Kas opositsioon ikka lasi põhja Jõgeva vallavalitsuse plaani?

Ühinemislepingu allkirjastamine Kuremaal 2016

Ühinemisleping sõlmiti nelja (Jõgeva linn ja vald; Palamuse ja Torma) omavalitsuse poolt, et nelja aastase ülemineku ajal kõik piirkonnad oleks kindlad valdade arengukavades planeeritud tegevuste elluviimistes. Seda nõudis ka Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse paragrahv üheksa. Kõik endised omavalitsused koostasid  investeeringute kavad ning kõikide omavalitsuste volikogud kinnitasid ühinemislepingu koos lisadega  ja ikka selle arvestusega, et see leping kohustab uut omavalitsust jälgima lepingus sätestatavat.

Proloog

2016 aasta ühinemislaua taga istusid juhtkomisjoni liikmetena ka praegu volikogus ja valitsuses (sh ka ametnikena) olevatest inimestest järgmised volikogu liikmed: Margus Kask, Tiit Lääne, Raivo Meitus, Triin Pärsim, Terje Rudissaar.

Nüüd peame veel meenutama Jõgeva valla 2018-2028 aasta arengukavaga seonduvat: „Üldsõnalisus oli arengukava koostamisel teadlik valik“, on selgitanud volikogule arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsim, kui viidati arengukava eesmärkide üldsõnalisusele ning ühinemislepinguga seonduvale.

Ühinemislepingus on kirjas, mis oli vaja vallavalitsuse ära teha 2019 aastaks:

Punkt 6.1.1 Aastaks 2019 töötatakse välja hariduse- ja noorsootöö arengukava.

Punkt 6.4.1 Aastaks 2019 töötatakse välja kultuuri- ja sporditegevuse arengukava.

Aga nii  hariduse- ja noorsootöö kui ka kultuuri- ja sporditegevuse valdkondlikud arengukavad on jäetud nahaalselt tegemata, selle asemel soovitakse muuta hoopis ühinemislepingut!???

Kuhu kadus ühinemislepingu muutmise eelnõu dokumendiregistrist?

Kui nüüd lugeda ühinemislepingu muutmise otsuse eelnõu ja seletuskirja, mille on paljuski koostanud arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsim, siis siin on vastuolud – vist on õigem väita, et lausa valetatud nii vallarahvale kui ka volikogule! Miks ma nii väidan, aga kui punkt 6.1.1. seletuskirjas kirjutatakse: „Uus valla arengukava on koostatud 2019. aastal ning seal on piisava põhjalikkusega käsitletud hariduse ja noorsootööga seonduvat. Pole ühtegi mõjuvat põhjendust, miks hariduse- ja noorsootöö arengukava peaks olema eraldi arengudokument, mitte arengukava valdkondlik peatükk. Selline arengukavade killustatus ei võimalda saada ei valdkonnast ega selle arengusuundadest sisukat ja täpset ülevaadet. Liiatigi tuleb valdkondlikku arengukava menetleda arengukavaga samade reeglite kohaselt – kaasates avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamist ning volikogus tuleb läbida kaks lugemist. Valdkondlikke arengukavasid koostades saab tõenäoliselt nende koostamine kestma ilma pausideta aasta ringi, milline ressursikasutus on ebamõistlik. Küll tuleb ühinemislepingu järgselt tervikuna üle vaadata võimalused haridusvõrgu optimeerimiseks“, siis ma ei saa muutmoodi väita!

Olen avalikult ja ka eestseisuse koosolekul välja öelnud, et selline ühinemislepingu muutmise seletuskiri on teadlik vale levitamine.

Kui vaadata Jõgeva valla arengukava, siis  lehekülg 15 on kirjas „Laste arvu vähenemisest tulenevalt on vajalik koostada analüüs, millises piirkonnas ja millises mahus on otstarbekas ning vajalik ruumiprogrammi korrastamine ja renoveerimine.“ ning Jõgeva valla arengukava  leheküljel  17 on kirjas „Valla haridusvõrgu kaasajastamiseks tuleb koostada haridusvõrgu ruumi- ja majandusanalüüs ja hariduse valdkondlik arengukava.“ – Seega ei ole ühinemislepingu muutmise seletuskirjas antud seletus tõepärane ning volikogu liikmeid ja elanikkonda tahtlikult eksitav!  

Valdkonnapõhise arengukavade olulisusest ja vajalikkusele pöörab tähelepanu ka Jõgeva valla põhimäärus (§ 38 lõiked 1, 2). Praegu on tekitatud arvamus arengu- ja planeeringuosakonna ja tema juhataja poolt, et haridus, noorsootöö, kultuuri- ja sporditegevus ei ole meie vallas olulised valdkonnad!? 

Sellega ei saa mina nõus olla! – need on meie valla ühed alustalad ja pikem plaan ehk valdkonnapõhine arengukava on ülioluline, mida aga meie vallavalitsusel ei ole!?

Miks ei ole eestseisuse koosoleku protokoll dokumendiregistris?

Eestseisuse koosolek toimus 13.02.2020 ja selle kohta koostati protokoll, mida millegipärast ei ole dokumendiregistris registreeritud, aga mille saatis volikogu esimees kõikidele koosolekul osalejatele tutvumiseks. Mina lisasin omalt poolt muudatused (kirjas lilla värviga), kusjuures andsin ka koosolekul osalejatele teada, et arutan ühinemislepingu muutmise otsuse ettepanekud ja seletuskirja muudatused läbi valimisliidu liikmetega ja alles siis otsustan hääletuse osas. Nii ka tegin ning sain ka valimisliidu liikmetelt vastukaja. 

Valimisliit Vooremaa nimekirjas kandideerijad kirjutasid:

-  „Ei ole nõus hariduse optimeerimiskavaga. Kui külast kaob kool, kaob ka elu.“

- „Mis puutub hariduse ümberkorraldusse läbi sellise  ühinemislepingu muutmise, olen radikaalselt vastu. Esiteks seadustada vallavalitsuse 2 aastat lulli löömist??  2019 pidi olema valmis arengukava. Ehk kes on keelanud tänasel võimul teha uuringu, arutelud ja tulevikuvaated?

Mis puutub punkti 6.1.2 sõnastuse muutmisse, siis sellisel kujul muudetav sõnastus tagab vallavalitsusele vabad käed ilma aruteluta liita ja kaotada koole või lasteaedu, muuta/reorganiseerida põhikool algkooliks, lasteaed-algkoolist jätta alles lasteaed jne.  

Kindlasti vajab valla hariduseelu muutmist ning mina alustaks sellest vallavalitsusest J.

Ka tänane kehtiv sõnastus ei välista võimalust viia haridusasutusi ühise juhtimise alla.

Ehk selleks, et hariduselu muutma asuda tuleks enne ära teha kodutöö, kui palju lapsi kuskil piirkonnas lähima 20 aasta prognoosis on (vaadata tuleb pikka vaadet, mitte lühiajalist 4-5a), mis muutmistega kaasneb jne ning alles siis hakkame reorganiseerima.“

-  „selliseid vallavalitsuse ettepanekuid sellisel kujul pigem ei toeta. Neid nikerdamisi ja JOKKe olen piisavalt näinud.“

-  „hästi lühidalt öeldes pole tervikuna selle poolt.“

-  „Lihtne on kõike optimeerida ja sulgeda, aga kohta, kus on kõik suletud, ei tule ka uusi inimesi juurde.“ Jne.

Kuigi vallavalitsus väidab, et paljud asjad jäävad tegemata, sest ühinemislepingut ei saanud muuta, siis arvan, et kõiki punkte ühinemislepingu muutmise otsuses ei tohigi muuta!

Miks on vaja välja töötada hariduse optimeerimise kava – vaja on korralikku ja pikaajalise nägemusega hariduse plaani ehk arengukava!

Miks väita, et haridusasutusi ei saa ühtse juhtimise alla viia!? Ka praegune sõnastus ei välista ümberkorraldusi juhtimise osas.

Miks väita, et rahvakultuuriga tegelevate täiskasvanute ringidele ei peaks ringiruumid olema tasuta!? Just nii oli mõeldud ühinemislepingu, et kõik kes tegelevad rahvakultuuriga, saavad valla ruume kasutada tasuta.

Spordinõukogu vajadust vallavalitsus ei näe ning ühinemislepingu muutmise eelnõus kirjutatakse: „Ühinemislepingus pole täpsustatud, milline roll ja ülesanded on spordinõukogul. Vallavolikogu on moodustanud kultuuri- ja spordikomisjoni ning vallavalitsuse juures tegutseb nõuandva organina Jõgeva valla spordikomisjon, mille üheks ülesandeks on teha vallavalitsusele ettepanekuid sporditöö korraldamiseks Jõgeva vallas. Jõgeva valla spordikomisjoni kuuluvad muuhulgas kehalise kasvatuse õpetajad ja spordiklubi esindaja. Täiendava nõukogu loomiseks puudub praktiline vajadus.“

Ikka hämamine, sest ühinemislepingus sooviti suuremat tähelepanu sporditegemise võimalustele pöörata. Isegi arengukavas (lk 27) on kirjas, et „Spordielu paremaks korraldamiseks luuakse nõuandva organina valla spordinõukogu/ komisjon.“ Kui nõukogu moodustatakse, siis on võimalik paika panna ka spordinõukogu roll ja ülesanded. Eesmärgiks oli luua nõukogu, kuhu kuuluvad MTÜ-de esindajad, mitte nagu praegu kus vallavalitsuse komisjonis on üks spordiklubi esindaja! Koostööd on vaja tugevdada inimeste vahel, kes tahavad ja jõuavad spordi MTÜsid vedada!

Kuidas arvatakse, et ühinemislaua taga istujad ei mäleta mida arutati ja kuidas otsustati, et nüüd ühinemislepingu muutmise seletuskirjas sõnu väänama hakatakse – aega ei ole veel nii palju möödunud.

Kui pole kultuuri – kes siis ikka meie valda elama tahab jääda või tulla? Mõtleme sellele, enne kui hilja! See udujutt, mis on ühinemislepingu muutmise seletuskirjas ning kus väidetakse, et „Paraku sisaldab asutuse loetelu asutusi, millel puudub juht ja mille hooned on rendile antud ning need asutused pole sisulist kultuuritööd aastaid teinud. Ilma hoonete, juhtide ja tegevuseta asutustes ei ole mõistlik kultuurivaldkonna töötajaid tööle võtta.“ 

Niipalju kui mina tean, on meie valla kõikides kultuuri- ja rahvamajades tehtud kogu aeg sisulist kultuuri- ja ringitöid! Lühemat aega küll Tormas ja Vaiatus, aga ka seal on kultuurijuht tööle võetud ja rahvamajad tööle hakanud.

Tervisekeskus – vallavalitsuse uus soovitav investeering, mis ei ole ühinemislepingu investeeringute kavas, sest Jõgeva linn lihtsalt loobus sellest (aastatel 2016-2017) siis kui Põltsamaa linn ja Mustvee  linn veel enne ühinemist sellega tegelesid. Ei peetud vajalikuks! Kuidas siis nii, et kui oli linna vahenditest vaja investeeringu vahendid leida, siis ei näinud linn vajadust selle teemaga tegeleda, aga nüüd süüdistatakse opositsiooni……? ning ajalehes Vooremaa öeldakse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsimi poolt väga üheselt, et "Tervisekeskus tuleb" - siit võin mina järeldada, et ega neid volikogu arvamus väga huvitanudki! Koalitsioon on nii otsustanud ja nii ta ka teeb!

Korraldatud jäätmevedu korraldatakse läbi MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse - see oli lause, mille ühinemislepingusse sissepanemise eest seisis toonane Torma vallavanem Triin Pärsim - vaadates, kes on selle MTÜ juhatuse esimees - näeme, et see on Triin Pärsim ise! 

MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse kontaktid

Jah likvideerida saab seda asutust siis, kui liikmed kaovad, aga kui tõesti selle asutuse vajadust ei nähta, siis küll ta hääbubki, samas kui mõtlen ja arutan viimast prügihinna tõusu Ragn Sells ASi (lisan avalikult leitava 2016 aasta majandusaasta aruande, kus kasum oli üle kahe miljoni!!) poolt ja mille pidi heaks kiitma seesama MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus, siis tekivad küsimused.  Prügihinna tõus oli üle 80 protsendi, siis antud MTÜ küll oma piirkonna eest ei seisnud ja võidelnud - hind tõusis, olgugi, et prügi on toormaterjal nagu iga teine toore! 

03.märtsi 2020 aasta ajalehes Vooremaa avaldatud loos väidetakse, et Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskust ei saa likvideerida enne ühinemislepingu muudatust ning väidetakse, et see info oli volikogu liikmetel teada? 

Mina väidan, et tean sellest niipalju kui oli lisatud ühinemislepingu muutuse otsuse seletuskirja ja seal seisab selgituses " Vallavalitsus kahtleb, kas korraldatud jäätmeveo korraldamine MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse kaudu on tingimata vajalik. Vald on piisavalt suur ja tööl on pädevad spetsialistid, mis võimaldab konkreetse teenuse hanke ja järelevalve meil endil tagada." - Järjekordne väide, mis ei ole tõene, aga avaldatud ajalehes!

  

Seega võiks koalitsioon seista ise peegli ette ja vaadata ennast ja siis ühinemiskava investeeringute tabelid üle ning teha tööd nende elluviimise nimel. 

Ja ei jäänudki minul muud üle, kui mitte nõustuda esitatud ühinemislepingu muudatuste ettepanekutega just nagu valimisliidu liikmedki arvasid… Siiski olen avatud läbirääkimistele ja sisulistele aruteludele…, minu eesmärk on valla areng.