Jõgeva Vallavolikogu materjalid - üks "ämber" teise otsas - tsirkus jätkub, otsuste eelnõud ei kannata kriitikat

Proloog

Jõgeva Vallavolikogu III istung algas kell kolm pärastlõunat ja kell neli läbi kümme minutit lahkus opositsioon istungilt! - Terje Rudissaar, Enn Kivi, Raivo Põldaru, Tiit Lääne, Raul Soodla, Voldemar Ilves, Aivar Kokk, Mihkel Kübar, Priit Põdra ja Ahto Vili, tõusid ja lahkusid istungilt!

No mis siis nüüd!

Jõgeva valla juhtide sõnad ja teod lähevad lahku. Kui esimesel volikogu istungil anti sõnum koostöösoovist opositsiooniga, siis nüüd, peale kolmandat istungit, saad aru, et see oli tühi sõnakõlks!

Istungi eelmäng algas juba 17 november, 

kui vallavolikogu esimees Raivo Meitus saatis laiali kirja, milles palub fraktsioonidel teha alatiste komisjonide liikmete valik ja edastada liikmete nimed komisjonide esimeestele. Saime kirja, tutvusime sellega ja saime aru, et Jõgeva valla koalitsioon ei ole tähele pannud, et alates 16.oktoobrist 2017 on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusse (edaspidi KOKS) sisse viidud muudatused! Olgugi, et koalitsiooni tarbeks töötab Jõgeva linna ametnike armee, siiski oli näha, et KOKSi muudatused olid jäänud nii ametnikele kui ka meie kõrgete palgasaajate nii Olgole, kui ka Meituse ja Treialile „kahe silma vahele“.

Millest ma räägin: 

KOKS § 47 lõige 1³ selgitab, et „Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu“.

Oleme kogu aeg andnud teada, et teeme hea meelega koostööd – tegime seda ka nüüd. Saatsime korralikult oma komisjoniliikmete ettepaneku volikogu esimehele ja komisjoni esimeestele. Kuna Jõgeva linna põhimääruse järgi saavad komisjoni liikmeid esitada ainult fraktsioonid, siis EKRE fraktsioon milles mina aseesimees olen, esitas oma ettepanekus  seitse komisjoni liiget, võimaldades koalitsioonil ja komisjoni esimeestel paremini valida ja moodustada komisjone ning rakendada KOKSist tulenevat proportsiooni. Samuti olime valmis arutama läbi omapoolsed esitatud kandidaadid, arvestades volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu.

Lisan tabeli, mille saatsime koalitsioonile ja lisan viite dokumendiregistrile. 

proportsiooni leidmine
	volikogus   kohti kokku 27	saadud kohad / volikogu kohtade üldarvuga	saadud suhtarv	komisjoni liikmed kokku / suhtarvuga	komisjoni liikmete arv erakonniti/ valimisliitude kaupa	Fraktsiooni nimi	kohtade arv ettepanekus 53
KESK	7,8	7,8/27	0,2963	0,2888 x 53	15,3	KESK	15
REF	6	6/27	0,2222	0,2222 x 53	11,8	REF	12
IRL	4	4/27	0,1481	0,1481 x 53	7,9	IRL	8
VLUJ	3	3/27	0,1111	0,1111 x 53	5,9	VLUJ	6
EKRE	2	2/27	0,0741	0,0741 x 53	3,9	EKRE	4
SDE	2	2/27	0,0741	0,0741 x 53	3,9	SDE	4
VLV	1	1/27	0,0370	0,0374 x 53	2,0	VLV	2
VLKK	1	1/27	0,0370	0,0374 x 53	2,0	VLKK	2
			esitatud ettepanekud KOKKU		53		53

Pean mainima, et see ei olnud ainuke otsuse eelnõu, mis seadusega vastuolus oli.  Selgitus lühenditele: VLUJ-valimisliit Uus Jõgeva; VLV-valimisliit Vooremaa, VLKK-valimisliit Kõigi kodu

No nii, jõuame uuesti Jõgeva Vallavolikogu III istungi avamise juurde.

Kuna meile saadetud volikogu istungi kutse juures olev eelnõu „Jõgeva Vallavolikogu alatiste komisjonidekoosseisu kinnitamine“  oli KOKSiga vastuolus, pöördusin volikogu poole ja tegin ettepaneku mitte menetleda eelnõu, mis on seadusega vastuolus ja jätta see päevakorrast välja.

Minu head sõbrad küsisid mu käest naerdes: 

„ Miks te neile volikogu esimehe/aseesimeestele niipalju maksate - ega see tsirkus ei ole, kus hea nalja eest tasu saab!“
Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis tõesti - tasud mis määrati volikogu esimehele/aseesimeestele on ikka korralikud, aga töö mida tehakse ei kannata kriitikat! 
Dokumente ei osata enne väljasaatmist üle lugeda, istungi protokollid on vigased – volikogu esimehel peaks olema piinlik ja häbi. Kas temal on häbi? - no ei ole ikka küll!

Istungi päevakorrast palusin välja jätta ka „Jõgeva valla ametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis.“ – sest see oli erinevate seadustega vastuolus. 

Et menetleda „Jõgeva vallaametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis“ peab eelnevalt olema menetletud ja vastu võetud otsus „valla ametiasutuse ümberkorraldamine ning uue ametiasutuse moodustamine ning peab olema kinnitatud ametiasutuse põhimäärus“. Jõgeva Vallavolikogu ei ole vastu võtnud ametiasutuse põhimäärust. Jõgeva valla põhimääruse peatükis seitse on kirjeldatud ametiasutuse põhimääruse osa, aga seda me alles menetleme ja on praeguse ajani vastu võtmata. Ühinemislepingu punktis 4.2. on kirjas „ Ühinenud omavalitsuse põhimääruse kinnitab uus vallavolikogu. Kuni uue põhimääruse kehtestamiseni kasutatakse Jõgeva linna põhimäärust.“ Ühinemislepingu punkt 4.2. ütleb üheselt, et praegu kasutatav põhimäärus ei ole kinnitatud Jõgeva vallavolikogu poolt. Seda päevakorrapunkti ei saa  menetleda rikkumata KOKS § 22 lõige 1 punkte 9 ja 34. 

Kui päevakorrapunkti „Jõgeva valla ametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis“  välja saadetud eelnõu oli vastuolus seadusega, siis sisuga tutvudes tekkis shokk! 
Need  91,7 teenistuskohta on täielik ulme meie suurusega vallale. Kas tõesti 12,4 finantsosakonna töötajat on vaja selleks, et paraneksid teenused valla inimestele? Eelnõu koostamisel volikogu liikmetele mindi mööda ka lepetest, mis tehti valdade ühinemisläbirääkimiste ajal. 

Kui vaadata enamvähem sama suurt valda, näiteks Põlva valda, siis seal jätkab 52 ametnikku! Kas tõesti on Jõgeva valla ametnikud meie uute juhtide arvates nii vähevõimakad, et pea kaks korda rohkem teenistujaid peab tööle jääma. Koalitsioon on kinnitanud vallavanema ja kolm abivallavanemat, kellest kaks on ametis ja kolmas ootab esimest jaanuari – piisav arv ju! 
Miks mulle tundub, et pikkade „kogemustega“ vallavanem ja abivallavanemate töövõime on siiski piiratud, kui ei suudetud panna paika konstruktiivset struktuuri, vaid jäeti tööle KÕIK nelja valla teenistujad!? 
Ja see pärsib ka teenistujate parema tasustamise võimalusi! – miks peaks andma kõrgemat palka, kui tööd efektiivsemalt ei taheta teha?! 
Kuigi selle dokumendi oli meile ette valmistanud linnasekretär, siiski olid vastuolud seadusega dokumenti sisse kirjutatud! 

Meile esitatud ettepanekus olid pea kõik teenistujad tehtud ametnikeks, minnes sellega osaliselt vastuolusse avaliku teenistuse seaduse § 7-ga. 

Paragrahv § 7 lõiked 2 ja 3 selgitavad kes saavad olla ametnikud ja kes töötajad. 
Valla ametnikel peaks olema piinlik, et nii paljud dokumendid on vigased.....
Kuna olin ühinemise juhtkomisjoni liige (seal olid veel Meitus ja Pärsim ja Viik praegusest koalitsioonist), siis olen teadlik kuidas leidsime ametnike arvu 62 ja kuidas täpselt ametnike arv funktsioonide järgi paika sai pandud – seega sellest tulenevalt esitasin muudatusettepaneku. 
Kuna seda tegi opositsioon – siis heakskiitu see ei leidnud!
Ikka teerulliga üle, kasvõi seadusevastaselt! 

Istungi päevakorrast palusin välja jätta ka kolmanda otsuse, mis oli seadusega vastuolus „Jõgeva valla haridusasutuste hoolekogudesse valla esindajate määramine.“

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 73 lõige  1 viimane lause ütleb „Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.“ 
Kuna Jõgeva Vallavolikogu poolt ei ole kooli hoolekogu moodustamise ja töökorra määrust vastu võetud, siis ei ole võimalik seda päevakorrapunkti menetleda minemata vastuolusse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (edaspidi PGS) ja KOKS § 6 lõike 2, § 22 lõike 1 punkti 37-ga. Volikogu liikmetele esitatud otsuse preambula viide PGS seadus § 73 lõige 2 annab teada, kes hoolekogus olema peavad, kui kooli hoolekogu moodustamise ja töökorra määrust ette valmistatakse, see ei anna alust volikogule esitatud otsuse vastuvõtmiseks. 
Kuna Jõgeva linnal ja Jõgeva vallal ei ole vastu võetud koolipidaja (volikogu) poolt korda, mille alusel hoolekogud üldse moodustatakse, siis ei ole võimalik Jõgeva linna ja valla koolidesse esindajaid määrata!
On võimalus määrata Palamusele Gümnaasiumi hoolekogusse ja Torma kooli hoolekogusse esindajad, aga ka siis peaks preambulas olema viited ühinemisele ja sellele, et kasutatakse Palamuse valla 10. veebruar 2011 määrus nr 28 „Palamuse valla üldhariduskooli hoolekogu moodustamise kord ja töökord“ ja Torma valla 20.12.2010 määrus nr 31 „Kooli hoolekogu moodustamine ja töökord“. Torma valla määruses nr 31 „Kooli hoolekogu moodustamine ja töökord“ § 5 on kirjas, et „Kooli hoolekogu esindaja valitakse volikogu liikmete seast ja määratakse hoolekogusse volikogu otsusega.“ Volikogu poolt kinnitatud otsuses on Torma esindajaks kinnitatud pr Ülvi Nool, kes ei ole volikogu liige. Volikogu liikmetele ei olnud eespool viidatud võimaluste järgi volikogu istungi eelnõud esitatud - seega seadustega vastuolus!


Rääkisin kõik selle volikogu liikmetele ära ja mis te arvate, kas päevakorrast hääletati need punktid välja? Muidugi mitte!

Epiloog:

Volikogu esimees kuulutas välja vaheaja 10 minutit! 
Peep Põdder tuiskas minust mööda, oli vihane ja viskas mulle ninapeale, et ma ei andnud varem teada seadusega vastuolusse minevastes otsustest. 
Hakkasin vastama, mille peale nähvas Peep Põdder ebaviisakalt, et ta ei taha mind kuulda ja edasi astudes porises Palamuse kohta halvustavalt, suundudes ise rahustavale suitsule!

Juba oktoobris teatas Peep Põdder mulle ülbelt, et komisjonides antakse opositsioonile kaheksast komisjoni liikme kohast ainult kaks kohta! Seega, vaata Peep peeglisse – seal on inimene, kellega võid ülbitseda ja kelle pead korrale kutsuma! 

3500 – on seda palju või vähe? vallavanem Aare Olgole

Seda, et volikogu esimees nõudis 3000 eurot palka –

seda teadsid kõik volikogu liikmed juba esimesel istungil!  - 24 volikogu liiget olid sellise töötasu poolt – kui kiitsid heaks volikogu esimehe! Mina see ei olnud!

Seda, et vallavanema palk tõuseb 3500 euroni – seda teadsid kõik volikogu  liikmed juba esimesel istungil! – mina seda ei pooldanud!

Seda, et abivallavanemad hakkavad saama pea 3000. eurost palka - 

seda teadsid kõik volikogu liikmed! – mina seda ei pooldanud!

Esimene volikogu aseesimees ja valitsuse liikmed saavad 700 eurot ja ainult „vaene“ teine volikogu aseesimees hakkab saama 450 eurot kuus! – mina seda ei pooldanud! Läks isegi hästi, sest kuulda oli palju kõrgematest numbritest. 

Töötasud on igatahes kõrged – nüüd vaatame kuidas seda tööd tegema ka hakatakse – miks ma arvan, et läheb nii nagu ikka …….. 

Ka enda tutvustamisel rääkis Olgo, et läheb edasi nii, nagu Jõgeva linnavalitsuses on olnud! Kuna vallavanem koos abivallavanematega on „küpsesse“ ikka jõudnud, siis arvas hr Olgo, et see on pigem hea, sest on kogemused….. Lisan ja soovin omalt poolt: „Peaasi, et tervis ja tahe vastu peavad!“

Praegu, vaadates seda, mis toimub Jõgeval linnavalitsuse majas - pean ütlema, et ei ole kuigi hästi, vähemalt dokumendid, mis meile volikoguks ette olid valmistatud ….see oli masendav- kordi ja kordi mindi seadusega vastuolusse …… muudatusettepanekud oli vaja teha  seitsmele dokumendile 12-st eelnõust! No elame ja näeme edaspidi.

Peep Põdder oma „heasoovlikkuses“ tegi ettepaneku, et komisjoni esimehed - kelleks oli võimalik saada ainult koalitsiooni liikmetel (jäme ots ju nende käes hääletamistel) – hakkavad saama tasu ühe koosoleku läbi viimise eest 150 eurot! Jah- te ei lugenud valesti.

Kogukonnakomisjon oli ettepanek, mille esitasin kaheksandaks volikogu komisjoniks. 

Uus vald on pindalalt suur ja 14 193 elanikku elab kokku Jõgeva vallas, nendest Jõgeval 5300, seega suurem osa rahvast elab maal, kus kogukonnad on olulised, seega on oluline ka kogukonnaga suhtlemine ja nende kaasamine. Ettepanek oli moodustada 9 liikmeline komisjon, kelle tegevusvaldkond ja ülesanded oleks - kogukondlike suhete arendamine; külade sotsiaalsele ja majanduslikule arengule kaasa aitamine; eluterve ning sotsiaalselt aktiivse elukeskkonna kujundamine koostöös kogukonnaga sh ümarlaudade läbiviimine, traditsiooniliste ja kaasaegse külakultuuri väärtuste - omanikuväärikuse, ühistegevuse, sotsiaalse erksuse, keskkonnateadlikkuse, heanaaberlikkuse, külaelu turvalisuse ja omandi kaitse propageerimine, kogukondade tegevusele ning külaelanike infovahetusele kaasaaitamine, külavanemate ja külavanemate kogu tegevuse koordineerimine, külavanemate ja külaseltside koolituste ja infovahetuse korraldamine, külades asuva taristu olukorrast ülevaate saamisele kaasa aitamine ning selle seisundi parendamiseks ettepanekute tegemine – KAHJUKS EI SOBI selline komisjon meie koalitsioonipartneritele ja see jäigi tegemata.

„Linnakoalitsiooni“ liikmed dikteerivad ja „koalitsioonimaakad“ koogutavad järgi!

Kahju on, et „koalitsioonimaakad“ leiavad, et meie, kes me elame Jõgevast eemal, peame oma perede eelarvest kulutama raha, et sõita linna nii istungitele kui ka komisjoni koosolekutele! Miks nii – pere eelarvest? Mina elan Jõgevast 25. kilomeetri kaugusel, sama kaugel elab nii mõnigi meist veel ja kui panustame volikogu töösse nii nagu oma valijatele oleme lubanud, siis tuleb see sõiduraha leida pere eelarvest, sest makstes kõrgeid tasusid volikogu esimehele, aseesimeestele, vallavanemale, abivallavanematele (kokku saame neid kolm), valitsuse liikmetele kulub nii palju raha ära, et „maakast“ volikogu liikmetele ei jätku enam raha hüvitada isikliku sõiduautoga sõitmist istungitele ja komisjoni tööst osa võtma!

Kui tegin ettepaneku, et valla „isakesed“ kasutavad isiklikku autot ametisõitudeks kuni 335 euro eest, siis see ei olnud sobiv – miks küll - kas tõesti peame kõik „isakese“ sõidud meie kinni maksma- tundub nii.

Eks peab jälgima, mis edasi toimuma hakkab, aga elu peabki huvitav olema. 

Jõgeva Vallavolikogu aseesimeeste valimisel oli s.ta- ja rahalõhn küljes!

Neljapäev toimus siis suure Jõgeva valla esimene volikogu istung!

Sain Elvira Osbergilt, kes oli valimiskomisjoni esimees, kutse volikogu istungile 23.oktoober 2017. Selles oli kirjas, et Jõgeva Vallavolikogu I koosseisu I istung toimub neljapäeval, 26. oktoobril k.a algusega kell 15.00 Jõgeva Kultuurikeskuse kammersaalis.

Päevakorrapunktideks olid:

1.  Jõgeva Vallavolikogu esimehe valimine.

2.  Jõgeva Vallavolikogu aseesimehe valimine.

3. Jõgeva linnavalitsuse, Jõgeva vallavalitsuse, Palamuse vallavalitsuse ja Torma vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine.

Ühtegi otsuse eelnõu kaasas ei olnud!

Kui juhtkomisjonis oli arvamus, et esimene istung toimub Jõgeva vallamaja volikogu saalis, siis keskerakonnale ja valimiskomisjoni esimehele see ei sobinud ja volikogu esimene istung korraldatakse kultuurikeskuse kammersaalis! Jõudsin neljapäev kultuurikeskusesse ja näe jälle muudatus – istung hoopis suures saalis?! Keegi arvas (kes täpselt, see jäigi kuulmata), et rahvast tuleb nagu murdu kuulama esimest istungit! No oli ka kümmekond pealtvaatajat…
Kus oli ekraan, et volikogu liikmed ja pealtvaatajad näeks ja kuuleks ettevalmistatud otsuse eelnõusid, ups see on unustatud ........ 

Istung algas huvitavalt! 

Päevakorda ei olnudki vaja kinnitada – nii arvas valimiskomisjoni esimees- olgugi, et Jõgeva linna põhimäärus, mille järgi vastavalt ühinemislepingule töötame nii kaua, kuni Jõgeva valla põhimääruse vastu võtame, räägib midagi muud (vt § 21)! Sellele vastuolule pöörati viisakalt tähelepanu opositsiooni poolt, kuid saime vastuse, et päevakorra kinnitamine ei oma tähtsust, sest seadus määratleb esimese istungi päevakorra!?

Esimene päevakorrapunkt sai menetletud – vallavolikogule esimees valitud, selleks sai Raivo Meitus ja siis võttis ta üle istungi juhatamise.

Teise päevakorra punktina oli koju saadetud kutsel kirjas – Jõgeva vallavolikogu aseesimehe valimine 

– nüüd kiskus asi huvitavaks. Valitud volikogu esimees andis teada, et valitakse kaks aseesimeest. Kui kutsel oli kirjas ainsuses aseesimehe valimine, siis see tulenes sellest, et Jõgeva linna põhimääruses on üheselt kirjas, et valitakse aseesimees, mitte aseesimehed- nagu kohaliku omavalitsuse korralduse seadus täitsa lubab! Kui opositsioon pööras sellele tähelepanu, siis Raivo Meitus oli valmistunud ja luges ette koha haldusdokumentide vormistamise eeskirjast, milles öeldakse, et ainsuses kirjutatut võib tõlgendada ka mitmusena!? (Kahjuks ei leidnud ma sellist eeskirja internetist)  - eesti keeles on siiski olemas nii ainsuse kui ka mitmuse vormid ja algas vaidlus, kas saab valida kahte aseesimeest ja missugust põhimõtet rakendatakse menetlemisel kui valitakse kaks aseesimeest!

Linna/vallasekretärid olid ju istungil ja küsiti arvamust linnasekretärilt Egle Läänelt, kes tõlgendas põhimäärust:

kuigi Jõgeva linna põhimääruses ei ole mitme volikogu aseesimehe valimist reglementeeritud, siiski võib valida põhimääruse alusel kasvõi viis aseesimeest. Samuti kommenteeris ta kohalikku omavalitsuse korralduse seadust ning märkis, et see on vastu võetud 1993 ja ajale jalgu jäänud ning sellest tulenevalt võib Jõgeva linna põhimääruse § 13. tõlgendada ka kui mitme aseesimehe valimise võimalikkuse reglementeerimisena. Linnasekretär ei pidanud vajalikuks välja pakkuda võimalust leppimaks volikogul omavahel kokku missugust meetodit kasutatakse, et nii koalitsioon kui ka opositsiooni ühte moodi aru saaks ja kummagi poole huvisid arvestataks. – 

See on ju ka arusaadav, kuidas Egle saabki muudmoodi vastata, kui ta mõlema koalitsiooni esinumbri alluvuses samaaegselt töötab– Meituse (REF)  alluvuses siis Jõgeva linnavalitsuses ja samal ajal ka Olgo (KESK) alluvuses Laeva vallavalitsuses! Seega, olgu teie otsustada, kas Egle Lääne kommentaar oli ikka tõsiselt võetav.

Kui vaadata õiguskantsleri väljaütlemisi ja ka riigikogus  kasutatavaid riigikogu aseesimeeste valimisi, siis rakendatakse põhimõtete, et ka opositsioon saab end teostada ning valitakse esimene ja teine aseesimees korraga! 

No jah, aga Jõgeva linna koalitsioonil on vaja „oma jopedele“ kohti ja kõrge tasu võimalusi leida.

Tuleme tagasi istungi juurde – 

Jõgeva linna põhimääruses on väga üheselt kirjas, et päevakorda saab muuta! (vt § 21 lõige 4). Selle peale hr Meitus ei tulnud, ju siis on kodutöö tegemata ja oma linna põhimäärust ei tunta! Piisanud oleks vaid …........ jäägu see siiski volikogu esimehel endal välja mõelda ….. 

Aga jah, koalitsioon näitas juba esimese istungiga oma võimu! „Oma joped“ vajavad töökohti ja korralikke palganumbreid.

Minu jaoks jäi arusaamatuks ja pöörasin ka sellele protestiga koheselt tähelepanu – miks on Jõgeva vallavolikogule vaja kahte aseesimeest?! Kui Tartu linn, kus elab ca 90 tuhat elanikku on volikogu eesotsas volikogu esimees ja üks aseesimees – kas siis meie volikogu esimees on nii ebapädev, et tal peavad kõrval olema kaks aseesimeest? 

Miks siis ikka on vaja kahte esimeest, sellele küsimusele ma vastust ei saanudki. Kas tõesti on nii, et rahanatuke ja -ahnus on kõige tähtsam – kas volikogu esimehe tasuks saab 3000 eurot ja kas aseesimehed hakkavad saama 2500 eurot kuus? – niisugune „kõlakas“ igatahes on liikumas? Elame ja näeme järgmisel istungil...........

Kuhu ma siis jõudsin – 

juba esimesel volikogu istungil väänati põhimäärust!  S.ta lõhna igatahes  tõusis.  Kuna põhimäärus ei näe ette kuidas valitakse kahte volikogu aseesimeest ja meiepoolse ehk opositsioonipoolse (välja arvatud valimisliit Kõigi Kodu) ettepanekuga – valitakse koos nii esimene kui ka teine aseesimees- ei soovitud arvestada, siis distantseerusid kümme volikogu opositsioonipoliitikut! Kes rõõmsasti kõigega nõus oli, oli valimisliidu Kõigi Kodu esindaja Hardi Perk! :-(

Tean, et demokraatlikus kogukonnas valitakse aseesimehi korraga, sest siis saab esimeseks aseesimeheks koalitsiooni  liige ja teiseks aseesimeheks saab opositsiooni liige! – see ongi ju demokraatia, sest nii jääksid kõik volikogu liikmed infovälja.

Kahjuks Jõgeval seda ei mõisteta, õigemini mõistetakse ikka, aga rahajanu on niiiiii suur ja pere vajab ju toitmist iga hinnaga………

Kui haldusreform alguse sai, oli Palamuse lasteaia uue hoone rajamise protsess juba täies hoos.

2014. aasta 10. juunil kirjutas ajaleht Vooremaa: "Palamuse lastel veab!

Kui kõik hästi läheb, saab Palamuse lasteaed viie aasta pärast suurt juubelit tähistada täiesti uues omas majas. Valla otsus ehitada uus moodne lasteaed on igati teretulnud. Loodetavasti kolib nüüd Palamusele veel palju noori peresid, kes kõik oma põnnid juba uude majja mängima ja õppima viia saavad.

Kes tahaks võrrelda uut ja vana lasteaeda, võiks Jõgeval külastada uut, hiljuti valminud Karikakart, kus on põnnidele loodud igati nüüdisaegsed tingimused. Jõudu Palamuse vallale ehitamiseks raha leidmisel!"

Õnnitlused olid seotud Palamuse volikogu otsusega läbi viia uue lasteaia projektikonkurss ja see siis valmis ehitada. Muidugi loodeti sel ajal võimalikele Euroopa Liidu või riiklikele programmidele. Paraku need lootused ei täitunud: uue rahastusperioodi rahadest said rõõmu vaid Tallinna lähiümbruse vallad. Tuli hakata muid teid leidma.

Appi tuli rahandusministeerium

Vähemalt nii vallas tunnetati kui kohtuti rahandusministeeriumi ametnikega. Oli ju teada, et vald ei saa nii moodsa (millest tekib ka kõrge hind) lasteaia ehitamiseks laenu võtta, sest lubatud netovõlakoormus omavalitsustele on 60 protsenti. Riik näitab kõikides võlatabelites oma siseriiklikuks võlaks 0. Kuigi paljud kohtumajad ja ka nüüd valmiv "superministeeriumi" hoone valmivad kohalike firmade abiga ja riik neile lihtsalt iga-aastaselt üüri maksab. Sama meetodit soovitati ka meile: "kui" meil õnnestuks vaid selline ehitaja leida.

Meie pearaamatupidaja arvutas rahasid igat pidi ja teatas volikogus, et maksimum, millega võiduprojekti lasteaia ruumide üürimisega hakkame saame, on 14 eurot ruutmeetri eest. Vald korraldas kontsessiooni. Tulemus oli kurb: üürihinnaks tuli 24 eurot ruutmeetri eest. Kuulutasime välja teise hanke ja pakkusime tingimustes, et kõik vajalikud välitööd ja sisustuse muretseb vald ise. Arvestasime projektist lähtuvalt maksimaalselt ühe miljonilise kuluga. Ja selline võimekus meil ka oli ning on. Kontsessiooni tulemuseks oli ruutmeetri üürihind alla 10 euro.

 Tulemus oli rõõmustav, kuid rõõm oli üürike…

Viimasel ajal on ajalehed Postimees ja Vooremaa uhkete pealkirjade- ja maailmalõpuennustusega sarnase sisuga tekitanud nii Eestis, aga eriti tulevase uue valla elanikes ehmatust ja paanikat. Meie leiame, et artiklite sisu ei vasta tõele. Hetkel käib lihtsalt rahandusministeeriumi ja Palamuse valla vaheline kirjavahetus seoses meie üürilepingu- ja sellega seotud võimaliku võlakoormuse tõlgendamise osas. Palamuse vald ja need õigusbürood, kelle poole pöördunud oleme, on kindlad, et antud üürilepingu punktidest lähtuvalt ei peaks kogu 20 aasta üürisumma olema arvatud netovõlakoormuse hulka. 

Rahandusministeeriumile on Palamuse vald oma vastuse saatnud 13.07.2017 ja sellest on möödunud nüüdseks rohkem kui kaks kuud, seega info, mille esitas Palamuse vald oli korrektne ja Rahandusministeeriumile arusaadav ja aktsepteeritav. 

Samas saime 2016. aasta 1. mail  rahandusministeeriumi ametnikult sellise kirja: "Rääkisin …ga. RKAS lepingus on kirjas, et hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ja üürileping sõlmitakse 20 aastaks. Tähtaja möödumisel ei saa riik hoonet endale. Kas teil on võimalik sellist lepingut sõlmida? Vajadus lasteaia järele ei kao ja nagu aru sain, on teil tingimus, et saate hoone lepingu lõppemisel endale."

Nagu meie aru saime, ei olnud antud ametnikul veel selget arusaamist meie lepingust. Siiski võime kinnitada, et ka meie lepingus on antud tingimused täidetud!

Palamuse ei ole kedagi petnud

Isegi Postimehe kommentaarides on kõlanud väiteid, et tegime ühinemise varjus "rehepappi". Paraku tuli artiklitest välja, et ka meiega ühinejad on samal arvamusel. Sellest on kahju. Nagu kirjeldatud eespool, olid otsused ja protsessi käivitamine alanud kaugelt enne haldusreformi käivitumist. Juba 2009. aastal selgus päästeameti ja terviseameti aktidest, et hoone ei vasta lasteasutustele esitatavatele nõuetele. Renoveerimisplaanide koostamisel esitas oma seisukoha Muinsuskaitse amet (hoone asub miljööväärtuslikus piirkonnas) ning teatas, et hoonet võib ümber ehitada (renoveerida) ainult sisepindade osas ning vajalikud ventilatsiooni ja muude seadmete paigutamine on ülimalt kulukas, ebaratsionaalne ja lasteaiale vajalikke sisepindu oluliselt vähendav. Sellest ka uue maja vajalikkus.

Väidetavalt varjasime infot liitujate eest. Ent eelmise aasta 27. septembri haldusreformi juhtkomisjoni protokollis on ka uue valla investeeringute kava projekt, kus Palamuse lasteaial oli sel ajal kavas summaks neli miljonit. Lisas kirjas, et kontsessioonihange käib.

Sama päeva rahanduskomisjoni protokollis on kirjas: "Jõgeva linna esindajad tegid ettepaneku, et objektid ei peaks kavas olema prioriteetsuse järjekorras, sest enamik objekte sõltub meetmete rahastusest ja hetkel pole teada, millal mingi meede avaneb ja kas saadakse rahastus või mitte. Palamuse valla esindaja oli seisukohal, et Palamuse valla puhul peaks siiski jääma prioriteedid, sest esimene prioriteet on vallal lasteaed.

2016. aasta 6. oktoobri juhtkomisjoni protokollis on kirjas Palamuse valla kommentaar: "Meie lasteaia teema on kogu aeg olnud tabelites sees ja seda juhtkomisjonis pole keegi tõstatanud. Me pole rääkinud 4 miljoni suurusest investeeringust, vaid kontsessioonihankest."

2016. aasta 18. oktoobri ühinemislepingu investeeringukava lisas on kirjas, et valla omaosalus on ca üks miljon ja teenus ostetakse sisse kontsessiooniga. Kuna olime kogu aeg edastanud juhtkomisjonis teavet, et hankes küsime üüri ruutmeetri hinda, siis nii ka ühinemislepingu investeeringukava lisasse kirja saigi, et maksumus selgub kontsessiooniga. Palamuse valla esindajad informeerisid juhtkomisjoni koheselt peale hanketulemuste kinnitamist volikogu poolt, see oli seitsmendal detsembril kui toimus järjekordne juhtkomisjoni koosolek. Kuna ühinemise dokumente ei tohtinud enam muuta, siis ühinemislepingu investeeringute lisasse jäigi selline ebamäärane "maksumus selgub kontsessioonigaˮ teave.

Ühinemisleping sõlmiti mullu 28. detsembril.

Palamuse poleks Palamuse…

…kui me ei peaks meie ülimateks prioriteetideks lapsi, haridust ja kultuuri. Sellest lähtuvalt on kõik volikogud ja valitsused ka tegutsenud. Meil on läbi aegade toiminud rahvamajad koos tasustatud ringijuhtidega. Meie kõrgharidusega lasteaiaõpetajad saavad üldharidusõpetajatega võrdset palka ja seda ainukesena liituvatest valdadest. Me toetame tugevalt laste ja täiskasvanute rahvakultuuri kollektiive, sest näiteks viimasel laste ja noorte laulu- ja tantsupeol osales Palamuse vallast seitse kollektiivi.

2015.aasta 22. jaanuaril ilmus Vooremaas artikkel pealkirjaga "Palamuse kooli gümnaasiumiosale lüüakse hingekella". Kuid juba 5. märtsil ilmus uus artikkel pealkirjaga "Palamuse ei torma gümnaasiumiosa sulgema".

Meie kõigi, eriti aga laste ja nende vanemate rõõmuks töötab gümnaasiumiosa siiani. Loodame, et peagi võib sarnaseid pealkirju näha ka lasteaiaga seonduvalt.

Palamuse vald on siiani kindel, et me saame lasteaia üüri maksmisega hakkama. Paljud ei tea sedagi, et antud üürihinna sees on ka hoone kindlustus, kõik vajalikud remondid kahekümne aasta jooksul ning lisaks on maja ka praktiliselt nullenergia hoone, seega langevad ära ka kütte- ja elektrikulud.

Kuna ei meil ega ka teistel ühinevatel omavalitsustel ei ole võimalik ühinemislepingust lahkuda, siis on ainus võimalus koos maha istuda ja rahulikult arutada, kuidas edasi minna. Ise muidugi loodame, et eesmärgiks on edasiminek võrdväärsete partneritena.

RAIT PERSIDSKI, TERJE RUDISSAAR, VALDI REINAS, Palamuse valla esindajad ühinemise juhtkomisjonis

Antud info on leitav Palamuse valla kodulehelt ja avalikustatud 27.07.2017:

Opositsiooni tsirkus Palamuse moodi - umbusalduse menetlemiselt põgenedes

Oli käimas 21.septemberi 2017 aasta volikogu istungi teise tunni viimased kolm minutit. No mis see siis oli!?  

Polli Rainis, Astli Urmas, Õuna Marko, Mardimäe Marek ja Imbi Ivask – tahaksin ma nende käest küsida? Aga ei saa – nemad lihtsalt jooksid kabuhirmus volikogust minema. 

Mis mõttes- aga vot just nii oli! (VOLIS -vaata 02.02.49 minutit)

Palamuse vallavolikogu viimane 50-s istung toimus 21.september – täpselt nii, nagu välja kuulutatud oli juba 24.august. Päevakorra projekt oli kõigile kätte saadetud ja nii ka volikogu oma tööd läbi viima hakkas.

On ammu teada, et härra Astel viib oma prouat töölt koju. Proua tööpäev lõpeb kell 17.00 Palamuse vallamajas. Seega kell 16.57 tõusis härra Astel ja astus volikogust minema –tema ei saanud rohkem oma aega selle peale raisata- proua vajas koju viimist. Koheselt kargas püsti ka Polli Rainis. Mis viga-mis lahti- ei mõistnud koheselt Õuna Marko. Kohmitses veel veidi ja siis ruttas oma iidolitele järgi. Mardimäe Marek sulges arvuti ja lahkus samuti veidi kiirustades. Haridusasutuste info kuulas lõpuni, ainuke opositsiooni jäänud valimisliit „Paunvere“ volinik, Imbi Ivask, punastas veidi ja lahkus kontsade klõbinal……

Nii oli eelmäng siis umbusalduse menetlemisele, mille avaldused nii volikogu esimehele kui ka vallavanemale 24. august uhkesti opositsiooni poolt ette loeti. Põhjused umbusalduseks volikogu esimehe olid: väga hea töö nii ühinemisjuhtkomisjonis kui ka volikogu liikmete kaasamine volikogu töösse. Vallavanemale pandi pahaks, et ta kuulutas välja hanke pangaintressi saamiseks nii nagu seda vähemalt viis aastat enne oli teinud Astli Urmas ise!!!???  Mida veel - ah jah - sellest ei ole Polli Rainis aru saanudki, mis on netovõlakoormus ja et seda ei saa suvaliselt aasta sees bilansis üles võtta! nii nagu keegi soovitab!   

Ju siis see oli häbi, mis inimesed volikogu saalist välja jooksma ajas.

Koalitsioon oli kenasti lõpuni - hääletas umbusalduse eelnõud läbi – seisuks siis null (0) poolt ja seitse (7) umbusalduse vastu.

Ja oligi aeg tänada volikogu liikmeid volikogus kaasatöötamise eest tugeva käepigistusega – seda ka nii vallavanem Rait Persidski kui ka volikogu esimees Terje Rudissaar tegid: Enn Kivi, Hannes Nigulas, Urmas Paju, Valdi Reinas, Haana Zuba- Reinsalu, Guido Vahtra olid seda väärt  ja nii see istung lõppes.

On ammu teada, et konstruktiivne opositsioon on edasiviiv jõud. Tänan siiski kõiki volikogu liikmeid: Urmas Astel, Imbi Ivask, Enn Kivi, Marek Mardimäe, Hannes Nigulas, Urmas Paju, Rainis Poll, Malle Puusepp, Valdi Reinas, Haana Zuba- Reinsalu, Guido Vahtra, Marko Õun.

Sellega lõppes ka üks peatükk Palamuse volikogu ajaloos!

Palamuse vallavolikogu esimehe arupärimine Rahandusministeeriumilt väära informatsiooni esitamise osas ...

Kätte on jõudmas sügis, september on keskpaika jõudnud ja Suur Paunvere Väljanäitus ja laatki peetud.

Siin on teema, mida ei saa enam vaka all hoida ja peab avalikustama teema ja probleemi Rahandusministeeriumiga seoses.

Alustame algusest:

Palamuse vald sai Rahandusministeeriumist kirja, milles järjekordselt esitatakse väärat infot nii meile kui ka meie ühinemispartneritele. Millest ma räägin, tekib küsimus?

Palamuse vallale on saadetud kiri 11.09.2017 Rahandusministeeriumist teemal „Kergliiklusteede kava reservprojektide eelistusnimekirja projekti toetamise võimalustest". Sellest kirjast selgub, et Palamuse vallal võib tekkida võimalus saada toetust 2015 aastal ettevalmistatud projektile „Luua küla kergliiklustee rajamine“, kusjuures valla omaosalus projektis on 15,06% ja kogumaksumus projektil on  263 476,91 eurot. Vastamise tähtaeg, millal peab Rahandusministeeriumile teada andma, kas soovime projekti „Luua kergliiklustee rajamine“ ellu viia, on hiljemalt 02. oktoober 2017. Samuti peame teatama, kas soovime projektile taotlemise õiguse andmist ning kas oleme valmis EASile projekti esitama, arvestusega, et projekti viimane esitamise aeg on 31.märts 2018.

Suurepärane uudis, kuid samas kirjas on kirjas selgitus:

„Kuivõrd taotluse esitamine nõuab ka oma- või kaasfinantseeringut, siis lähtuvalt riigieelarve seaduse § 50 lõikest 5 on investeeringutoetuse andmise eelduseks seadusega kehtestatud finantsdistsipliini meetmete rakendamine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt. Seega peavad toetuse saamiseks olema täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) §-s 34¹ lõigetes 1–3 sätestatud nõuded. Meile teadaolevalt ületab Palamuse valla netovõlakoormus käesoleval ajal KOFS § 34 lõigetes 3–5 sätestatud ülemmäära ja ei vasta KOFS § 341 sätestatud tingimustele.“

Huvitav info ju, arvestades seda, et just augustikuu volikogu istungil tegi valla pearaamatupidaja ettekande, millest selgus, et meil ei ole mingeid probleeme netovõlakoormusega ja nüüd  saadetud kirjas esitatud info tekitas koheselt küsimusi. Seega võtsin telefoni ja helistasin Rahandusministeeriumisse, et uurida Anne Lindmalt (tema koostatud oli kiri), miks on esitatud väärat infot!

 Vesteldes pr Anne Lindmaga selgus, et sellise info oli talle ja teistele Rahandusministeeriumi töönõupidamise osavõtjatele esitanud kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja hr Sulev Liivik, samuti kooskõlastas kooskõlastusringil hr Sulev Liivik koostatud kirja, milles on esitatud väärinformatsioon Palamuse valla netovõlakoormuse osas. Sellist väärinformatsiooni esitati ka Palamuse vallaga liitujatele - Jõgeva linnale, Jõgeva vallale ning Torma vallale. Pr Anne Lindma selgitas, et ei pidanud vajalikuks, enne kirja välja saatmist Palamuse vallale ja Palamuse vallaga ühinevate omavalitsustele, kontrollida isiklikult üle, kas kirjas esitatud info Palamuse netovõlakoormuse ületamise osas on tõene, sest esitatud info pärines kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhatajalt hr Sulev Liivikult. Samuti oli kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja hr Sulev Liiviku ettepanek, et teave projekti „Luua küla kergliiklustee rajamine“ saadetakse Palamuse vallaga ühinevatele omavalitsustele.

Miks annab sellist väärat infot kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja- see jääb minul arusaamatuks! 

 Kontakteerudes 11.september telefonitsi pr Anne Lindmaga kontrollisime, et Rahandusministeeriumi kodulehel oleva info kohaselt on  Palamuse valla netovõlakoormus lubatud piires. ( lisan lingi) Tabelis eelarve täitmine II kvartal seisuga 01.09.2017, selgub, et Palamuse valla eelarveline täitmine II kvartali kassapõhise aruande järgi on netovõlakoormus 47,18 protsenti ning tekkepõhise täitmise järgi on netovõlakoormuse protsent veelgi väiksem.  Seega, kontrollides selgus, et kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja hr Sulev Liiviku poolt esitatud info pr Anne Lindmale ja töönõupidamisel teistele liikmetele ei olnud tõene!

Sellise info valguses ei näinud muud võimalust, kui esitada vastulause Rahandusministeeriumisse rahandusministrile hr Toomas Tõnistele ja riigihalduse ministritele hr Jaak Aabile (tema oli kirja ka allkirjastanud) ning kaasata sellesse loosse ka sisekontrolliosakonna juhataja pr Krista Nelson. ( lisan lingi)

Kuid lugu ei ole veel sellega lõppenud: 

27.07.2017 on saatnud Rahandusministeerium meie ühinemispartneritele kirja, mis on allkirjastatud riigihalduse ministri hr Jaak Aabi poolt.

Olen leidnud Rahandusministeeriumi dokumendiregistrist info, et juba 27.07.2017 on Andrus Jõgi ja Kersten Kattai poolt koostatud dokument, milles väidetakse (lisan lingi ), et „Informeerisime 22. juuli 2017. a ( see on väär info) saadetud kirjas Palamuse Vallavalitsust, et 21. märts 2017. a KRC Ehituse OÜ-ga sõlmitud 20-aastase kestvusega rendilepinguga võetud kohustus läheb Palamuse valla netovõlakoormuse arvestusse ning selgitasime vastavaid aluseid ja põhjendusi. Palamuse vald on kinnitanud 13. juuli 2017. a saadetud vastuskirjas, et rendileping ei näe ette ennetähtaegset lõpetamist ning nende tahe on rentida lasteaia hoonet 20 aastat, mis tähendab, et kohustus võetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 alusel netovõlakoormuse arvestusse.“

Nüüd pean selgitama tagamaid:

1)         Palamuse vallale on saadetud 22.juuni 2017 kiri Rahandusministeeriumist, milles küsitakse selgitusi tulevaste perioodide kohustuste  osas. Palamuse vald vastas kirjale 13.juuli 2017 ( lisan lingi), kus väga üheselt selgitatakse, et KRC Ehituse OÜ-ga sõlmitud 20-aastase kestvusega üüripinguga võetud kohustus ei lähe Palamuse valla netovõlakoormuse arvestusse ning selgitasime vastavaid aluseid ja põhjendusi. Palamuse vald on kinnitanud 13. juuli 2017. a saadetud vastuskirjas, et üürileping näeb ette 30 päevase etteütlemise ajaga lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Arvestades, et üürileping on üürniku, ehk Palamuse valla poolt ühepoolselt katkestatav vähem, kui 11 kuulise etteteatamisega, tuleb vallal üürilepingu kehtivuse ajal igal aastal lühiajalise kohustusena kajastada lepingu ülesütlemise korral tasumisele kuuluv 6 kuu üürisumma ca 98500 eurot.

2)         27.07.2017 Rahandusministeeriumist riigihalduse minister hr Jaak Aabi poolt allkirjastatud  ja välja saadetud kirja ei ole (lisan lingi ) Palamuse vallale saadetud, olgugi, et selles kirjas arutatakse ja esitatakse väärat infot Palamuse valla kohustuste ja finantsseisude osas Palamuse vallaga ühinevatele omavalitsustele. Leidsime selle väljasaadetud kirja Rahandusministeeriumi dokumendiregistrist (lisan lingi) ja see oli saadetud ainult Jõgeva linna ja Jõgeva valla ning Torma valla juhtidele.

3)         Palamuse vald on oma väited ja selgitused esitanud Rahandusministeeriumile 13.07.2017. Dokumendiregistris oli algselt Palamuse vastuskirja kinnitamise kuupäevaks pandud 03.08.2017 ja menetlejaks Sulev Liivik. Kui menetluse lõpu tähtaeg saabus, siis dokumendiregistrist oli kinnitamise kuupäev kustutatud. Avaliku teabe seadus selgitab, et kui on vaja vastata ametlikule kirjale, siis tuleb seda teha hiljemalt 30 päeva jooksul. Kui vajatakse pikemat vastamise aega, siis tuleb sellest teavitada teist poolt. Seda tehtud ei ole ja meiepoolsest selgitusest Rahandusministeeriumile on möödunud 60 päeva. Sellest saab järeldada, et Palamuse vallapoolsed selgitused olid korrektsed, ülevaatlikud ja asjakohased ning Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja hr Sulev Liivik ei pidanud vajalikuks selle teemaga rohkem tegeleda!

Miks nüüd järjekordselt hr Sulev Liivik väärat infot levitab, jääbki mulle arusaamatuks. 

Kuna tegemist on nii Palamuse valla laimamisega kui ka kogu loodava Jõgeva valla omavalitsustele väära info levitamisega, siis ei näinudki muud varianti, kui saata vastuskiri ja nõuda selgitusi Rahandusministeeriumist ning saata pöördumine Õiguskantslerile pr Ülle Madisele ning Riigikontrolli hr Alar Karisele.