua Janne Karu, kes varasemalt on läbi viinud üsna sarnase kultuurihoonete ühinemisprotsessi Põltsamaal, aga praeguseks otsitakse Põltsamaa ühendkultuuriasutusele juhti: Miks? Kultuurireformiga seonduvaid ja tekkida võivaid probleemkohti oskas proua Janne Karu välja tuua, milles Jõgeva vald võiks hoiduda. 

Kui kõik kokku suruda, siis tegelikult ei lähe ikka kõik paremaks, sest tegelikkus on ikka see, et kui piirkondades on kohapeal vaid perenaine, siis vajub lõpuks kultuurihäll laiali ja loota, et linnast tuleb kultuurijuht, kes kohapeal kultuuri tegema hakkab – seda ei hakka kunagi juhtuma. Nagu paljud teavad, siis tegelikkuses toimib kultuur vaid siis, kui seal on kohalik inimene, kes veab kultuuri ja ta teeb seda silm säramas!

Kui abivallavanem Nettan Tormas rääkis, siis sain aru, et kultuurist, inimerssursi juhtimisest ei tea ta palju, sest ta tõi välja, et heli- ja valgustehnik on see, keda kuue maja peale jagama hakatakse ja kes hakkab "seadmed seljas" erinevates Jõgeva valla rahvamajades käima, aga kui mõnel majal on oma seadmed olemas, siis see imemees kohe teab kuidas toimetada ja hakkab aga uhkelt kasutama ja rahvamaju aitama.

Samas selle mõtte põrmustas proua Janne Karu, kes väitis, et heli-ja valgustehnika inimesi jäi Põltsamaal tööle kaks töötajat kolme maja peale, aga heli-ja valgustehnika töötajatel oli nii suur pinge peal, et juba mõne aja jooksul olid nad sõna otseses mõttes läbipõlenud! On mida mõelda!........

Aga vot Jõgeva vallas piisab kuue maja peale ainult ühest heli-ja valgustehnika töötajast.

Aga vot Jõgeva valla abivallavanem Nettani arvates piisab kuue maja peale ainult ühest heli-ja valgustehnika töötajast. Ja need on need väljaütlemised, mis näitavad kui ebakompetentne on Jõgeva valla abivallavanem Nettan kultuuriteemade osas! Ah jah – see peadirektor ei jõua kultuuritegevusega tegeleda, sest tegelikult on paberimäärimist nii palju, et peadirektoril muuks eriti aega ei jäägi: aga selle vastu on Torma ja Vaiatu rahvamajade juhil Liina Abramil juba ravim leitud. Praegu on struktuuris kultuurijuhi abi koht (momendil küll Tormas piirkonnas), kelle saab ju kenasti peadirektorile abiks anda. Ka tekib vähemalt Torma piirkonda töökoht juurde: nüüd tahaks küll eksida, aga jäi mulje, et see kohake tekib Palamuse piirkonna töötajate vähendamise arvelt! Oleks hea kui eksin….

Struktuuris juhtivtöötajate plejaad

Vaatame siis Jõgeva valla kultuuri hoonete ja loodava struktuuri olukorda: Jõgeva vallas on kuus hoonet – kas need liidetakse või tuleb uus asutus, see ei ole Jõgeva valla abivallavanem Nettanil seni ajani selge, aga struktuuri juhtivtöötajad on küll selged nagu sulavesi: üks peadirektor, üks tehnikajuht, üks haldusjuht, üks turundusjuht, neli kultuurijuhti (Jõgeva, Palamuse, Torma piirkondadele ja üks veel kohtadesse kus ei ole hooneid); kuude kohta perenaised (olgu öeldud, et mõned nt Kaarepere ja Sadala on osalise koormusega); kostüümidega tegeleja, riidehoidja ja Jõgeval eakate huvialatööjuht (kes töötab juba aastaid!?) ja üks kunstiline juht!

Kuigi Jõgeva valla abivallavanem Nettan on öelnud, et rahaga probleeme ei ole – ei võeta vähemaks ega panda ka juurde, siis juba rahatabeli vaatest selgub, et vähemalt 67 tuhat eurot on puudus kultuurirealt raha! 😕 Ja kusagil ei ole arvestatud, et tehnikajuht peab pendeldama eri majade vahel! Huvitav kas ta laseb kondimootori najal? Samamoodi on ju lugu peadirektoriga – kuidas tema oma hooneid ja inimesi üle vaatamas käib! Tundub, et teeb seda kondimoorori najal, sest sõidukikütuse kulusid eelarves arvestatud ei ole!

Jõgeva valla MTÜd ja – 50% eelarvevahendite kärbe

Valdi Reinas selgitas ja küsis küsimusi. Miks vald tegi eelarve nii, et võttis MTÜ-delt raha 50% vähemaks. Mitte kellegilt ei võetud nii suuri protsente kärpeks! Nüüd on valla MTÜ-d olukorras, kus nad ei saa enam isegi KULKA-le projekte kirjutades omaosalust täis. Kõik „pehmed“ asjad, mis toetusid inimeste sisemusele, on eelarvest maha tõmmatud, aga vallavalitsuse enda kuludest pole maha võetud sentigi. Vastuseid ei tulnud…… küll kommenteeris majandusosakonna juhataja Triin Pärsim: „Aga juurde me ka ju ei pannud“. Kas see on ülbus? Imelik kommentaar igatahes küll!

 Valla uue asutuse võimalused Jõgeva valla abivallavanem Nettani arvates:

1. Juhtimiskvaliteedi tõstmine ja kaasajastamine. - Kui mina küsisin, kas praegu on siis pahasti – sain vastuse, et kõik on hästi!?
2. Tegevuskava, mis vaatab valla kultuurielu kui tervikut. – Mis roll siis praegu oli kultuurinõunikul, kui isegi seda vajaminevat tegevuskava  ja mis vaataks kultuurielu laiemalt, ei suudeta praegu teha!
3. Rollide jaotus ning vajaduste ja võimaluste vastavusse viimine. - Nagu eespool seletasin Põltsamaa näitel, siis neid rolle saab ikka olema nii palju, et läbipõlemine jääb saatma kultuuritöötajaid!
4. Palgasüsteemi loomine! – Huvitav kuidas küll praegu palka jagatakse!? Olen kindel, et palgasüsteemi ei ole vaja luua, pigem ühtlustada….. mida oleks pidanud ka kultuurinõunik tegema….!? Kui ei ole teinud, siis siit lähtub, et abivallavanem Nettan ei suuda oma alluvaid motiveerida, et need läbimõeldult tööd teeks!
5. Tehnilise- haldus- ja turundusvõimekuse suurendamine. – Kuidas see küll välja nägema hakkab, vot see on omamoodi huvitav nähtus? Kui rääkida turundusvõimekusest, siis minu meelest on vallas selline töötaja täitsa olemas – Reelika Kivimurd. Ta on nutikas naine, keda millegipärast on sunnitud tegelema hoopis sihtasutuse Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse projektidega! Tean, et sihtasutus on omaette asutus, oma juhtide ja nõukoguga, kes peaks projektidega ise tegelema: ometigi raisatakse valla töötajat sihtasutuse tegemiste peale! Reelika on pikalt tegelenud valla maine-, turismitoodete loomise ja tutvustamisega. Kultuur on osa, mis haakub tema tegevusega! On mõistlik märgata andekaid ja pädevaid valla töötajaid ning kasutada neid just seal, kus kõige paremini nende töö väljendub!
6. Mõelda „kastis“ välja! – Ja  selgitas Jõgeva valla abivallavanem Nettan, et pidas silmas hoonest välja mõtlemist!? Ma ei saa nüüd aru, kas Paunvere Väljanäitus on meil hoonesisene üritus??
7. Suurendada omatulu teenimisvõimalusi. - Noo ma ei tea, kas seda saab ainult uus asutus teha. Tegelikult ei keela ka praegu omatulu teenida: näiteks korraldada temaatilisi laatasid ja laadapiletitulu on ju omatulu. Alati ei ole mõtete neid teenimisvõimalusi anda kolmandatele isikutele ja ise vesise ninaga pealt vaadata, kuidas esimene raha taskusse topib!
8. Kollektiivide töö koordineerimises ühtsed põhimõtted. - Vot see on küll huvitav võimalus, mida lahti ei seletatudki! 😞

Häirima jäi ürituste kvaliteedi väljatoomine

Häirima jäi ürituste kvaliteedi väljatoomine, aga mitte põhimõtte lahti seletamine: mis on kvaliteet- kas oma ringid ja nende tegevuste näitamine on kvaliteet või on  kvaliteet ainult kutselise kultuuri sisseost. Kas vallavalitsuse soov on teha vähem üritusi ja ainult selliseid, kus saalid täis on? Kuigi koosolekul prooviti ka mõistetest rääkida, siis tegelikult ei ole ikka kultuurijuhtidel mõtet abivallavanema tööd ära teha, eriti kui Jõgeva valla abivallavanem Nettan ei tea isegi päris täpselt mida selle kultuurirevolutsiooniga saavutada soovib!

Küsimused ka Sadala piirkonnast

Sadala piirkonnast oli koosolekul ka Sadala Külade Seltsi liige Pille Tutt, kes tundis huvi Sadala Rahvamaja osas. Ka Sadala Rahvamaja on uues struktuuris sees ja Pille uuris, kas Sadala Rahvamajja ka üleüldse kunagi - millalgi mingi palgaline kultuurijuhi koht on plaanis luua? Praegu on ainult osalise kohaga tööl perenaine?

Sadala Külade Selts on kogu rahvamaja ja selle ümbruse ilusti üles ehitanud, korras hoidnud ja pakkunud vallale  koostöövõimalust, et seal saaks kultuuriteenust piirkonna rahvale pakkuda aga ollakse valmis vallale teenust pakkuma. Jõgeva valla abivallavanem Nettani vastusest saime teada, et Sadalale kultuurijuhi palkamine ei ole kunagi teemaks olnud ja et vallal on Sadala Külade Seltsiga kokkulepe. Kui Sadala Külade Seltsi liige Pille Tutt  uuris, kas Jõgeva valla abivallavanem Nettan on  seda lepingut lugenud?, sai ta vastuse: „Kas ma pean lugema?“ No mida sa ikka räägid kultuurihoonetest ja teenuse pakkumisest, kui  isegi lepingu lugemine üle jõu käib või seda ebaoluliseks peetakse: 😕 Küll mainis  Pille Tutt et Sadala Külade Selts pakub rahvamajas kultuuriteenust selle pärast, et Sadalas ei ole vallapoolset kultuuritöötajat. Sama põhimõte on ju Vaiatus. Vaiatu Rahvamaja hoone kuulub Vaiatu Külaseltsile. Mis on Vaiatu ja Sadala erinevus: Vaiatu Rahvamajal on tasulisi töökohti mitu ja on olemas juht Liina Abram. Mis tekitab arusaamatusi on see, et Vaiatu Külaseltsi esindusnägu on ka Liina Abram. Ja kõrvalt vaadates tundub mulle, et Vajatu Rahvamaja kultuurijuht ei hooma tihti millistes sussides ta parajasti on. Aga see on teine teema ja teisel ajal räägime sellest! 

Kokkuvõtteks

Jõgeva valla abivallavanem Nettan tuli koosolekule ettevalmistamata, sest paberileht, mis jagati kohalolijatele ei andnud suurt midngiti teadmist juurde….. 

Ettevalmistuse proovis ära teha Torma ja Vaiatu kultuurijuht, aga mina arvan, et iga töötaja jäägu ikka oma liistudega tegelema. Esitlus, mis esitati tema poolt oli küll huvitav, aga sealjuures jätta mulje, et see on enamus tema koostatud.....oli vist pigem ikka tiimitöö!?
Olen seda meelt, et sellisel moel nagu kahelt koosolekult kuulsin, ei ole mõtet seda kultuurireformi läbi viia. See tapab kogu kultuuri vallas ja taastada piirkondades uuesti kultuuripärandit: tihtipeale on see võimatu.

Palamuse, Torma ja Jõgeva kultuurid on liiga eripalgelised et neid kokku suruda ühte supipotti!

Normaalne pakendikonteiner külla - Kas tõesti ainult unistus?

Kudina küla klaaspakendi konteiner, mis alates 02.10.2019 on pakendijäätme konteiner

„Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda,“ kirjutab Keskkonnaministeerium oma kodulehel.

Palju räägitakse ökoloogilise jalajälje vähendamise vajadusest ja üheks võimaluseks on prügi sorteerimine. Kui mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse, siis Eestis tuleb vaeva näha, et samale tasemele jõuda. Jõgeva vald deklareerib oma veebilehel, et tegeleb jäätmehoolduse arendamise, korraldatud jäätmeveo sisseseadmise, pakendijäätmete kogumise, taaskasutuse koordineerimisega, liigiti kogumise korraldamisega. Seega on loogiline kui küla soovib pakendijäätmed kokku koguda, siis lahenduse leidmiseks tuleb pöörduda valda. Seda tegi ka Kudina küla.

Lubati paremat teenust

Kudina küla on Jõgeva valla piiriäärne küla Palamuse piirkonnas, asudes Jõgevalt 25. kilomeetri kaugusel. Külas elab veidi üle 100 elaniku ja suur arv nendest sooviks ka oma prügi sorteerida. Külaelanikud soovivad külla segapakendijäätmete konteinerit, sest praegu on ainus võimalus viia pakendijäätmed kaheksa kilomeetri kaugusele Palamusele. Haldusreformi eesmärgiks oli elanikele parema teeninduse pakkumine, siis arusaamine paremast teenusest on külaelanikel ja ametnikel erinev, sest ebamugavamaks on läinud ka muude jäätmete äraandmine Palamuse piirkonnas. Kui varasemalt sai Palamuse jäätmejaama igapäevaselt autorehve, elektri- ja elektroonikaseadmeid, mööblit (suurjäätmed) ning ohtlikke jäätmeid tasuta ära anda, siis praegu tuleb suurjäätmete (sh mööbli) äraandmise eest tasu maksta, rääkimata sellest, et jäätmete äraandmise võimalus on ainult kaks korda nädalas ja sedagi ainult mõned tunnid.

Kui Kudina külarahvas soovib oma pakendijäätmeid sorteerida ja ära anda, siis on see asi, mis väärib võimalust. Augustikuu alguses võttis külaseltsi esinaine Terje Rudissaar ühendust Palamuse teenuskeskuse juhi Urmas Asteliga ja rääkis külaelanike soovist. Paari päeva pärast andis Palamuse teenuskeskuse juht teada, et Kudina küla pakendijäätmete probleemi lahendamisega tegeleb Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäe. Seejärel saabus vaikus. Kui poolteist kuud oli möödunud, otsis külaseltsi esinaine ise ühendust Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäega ning selgitas, et külaelanikud on huvitud oma pakendijäätmete sorteerimisest ja äraandmisest külas. Samuti pööras külaseltsi esinaine vestlusel tähelepanu tõigale, et pakendijäätmekonteiner oleks pealt avatava kaanega, et sorteeritud pakendijäätmekotte oleks mugav konteinerisse panna. Vestluse käigus selgitas keskkonnaspetsialist, et Kudina küla pakendijäätmete probleemile lahenduse leidmisega tegeletakse, aga viivitus on tekkinud hoopis pakendite taaskasutamisorganisatsioonide tõttu.

Ja lõpuks saabus kauaoodatud vastus Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäelt, aga kiri  ei ole elanike algatust soosiv: „Täna vedaja teavitas, et Kudina kpl juures vahetatakse 02.10.2019 (kui ilm lubab) konteineril kleeps. Klaaspakendikleeps asendatakse segapakendikleepsuga. Uut konteinerit ei tooda.“

Ebamugav kasutada

Aga see konteiner, millest kirjas räägitakse on sorteeritud pakendijäätmekottide ärapanemiseks ebamugav ja sobimatu, sest ümmargune metallist pakendikonteiner, milles üleval auk sellise läbimõõduga, et isegi kolmeliitrine purk ei mahu sisse, rääkimata 40-70 liitrisest sorteeritud pakendijäätmekilekotist! (vaata FOTOT) Prügi taaskäitlemisest ja pakendijäätmete sorteerimise vajadusest räägitakse meedias palju, aga kui külarahvas soovib seda teha, siis pakutav lahendus on suur küsimärk! 

Jõgeva valla kodulehel on kirjas, et pakendijäätmeid ei ole vaja põhjalikult pesta, piisab loputamisest. Ebamugav ja ebahügieeniline on avada oma sorteeritud pakendijäätmete kott ja seejärel pakendijäätmeid üks- või kakshaaval toppida sellesse väiksesse ümmargusse avasse! Sellise pakendijäätmekonteineri kasutamine on häiriv ja ei kutsu jäätmeid sorteerima! Valla poolt on pakendiprobleemile lahendus nagu leitud, samas külaelanikuna arvan siiski, et ametnik peaks leidma lahenduse, mis on sobilik ja mugav valla elanikule.

Linnas ja alevikes ning suuremates külades pakendi- ja paberjäätmete äraandmise süsteem toimib, siis väiksemates külades jääb vaid loota, et tulevikus tõesti luuakse võimalused pakendi- ja paberjäätmete äraandmiseks, sest pakendijäätmete kotiga bussis Palamusele sõita on ikka kole tülikas.

Kaheldav ja kaheselt mõistetav info Jõgeva valla raamatupidamisest

Kaheldavat ja kaheselt mõistetavat infot on lekitatud 19.aprill 2018 ilmunud Jõgeva valla teatajasse. 

Loen mina  haridus- ja kultuurivaldkonda kureeriva abivallavanema mõtteavaldusi Jõgeva valla teatajast ja tekkinud on kahtlus selle inimese loogilises mõtlemises! Jah, ma saan aru, et ei ole ilus nii kirjutada, aga mida ma pean ütlema, kui loen abivallavanema Arvo Sakjase mõtteid, et "märtsi lõpus selgusid omavalitsuste eelmise eelarveaasta ületulevad vabad jäägi summad, olime järgmise fakti ees: .....,Jõgeva vald -108 000 ja Palamuse vald - 187 000 eurot!!!???" 
Arvo Sakjasel on õigus: Sellise numbri välja ütlemine endise Palamuse valla kohta on tõeline üllatus ja tõenäoliselt ka kellegi poolt tekitatud õiglase info moonutamine. Kui võtta kodulehelt Palamuse valla IV kv eelarve täitmise aruanne, siis selgub et tulusid oli kuludest rohkem 270 tuhande euro võrra. 
Mis oli eesmärgiks seatud artikli kirjutamisel abivallavanema poolt - pole teada, aga vaba jääk on tavainimese mõistes raha, mida saab reaalselt kasutada. Kuidas miinusraha defineerida on mõistetamatu. Kui raha ei ole, siis teda ei ole.

Kuidas saab väita, et ületulevad summad eurodes on miiiiinuses?

Elades Palamuse piirkonnas olen kursis rohkem Palamuse teemadega ja ei oska kommenteerida Jõgeva (vana) valla rahalisi võimalusi. Väita, et Palamuse valla "summa" oli miinus 187 tuhat eurot ja (vana) Jõgeva valla summa miinus 108 tuhat eurot soovitakse tekitada Jõgeva valla elanikele arvamus, et nii (vana) Jõgeva vald kui ka Palamuse vald on nii häbematud, et raha "ühiskatlasse" ei panustanud, vaid nüüd peab Jõgeva linn meie, Palamuse, piirkonda avitama!
Samas tean, et detsembrikuu viimase kuupäeva seisuga kandsid kõik vallad oma vabad rahasummad eurodes üle Jõgeva linna arveldusarve kontole - see oli siis niinimetatud Jõgeva valla arveldusarve kontole! Palamuse vald kandis "ühiskatlasse " 98 tuhat eurot täiesti reaalset raha!

Mainekahju

Oma paanitsemisega on Jõgeva valla finantsosakonna juhataja Kaja Ferschel-Pärn tekitanud Jõgeva vallale väga suure mainekahju, sest just tema on Palamuse valla kontsessioonihanke lepingute osas pahatahtlikult avaldanud arvamusi samas kui  kolmandate osapoolte arvamustele tuginedes ehk siis advokaadibüroo Lemetti, on oma kokkuvõttes andnud teada, et   Palamuse valla kontsessioonileping on katkestatav, samuti advokaadibüroo TGS Baltic AS (endine advokaadibüroo Varul), kes nõustas Palamuse valda rahandusministeeriumile vastuse koostamisel. 
Samas ei ole Jõgeva vallavalitsus olnud nõus tänaseni andma omapoolset arvamust ja seisukohta lepingu tõlgendamise osas. Vähemalt ei ole sellist infot leidnud valitsuse protokollides, et teemat oleks arutatud.

Miks siis ikkagi aetakse vastuolulist infot! 

Ka kohus ütleb, et lepinguid tõlgendavad sõlmijad ja kui mõlemad peavad lepingut katkestatavaks, siis nii see ongi!

Miks ma jälle peatun Palamuse lasteaial - kohe jõuan sinna - seesama paanitsemine ja "pori loopimine" on nüüd valusalt finantsosakonna juhataja enda kätt kõrvetanud ja Jõgeva vallavalitsusele tagasisilöögi andnud! Sellesama saamata jäänud laenu tõttu  on lisatud Jõgeva valla teatajasse  abivallavanema Arvo Sakjase suu kaudu info, et Palamuse vald lõpetas miinus 187 tuhande euroga! 

On ikka öeldud, et "ei tasu pritsida tatti asjust, mida sa ei tea!"  

No vott - 30. novembri 2017 aasta Jõgeva vallavolikogu istungil andis Jõgeva vallavolikogu veelkord/uuesti valitsusele õiguse pangalt laenu võtta lasteaia ehitslepingute kohustuste tasumiseks...... aga rahakest ei saadudki! Tänu finantsjuhi varasemale tegevusele ei ole seni ajani saadud!

Rumalus jätkub!

Kus on enne kuuldud, et kohustust hakatakse ülesse võtma enne, kui ehitaja on oma maja valmis ehitanud ja vallale üle andnud ning üürileping tegelikult jõustunud, ehk siis enne 2018 aastat!? 
Eelmises Jõgeva valla lehes lugesime, kuidas sunniti sellist lollust tegema Palamuse valla pearaamatupidajat ja 4,7 miljonit kohustusena majandusaasta aruandesse ülesse võtma! Kus on rahandusministeeriumi poolt haldusdokument, mis õigustaks sellist kohustust... seda pole ja ei tule ja lõpuks on ikka Jõgeva vallavalitsus ise see, kes end lolliks tegi! 
Nii suure kohustuse nagu 4,7 miljoni ülesse võtmine on Jõgeva vallavara valitsemise korra järgi üleüldse vallavolikogu rida! Ei andnud luba selleks Palamuse vallavolikogu ega ole seda teinud ka Jõgeva Vallavolikogu. Miks mängib vallavalitsus jumalat?

Jõgeva vallavalitsuse põhjus, miks praegu püütakse Jõgeva valla teatajas näidata Palamuset kui "miinus" summaga ületulijat. 

Palamuse oli ja on  jätkuvalt majanduslikult võimekas. 
Mida ma tahan toonitada on see, et oma "ämbreid" ei ole mõtet Palamuse kultuuri ja rahva peal välja elada. Kui me räägime kultuuri rahast, siis ka abivallavanem Sakjas rääkigu sellest ja kui hakatakse segi ajama investeeringute kohustusi....... siis on see lihtsalt häma ja alatus! 
Kui vallavalitsus saab lõpuks raha pangast, mis Palamusel 2017 aasta eelarves oli  planeeritud laenuna 800 tuhande euro osas, kas siis tuleb valla lehte info, et oi ups, Palamuse vald kandis 31.detsembri seisuga üle "ühiskatlasse" veidi rohkem kui  98 tuhat eurot ja mingit "miinust" ei olnudki - miks ma arvan, et seda infot ei tule, praegu veel valitsuses olevate härrade suust!