Üle laipade – silmakirjalikkus ja rahahimu iseloomustavad praegust Jõgeva valla koalitsiooni

Silmakirjalikkus vallavalitsuse poolt!

Jõgeva vallavolikogu esimene aseesimees Mai Treial on korraldusega (üldiselt ei saa volikogu liikmetele korraldusi anda, peaks esitama hoopis kutse osaleda istungil...aga no - vanal ajal tehti vist teistmoodi) ette näinud 26. märtsil algusega 14.00 läbi viia volikogu istung ja volikogu liikmeid sunnitakse füüsilise kogunemisega ning sunniviisilise otsusega (lasteaia kohatasu+ huvikooli tasu), kus muudatusettepanekuid aja osas lisada ei ole võimalik!
https://drive.google.com/file/d/1rbq23DUPhQwwHG334l-pEWPuNxHY8O6f/view?usp=sharing
Volikogu esimene aseesimees Mai Treial leiab, et sobiv on survestada ja sundida volikogu liikmeid avaldama arvamusi juba kolmapäev, 25.03.2020 eelnõude kohta! Eriti nõme on see, et lasteaia kohatasu eelnõu oli muudetud võrreldes eelarvekomisjonile esitatud eelnõuga. Ja niimoodi, et kahju saavad lastevanemad! 

Kui algselt oli eelnõus kirjas, et vabastada lasteaia osalustasust alates epideemia väljakuulutamise ajast, siis volikogusse esitati vastuvõtmiseks eelnõu, mida muudeti ja kirjas on, et lasteaia osalustasu tasumisest ja huvikooli õppetasu maksmisest  vabastatakse alates 1. aprillist 2020 kuni eriolukorra kehtimise lõpuni.  - SILMAKIRJALIKKUS VALLAVALITSUSE POOLT!

SAMAS KUI VOLIKOGU LIIKMED SAID OTSUSTADA AINULT "poolt" või "vastu"! 

Kui see ei ole volikogu liikmetele koti pähe tõmbamine, siis mis see on?

Pool kuud on lapsed kodus olnud, aga märtsikuu eest peavad  lapsevanemad kohatasu ikka maksma! 

Kui Vabariigi Valitsus ja Jõgeva valla kriisikomisjon on väga üheselt teada andnud, et avalikud üritused ja kogunemised on keelatud, siis Jõgeva vallavolikogu esimene aseesimees soovib siiski füüsilise kohaletulemisega volikogu istungi viia läbi, pannes ohtu nii volinikud kui ka volinike perede – abikaasade, laste, vanemate tervise! On teada, et mitu volikogu liiget peavad olema karantiinis, samuti on volikogus kaheksa volikogu liiget, kes ise on oma vanusega riskigrupis ja on volikogu liikmeid, kelledel kodus väikesed lapsed!

Jõgeva vallavolikogu esimehe koalitsiooni kandidaadi Margus Kase rahanuts on olulisem kui 27 volikogu liikme turvalisus

Jõgeva vald kasutab oma töös interneti platvormi VOLIS – see annab võimaluse volikogu istungit viia läbi virtuaalselt, mis on TURVALINE volikogu liikmetele ja mida jälgivad ka meie valla elanikud! 

Kui algselt oli istungi päevakorras kuus punkti, siis lõpuks jäi ainult päevakorrapunkt volikogu esimehe (isikuvalimine) valimine ja ainult see üks punkt nõudis kohale tulemist! - nii otsustas volikogu esimene aseesimees Mai Treial!
Tegemist on siis volikogule uue esimehe valimisega!, mida  tegelikult saab valida kuni kolmanda maini!
Volikogule püüti sisendada, et isikuvalimist VOLIS ei toeta,  aga tegelikult ei ole sellega probleemi - saab ikka ka isikuvalimisi VOLISes turvaliselt läbi viia. 
Ja tegelikult ei ole seda esimeest vajagi enne maikuud, sest vastavalt seadusele võivad nii esimene kui ka teine volikogu aseesimees ka lõpuks tööd teha, eriti kui arvestada seda, et üle kahe aasta on saadud hüvitist kokku iga kuu 1225 eurot, samas kui tööd tehtud praktiliselt ei ole. 

NB! Iseenesest peab volikogu alles 03.maiks 2020 volikogu esimehe valitud saama.

Kas see punkt on ikka nii oluline, et rikkuda seadusi?-panna ohtu valla kodanikud? EI! Kindel „EI“! 

Ei saa ja ei tohi olla nii, et rahahimu on tähtsaim tung, mis tuleb rahuldada, sest ainult nii garanteerib volikogu esimehe kandidaat Margus Kask endale juba märtsikuus turvalise volikgu esimehe palga! Aga summa, millest räägime on kuus saadav töötasu summas 3150 eurot! 

Margus Kask on praegu Puurmani Mõisakooli direktor, veab Jõgeva Baptistikogudust ja on dirigent - mille arvelt küll siis leiab kooli direktor, Jõgeva Baptistikoguduse pastor ja Jõgeva kammerkoori dirigent aja tegeleda ka teiste täiskoha töödega!? Missugune töökoht siis hakkab kannatama või ongi nii nagu Raivo Meitus ütles, et volikogu esimehel ei ole enam tööd täiskohana ja ka praegune töötasu on liiga kõrge. 

Volikogu liikmed on saanud mandaadi oma valijatelt. 

Kriisi ajal jäävad volikogu liikmed silma, sest nende tegemisi jälgib kogu vald. Seega on oluline, et volikogu ja volinikud järgiks riigis väljakuulutatud otsuseid ja järgiks kriisi ajal neid oma tegemistes. Nüüdseks tuleb hoida kahe meetrist vahet ja üle kahe inimese koos olla ei ole lubatud – kõik avalikud asutused peavad olema suletud ehk siis ka Jõgeva Kultuurikeskus.

Volikogu on võimalik läbi viia virtuaalselt kasutades VOLIst!

Kui volikogu aseesimehed arvavad, et ei saa koduses tingimuses VOLISe kaudu istungit juhitud, siis  vallavolikogu saal on piisavalt suur, et kantselei ametnikud, IT tugi saaks piisavalt kaugel üksteisest olla ja ka vajadusel ettekandjate turvalisus tagatud! Ja kõik oleks live`s!

Volikogu liikmed peavad olema eeskujuks jälgimaks kriisi kogunemise ja liikumise keeldu! Seega kuigi Vabariigi Valitsus pöörab väga tähelepanu viiruse leviku piiramisele ja sellel eesmärgil soovitatakse volikogu töö korraldada ümber selliselt, et eelistatud oleks kaugtöö ning koha peal toimuvate kohtumiste ja istungite asemel kasutataks elektroonilisi võimalusi - on minu ettepanek: Teeme ka meie seda! - meil on see võimekus ju olemas!
Jäägem terveks! 

Meil Palamusel on lapsed prioriteediks number üks

19.märtsi ajalehe Vooremaa esilehe loos „Inimesed harjuvad tasapisi eriolukorraga“ selgitab haridusala kureeriv abivallavanema Arvo Sakjas, et enamik Jõgeva valla koolide juhte ei pea vajalikuks pakkuda koolipoolselt toetust lõunasöögi osas ning koolide õpilastele ei ole vaja eriolukorra tõttu sooja koolilõunat pakkuda. Olen olnud sotsiaalkomisjoni esimees ning tean, et inimesed on tagasihoidlikud, eriti siis kui küsida, kas nad vajavad abi–siis saab ikka vastuseks, „aitäh, saame hakkama!“ Kui aga tõesti hoolitakse ja pakutakse abi, mis aitab lastevanemate koormust kergendada, siis saame tavaliselt vastuse, „aitäh, oleme sellega päri.“

Oskar Lutsu Palamuse gümnaasium 

hoolib oma õpilastest ja soovib pakkuda koolilastele sooja lõunasööki–soe toit toimetatakse ka Palamusest eemal elavatele lastele koju. Kuna Palamuse lasteaeda oli aastaid toodud toitu gümnaasiumi köögist, siis teatakse, mis teha tuleb, et vältida ristsaastumist, tagada puhtus, toidu kvaliteet ja kättetoimetamisel turvalisus. Toidu üleandmist korraldatakse nii, et välditakse füüsilist kontakti, jälgides eemalt, et koolilapsed valmispandud, kaanega kaetud nõud söögiga ukse tagant või värava juurest turvaliselt ja mugavalt kätte saavad.

Suheldes paljude inimestega ei suutnud ma uskuda 

abivallavanem Arvo Sakjase poolt esitatud väidet, et Jõgeva vallas ei ole mõtekas pakkuda koolilastele sooja toitu. Tean, et on palju suurperesid, kus selline abi kuluks marjaks ära. Samuti on peresid, kus lapsevanemad käivad eemale tööle, tihti käivad isad tööl ka välismaal ning lapsed peavad hakkama saama kogu päeva vanemateta. 
Seega uurisin kahelt Jõgeva valla koolidirektorilt, mida nemad arvavad Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi ideest pakkuda õpilastele sooja lõunasööki, et kergendada lastevanemate koormust.

Ühe kooli direktori arvamuse järgi ei näe tema tõesti sellise teenuse vajadust. Samas selgus jutuajamises, et ega nad juhtkonnaga Palamuse Gümnaasiumi algatusest midagi ei tea ning kooli juhtkond ei ole analüüsinud täpsemalt eriolukorras sooja toidu pakkumise vajadust. Ka ei ole lastevanemad sellele ise tähelepanu pööranud. 
Teise kooli direktor selgitas, et tema käest ei ole abivallavanem Arvo Sakjas küsinud, kas nende koolis võiks sooja sööki keegi vajada eriolukorra ajal, aga ta arvas, et selline vajadus võib nende kooli lastel isegi olla.  

Olen sotsiaalmeedia kaudu viidanud 

Palamuse Gümnaasiumi algatusele ning paljud on arvanud, et selline toetus näitab kooli hoolivust ja aitab kodus lastevanematel pühenduda muudele tegevustele - saab käia õues, tegeleda lastega, õppida koos lastega ja õpetada neid, vajadusel teha kaugtööd. 
Samamoodi on selline mürkamine ja hoolivus oluline nende vanemate arust, kes peavad eemal tööl käima ja kelle lapsed on isekeskis kodus. Teadmine, et laps saab sooja söögi kooli poolt, võimaldab lapsevanemal pärast tööd tegeleda laste õpetamisega, suhtlemisega, mitte toimetama õhtu otsa köögis ja valmistama pärast õhtusööki veel ka järgmise päeva lõunasööki ning kulutama veelgi seda vähest lastega koosolemise aega.

Koolitoidule eraldatakse riigi eelarvest toiduainete raha.

Kooli kokkadele tuleb ka eriolukorra ajal niikuinii töötasu maksta ja kuna koolide majandus- ning ka muud sõidud jäävad tegemata, siis ei ole toidu kojuvedu valla eelarvele lisakoormuseks. Erakorralise olukorra tõttu Eestis on lapsed koduõppel, samas kui kooli teenistujad saavad töötasu, aga tööd ei ole, seega saab neid teenistujaid, kes on läbinud ka hügieenikoolitused, kasutada nende nõusolekul toidu laialiveol ning selline toimetamine ei tekitada vallale lisakulu!

Minu arust on tegemist vajaliku toega nii lastele kui ka vanematele, mida võiks rakendada kogu Jõgeva valla piires. Sooja koolisöögi pakkumist peavad vajalikuks Tallinna koolid ja ka Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium alustas sooja toidu pakkumisega 19.märtsil.

Olen saanud infot, 

et Jõgeva valla kriisikomisjon ei pea vajalikuks koolilastele sooja toidu pakkumist, põhjendades seda söögi kättetoimetamise ohtudega. Võin kinnitada, et Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis on rakendatud meetmed, et toidu valmistamine ja kohaletoimetamine oleks riskivaba ja turvaline - toidu laialivedu eitee keegi suvaline inimene, seda teevad inimesed, kes on läbinud vajalikud koolitused.

Kutsun Teid olema hoolivamad, 

märkama abivajajaid ja pakkuma toetust, sest Jõgeva vallas on lapsed prioriteet number üks! 

Meie Palamusel hoolime lastest ja toetame lastega peresid.

Kas opositsioon ikka lasi põhja Jõgeva vallavalitsuse plaani?

Ühinemislepingu allkirjastamine Kuremaal 2016

Ühinemisleping sõlmiti nelja (Jõgeva linn ja vald; Palamuse ja Torma) omavalitsuse poolt, et nelja aastase ülemineku ajal kõik piirkonnad oleks kindlad valdade arengukavades planeeritud tegevuste elluviimistes. Seda nõudis ka Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse paragrahv üheksa. Kõik endised omavalitsused koostasid  investeeringute kavad ning kõikide omavalitsuste volikogud kinnitasid ühinemislepingu koos lisadega  ja ikka selle arvestusega, et see leping kohustab uut omavalitsust jälgima lepingus sätestatavat.

Proloog

2016 aasta ühinemislaua taga istusid juhtkomisjoni liikmetena ka praegu volikogus ja valitsuses (sh ka ametnikena) olevatest inimestest järgmised volikogu liikmed: Margus Kask, Tiit Lääne, Raivo Meitus, Triin Pärsim, Terje Rudissaar.

Nüüd peame veel meenutama Jõgeva valla 2018-2028 aasta arengukavaga seonduvat: „Üldsõnalisus oli arengukava koostamisel teadlik valik“, on selgitanud volikogule arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsim, kui viidati arengukava eesmärkide üldsõnalisusele ning ühinemislepinguga seonduvale.

Ühinemislepingus on kirjas, mis oli vaja vallavalitsuse ära teha 2019 aastaks:

Punkt 6.1.1 Aastaks 2019 töötatakse välja hariduse- ja noorsootöö arengukava.

Punkt 6.4.1 Aastaks 2019 töötatakse välja kultuuri- ja sporditegevuse arengukava.

Aga nii  hariduse- ja noorsootöö kui ka kultuuri- ja sporditegevuse valdkondlikud arengukavad on jäetud nahaalselt tegemata, selle asemel soovitakse muuta hoopis ühinemislepingut!???

Kuhu kadus ühinemislepingu muutmise eelnõu dokumendiregistrist?

Kui nüüd lugeda ühinemislepingu muutmise otsuse eelnõu ja seletuskirja, mille on paljuski koostanud arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsim, siis siin on vastuolud – vist on õigem väita, et lausa valetatud nii vallarahvale kui ka volikogule! Miks ma nii väidan, aga kui punkt 6.1.1. seletuskirjas kirjutatakse: „Uus valla arengukava on koostatud 2019. aastal ning seal on piisava põhjalikkusega käsitletud hariduse ja noorsootööga seonduvat. Pole ühtegi mõjuvat põhjendust, miks hariduse- ja noorsootöö arengukava peaks olema eraldi arengudokument, mitte arengukava valdkondlik peatükk. Selline arengukavade killustatus ei võimalda saada ei valdkonnast ega selle arengusuundadest sisukat ja täpset ülevaadet. Liiatigi tuleb valdkondlikku arengukava menetleda arengukavaga samade reeglite kohaselt – kaasates avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamist ning volikogus tuleb läbida kaks lugemist. Valdkondlikke arengukavasid koostades saab tõenäoliselt nende koostamine kestma ilma pausideta aasta ringi, milline ressursikasutus on ebamõistlik. Küll tuleb ühinemislepingu järgselt tervikuna üle vaadata võimalused haridusvõrgu optimeerimiseks“, siis ma ei saa muutmoodi väita!

Olen avalikult ja ka eestseisuse koosolekul välja öelnud, et selline ühinemislepingu muutmise seletuskiri on teadlik vale levitamine.

Kui vaadata Jõgeva valla arengukava, siis  lehekülg 15 on kirjas „Laste arvu vähenemisest tulenevalt on vajalik koostada analüüs, millises piirkonnas ja millises mahus on otstarbekas ning vajalik ruumiprogrammi korrastamine ja renoveerimine.“ ning Jõgeva valla arengukava  leheküljel  17 on kirjas „Valla haridusvõrgu kaasajastamiseks tuleb koostada haridusvõrgu ruumi- ja majandusanalüüs ja hariduse valdkondlik arengukava.“ – Seega ei ole ühinemislepingu muutmise seletuskirjas antud seletus tõepärane ning volikogu liikmeid ja elanikkonda tahtlikult eksitav!  

Valdkonnapõhise arengukavade olulisusest ja vajalikkusele pöörab tähelepanu ka Jõgeva valla põhimäärus (§ 38 lõiked 1, 2). Praegu on tekitatud arvamus arengu- ja planeeringuosakonna ja tema juhataja poolt, et haridus, noorsootöö, kultuuri- ja sporditegevus ei ole meie vallas olulised valdkonnad!? 

Sellega ei saa mina nõus olla! – need on meie valla ühed alustalad ja pikem plaan ehk valdkonnapõhine arengukava on ülioluline, mida aga meie vallavalitsusel ei ole!?

Miks ei ole eestseisuse koosoleku protokoll dokumendiregistris?

Eestseisuse koosolek toimus 13.02.2020 ja selle kohta koostati protokoll, mida millegipärast ei ole dokumendiregistris registreeritud, aga mille saatis volikogu esimees kõikidele koosolekul osalejatele tutvumiseks. Mina lisasin omalt poolt muudatused (kirjas lilla värviga), kusjuures andsin ka koosolekul osalejatele teada, et arutan ühinemislepingu muutmise otsuse ettepanekud ja seletuskirja muudatused läbi valimisliidu liikmetega ja alles siis otsustan hääletuse osas. Nii ka tegin ning sain ka valimisliidu liikmetelt vastukaja. 

Valimisliit Vooremaa nimekirjas kandideerijad kirjutasid:

-  „Ei ole nõus hariduse optimeerimiskavaga. Kui külast kaob kool, kaob ka elu.“

- „Mis puutub hariduse ümberkorraldusse läbi sellise  ühinemislepingu muutmise, olen radikaalselt vastu. Esiteks seadustada vallavalitsuse 2 aastat lulli löömist??  2019 pidi olema valmis arengukava. Ehk kes on keelanud tänasel võimul teha uuringu, arutelud ja tulevikuvaated?

Mis puutub punkti 6.1.2 sõnastuse muutmisse, siis sellisel kujul muudetav sõnastus tagab vallavalitsusele vabad käed ilma aruteluta liita ja kaotada koole või lasteaedu, muuta/reorganiseerida põhikool algkooliks, lasteaed-algkoolist jätta alles lasteaed jne.  

Kindlasti vajab valla hariduseelu muutmist ning mina alustaks sellest vallavalitsusest J.

Ka tänane kehtiv sõnastus ei välista võimalust viia haridusasutusi ühise juhtimise alla.

Ehk selleks, et hariduselu muutma asuda tuleks enne ära teha kodutöö, kui palju lapsi kuskil piirkonnas lähima 20 aasta prognoosis on (vaadata tuleb pikka vaadet, mitte lühiajalist 4-5a), mis muutmistega kaasneb jne ning alles siis hakkame reorganiseerima.“

-  „selliseid vallavalitsuse ettepanekuid sellisel kujul pigem ei toeta. Neid nikerdamisi ja JOKKe olen piisavalt näinud.“

-  „hästi lühidalt öeldes pole tervikuna selle poolt.“

-  „Lihtne on kõike optimeerida ja sulgeda, aga kohta, kus on kõik suletud, ei tule ka uusi inimesi juurde.“ Jne.

Kuigi vallavalitsus väidab, et paljud asjad jäävad tegemata, sest ühinemislepingut ei saanud muuta, siis arvan, et kõiki punkte ühinemislepingu muutmise otsuses ei tohigi muuta!

Miks on vaja välja töötada hariduse optimeerimise kava – vaja on korralikku ja pikaajalise nägemusega hariduse plaani ehk arengukava!

Miks väita, et haridusasutusi ei saa ühtse juhtimise alla viia!? Ka praegune sõnastus ei välista ümberkorraldusi juhtimise osas.

Miks väita, et rahvakultuuriga tegelevate täiskasvanute ringidele ei peaks ringiruumid olema tasuta!? Just nii oli mõeldud ühinemislepingu, et kõik kes tegelevad rahvakultuuriga, saavad valla ruume kasutada tasuta.

Spordinõukogu vajadust vallavalitsus ei näe ning ühinemislepingu muutmise eelnõus kirjutatakse: „Ühinemislepingus pole täpsustatud, milline roll ja ülesanded on spordinõukogul. Vallavolikogu on moodustanud kultuuri- ja spordikomisjoni ning vallavalitsuse juures tegutseb nõuandva organina Jõgeva valla spordikomisjon, mille üheks ülesandeks on teha vallavalitsusele ettepanekuid sporditöö korraldamiseks Jõgeva vallas. Jõgeva valla spordikomisjoni kuuluvad muuhulgas kehalise kasvatuse õpetajad ja spordiklubi esindaja. Täiendava nõukogu loomiseks puudub praktiline vajadus.“

Ikka hämamine, sest ühinemislepingus sooviti suuremat tähelepanu sporditegemise võimalustele pöörata. Isegi arengukavas (lk 27) on kirjas, et „Spordielu paremaks korraldamiseks luuakse nõuandva organina valla spordinõukogu/ komisjon.“ Kui nõukogu moodustatakse, siis on võimalik paika panna ka spordinõukogu roll ja ülesanded. Eesmärgiks oli luua nõukogu, kuhu kuuluvad MTÜ-de esindajad, mitte nagu praegu kus vallavalitsuse komisjonis on üks spordiklubi esindaja! Koostööd on vaja tugevdada inimeste vahel, kes tahavad ja jõuavad spordi MTÜsid vedada!

Kuidas arvatakse, et ühinemislaua taga istujad ei mäleta mida arutati ja kuidas otsustati, et nüüd ühinemislepingu muutmise seletuskirjas sõnu väänama hakatakse – aega ei ole veel nii palju möödunud.

Kui pole kultuuri – kes siis ikka meie valda elama tahab jääda või tulla? Mõtleme sellele, enne kui hilja! See udujutt, mis on ühinemislepingu muutmise seletuskirjas ning kus väidetakse, et „Paraku sisaldab asutuse loetelu asutusi, millel puudub juht ja mille hooned on rendile antud ning need asutused pole sisulist kultuuritööd aastaid teinud. Ilma hoonete, juhtide ja tegevuseta asutustes ei ole mõistlik kultuurivaldkonna töötajaid tööle võtta.“ 

Niipalju kui mina tean, on meie valla kõikides kultuuri- ja rahvamajades tehtud kogu aeg sisulist kultuuri- ja ringitöid! Lühemat aega küll Tormas ja Vaiatus, aga ka seal on kultuurijuht tööle võetud ja rahvamajad tööle hakanud.

Tervisekeskus – vallavalitsuse uus soovitav investeering, mis ei ole ühinemislepingu investeeringute kavas, sest Jõgeva linn lihtsalt loobus sellest (aastatel 2016-2017) siis kui Põltsamaa linn ja Mustvee  linn veel enne ühinemist sellega tegelesid. Ei peetud vajalikuks! Kuidas siis nii, et kui oli linna vahenditest vaja investeeringu vahendid leida, siis ei näinud linn vajadust selle teemaga tegeleda, aga nüüd süüdistatakse opositsiooni……? ning ajalehes Vooremaa öeldakse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsimi poolt väga üheselt, et "Tervisekeskus tuleb" - siit võin mina järeldada, et ega neid volikogu arvamus väga huvitanudki! Koalitsioon on nii otsustanud ja nii ta ka teeb!

Korraldatud jäätmevedu korraldatakse läbi MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse - see oli lause, mille ühinemislepingusse sissepanemise eest seisis toonane Torma vallavanem Triin Pärsim - vaadates, kes on selle MTÜ juhatuse esimees - näeme, et see on Triin Pärsim ise! 

MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse kontaktid

Jah likvideerida saab seda asutust siis, kui liikmed kaovad, aga kui tõesti selle asutuse vajadust ei nähta, siis küll ta hääbubki, samas kui mõtlen ja arutan viimast prügihinna tõusu Ragn Sells ASi (lisan avalikult leitava 2016 aasta majandusaasta aruande, kus kasum oli üle kahe miljoni!!) poolt ja mille pidi heaks kiitma seesama MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus, siis tekivad küsimused.  Prügihinna tõus oli üle 80 protsendi, siis antud MTÜ küll oma piirkonna eest ei seisnud ja võidelnud - hind tõusis, olgugi, et prügi on toormaterjal nagu iga teine toore! 

03.märtsi 2020 aasta ajalehes Vooremaa avaldatud loos väidetakse, et Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskust ei saa likvideerida enne ühinemislepingu muudatust ning väidetakse, et see info oli volikogu liikmetel teada? 

Mina väidan, et tean sellest niipalju kui oli lisatud ühinemislepingu muutuse otsuse seletuskirja ja seal seisab selgituses " Vallavalitsus kahtleb, kas korraldatud jäätmeveo korraldamine MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse kaudu on tingimata vajalik. Vald on piisavalt suur ja tööl on pädevad spetsialistid, mis võimaldab konkreetse teenuse hanke ja järelevalve meil endil tagada." - Järjekordne väide, mis ei ole tõene, aga avaldatud ajalehes!

  

Seega võiks koalitsioon seista ise peegli ette ja vaadata ennast ja siis ühinemiskava investeeringute tabelid üle ning teha tööd nende elluviimise nimel. 

Ja ei jäänudki minul muud üle, kui mitte nõustuda esitatud ühinemislepingu muudatuste ettepanekutega just nagu valimisliidu liikmedki arvasid… Siiski olen avatud läbirääkimistele ja sisulistele aruteludele…, minu eesmärk on valla areng.

Kokkuhoid peab algama volikogust – aga miks ta siis ei alga...?

Eelarve komisjonis oma parandusettepanekuid tutvustav volikogu liige Terje Rudissaar

Kokkuhoid peab algama meist endist, sellepärast saigi esitatud 2020.aasta eelarvesse ettepanek optimeerida volikogu- ja valitsuse personalikulusid ning niimoodi säästa 262 880 eurot!

Oma ettepanekutes lähtusime ühinemise põhimõttest,  kus pakutavate teenuste kvaliteet paraneb ning paraneb investeeringute võimekus.

Kahe aasta jooksul on käivitunud volikogu töö. 

Nüüdseks on kadunud palgalise volikogu esimehe vajadus koos tema 3150 eurose palgaga, piisab osalisest tööst ja töö hüvitamisest, mis annab tubli kokkuhoiu eelarvesse. Kahe aasta jooksul on näha, et 1225 eurot kuus kuluva kahe tasustatud aseesimehe vajadus Jõgeva vallavolikogus puudub, sest miks muidu ei leia dokumendiregistrist volikogu esimehe poolt volikogu aseesimeestele määratud  ülesandeid, mille kohustus tuleneb nii Jõgeva valla põhimääruse kui ka Jõgeva Vallavolikogu jaVallavalitsuse liikmetele tasu ja hüvitiste maksmise korrast. Tasustades aseesimeest ainult siis, kui ta asendab volikogu esimeest, saame korraliku kokkuhoiu. Kindlasti saab kokku hoida ka komisjoni esimeeste 150 eurostelt komisjonitasudelt. 

Kahe aasta jooksul on valitsus käivitanud vallavalitsuses töö. 

Nüüd on vaja optimeerida personali suurust, sest käivitusprotsessid ja esmased valud on laabunud rutiinseks tööks. 

Töötades läbi volikogule esitatud eelarvet, leidsime kulude kokkuhoiu võimalused, samuti muid tulude teenimise võimalusi. 

Jõgeva vallal on ühinemisega kogunenud päris suur hulk varasid, mida ta ei vaja oma põhiülesannete täitmiseks ning mis on mõttekas võõrandada ning tulu planeerida eelarves. 

Kulude kokkuhoiu ja tulu poole suurenemisega saime kokku summa 918 785 eurot!, mille kasutaksime ära järgmiste investeeringute tegemiseks: 

• Siimusti kergliiklustee väljaehitamine Siimusti surnuaiani; 
• Vana-Jõgeva ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamise esimene etapp, mis teostatakse koos kergliiklustee ehitusega; 
• Luua küla vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamise omaosaluseks; 
• Kuremaa terviserajale kunstlumesüsteemi rajamiseks;
• Torma spordikompleksi majutusprobleemide lahendamiseks-kaasajastamiseks Torma teenuskeskusesse majutuse rajamisena; 
• Kaarepere rahvamaja põranda remondiks; 
• Sadala Rahvamaja välisfassaadi remondi omaosaluseks;
• MTÜ Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Jõgeva Koguduse vaatetornile teede, platside, taristuvõrkude ja -ühenduste väljaehitamiseks.

Mõtted olid ju head, aga praegu nad mõteteks jäävadki!?

Sest reformi-, kesk- ja sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajad ei olnud nende mõtetega päri! Samuti ei olnud need praegusele valitsusele sobilikud! 

Miks küll ettepanekud ei sobinud, miks kokkuhoidu ei soovita? 

Mulle tundub seniajani, et Jõgeva valla poliitkultuur, kus „mina“ võidan siis, kui „sina“ kaotad, ei arenda valda kuigi hästi. Suur osa valla arendamise potentsiaali jääb rakendamata, sest tihti sõidetakse opositsioonist teerulliga üle. Selles „ärapanemises“ unustatakse kaugem eesmärk täiesti!

Mõeldes kogu vallarahvale, ei ole mõttekas rõhutada  klassikalist koalitsiooni ja opositsiooni, vaid kogu energia tuleb suunata piirkonna arendamisse. Siis tekib olukord, kus „mina“ võidan pikas perspektiivis siis, kui „sina“ ka võidad ning otsused, mis vastu võetakse, läbivad suurema arutelu ja annavad tugevama aluse valla arengule ning tekitavad lisaenergia, kus kaks pluss kaks ei võrdu enam ainult neljaga.

NB! Iga minu loole Jõgeva valla teatajas on koheselt esitatud ka vastulause!! 

Minu arvamuslugu 3000 tähemärgi näol (rohkem ruumi ei anta) ei anna kuidagi valitsuserakondadele rahu! Niikui oma loo ära saadan, nii see ka ajalehetoimetajate poolt Jõgeva koalitsiooni "ninadele" ülevaatamiseks viiakse!?, et nobedasti vastulause kohe minu loo alla lisada!😂😂😂😂  Nii ka seekord, aga miks ei toimi asi vastupidi, kui koalitsiooni esindajad oma kiidulaulu lõpetavad, miks ei saa opositsioonis olevad volikogu liikmed sellega tutvuda ning oma vastulause esitada!  Miks siiski koheldakse volikogu liikmeid erinevalt?

Kinnistu kõnnitee ääres – kas heategevus või kasimiskohustus kuni surmani!

Palamuse Suur tänav - kusjuures kõnnitee on ainult ühel pool teed

Kui saad kõnnitee maja juurde, siis on rõõm suur, sest saad aru, et inimese turvalisust peetakse tähtsaks sinu vallas! 

Ja siis koos sellega saabub ka koormisena kohustus ja see mis esmapilgul tundub turvaline ja hää, saab kohustuseks niikaua kui sul on kinnisvara selle kõnnitee ääres - ehk siis surmani!

Heakorraeeskiri on vastu võetud ning Jõgeva vallas asuvate kinnistute omanikele täitmiseks kohustuslik!

Millega me siis nüüd arvestama peame, saab vaadata VOLISest ? 

Linnas, alevis, külas ehk tiheasustusalas pead kinnistu omanikuna kõnniteed või haljasalad, mis vahetult sinu kinnistuga piirnevad, korras ja puhtana hoidma - ja tegema pead sa seda tasuta! 😠

Kinnistu omanik peab korjama (tagama koristamise) ära prahi, mis kaaskodanikud maha loobivad! Ära peab koristama ka oksad, mis tuul puudelt alla on ajanud. 

Siis peab ta niitma haljasala ja nii tihti, et rohi ei tohi olla kõrgem kui 15 sentimeetrit! Ära unistagi sellest, et sellel haljasalal võiks olla külvatud lilleaas, mis kaunistaks silma… ja kui ongi, siis muudkui niida ja vaata, et muru kõrgus oleks ikka alla 15 sentimeetri! 

Veel peab riisuma lehed oma rehaga ja need lehed kilekotti toppima ning ise äraandmise eest maksma. Äraandmise eest maksad muidugi ainult siis, kui sul oma aias kompostihunnikut ei ole! 

Kui lumekoristamisega peaks teeääred olema rikutud, siis need korrastama, talvel lume rookima, ikka enda ostetud labidaga (lükkajaga), muretsema kildu, mida libedusetõrjeks vaja läheb  - kõik oma kulude ja kirjadega ja hoia sa, et keegi ei kukuks, sest siis on sul veel kohustus temale valuraha maksta!

Ühinemise eesmärgiks oli parimate praktikate kasutuselevõtt!

......... Kui nüüd rääkida vanast Palamuse vallast  ja tema määrusest ning kõnniteede ja haljasalade korrastamisest, siis ei pannud Palamuse vallavolikogu elanikele sellist koormist, vaid vald kuulutas välja hanke ja sõlmis sellise töö tegemiseks lepingu ettevõtjaga!  - See oli parim praktika, mida oleks võinud ka uues Jõgeva vallas rakendata!

Parandusettepanekuga soovisin kiirustamise maha võtta, kaasata kogukond ja kuulata mida kogukond heakorraeeskirja kohta arvab ning mis ettepanekuid teeb, aga see eeldanuks volikogus parandusettepanekute vastuvõtmist! 

On oluline, et tiheasutusala kinnistute omanikke koheldaks võrdsena, valla määrustega ei tohi  tekitada ebavõrdsust valla kinnistu omanike vahel. Miks siis Jõgeva valla heakorraeeskirjaga selline olukord kehtestatakse? Osa inimesi peavad panustama oma töövahenditega ja oma rahaga Jõgeva vallamaade heakorda ja osa inimesi ei pea seda tegema!? 

Kuigi Jõgeva vallasekretär Egle Lääne selgitas, et sama tee ääres elavatel kinnistu omanikel on ühesugused kohustused ja rakendub võrdne kohtlemine, siis palun vaadata veelkord pilti, mis lisatud sellele blogile! 

Näiteks Palamuse alevikus on kõnniteed ainult ühel teepoolel, seega Palamuse Suure tänava kinnistu omanikke kohtleme vastuvõetud määrusega ebavõrdselt!  

Jõgeva valla heakorraeeskirja vastuvõtmisega selline ebavõrdsus igatahes on tekitatud! 😣

Nobeded päkapikud

Kui kinnistu omanikud tiheasutusaladel peavad toimetama kui päkapikud – tasuta ja suure rõõmuga, siis hajaasutusalade maadel kinnistuid omavad kodanikud võivad oma umbrohumaid hoida ja hellitada kuni esimese septembrini –  kusjuures niitmata maadelt on levimas aedadesse umbrohi ja külvamas nii ohakat kui ka maltsa!

Põldohakas (Foto: Arne Ader)

Aga nii hoiame me näiteks käpalisi!, leiab positiivse poole alles hiljemalt septembrikuus niite kohta Jõgeva valla haljastusspetsilist Taivo Paeveer. 

Soo-neiuvaip (Epipactispalustris) - käpaline

Kui saad kõnnitee maja juurde, siis koos sellega saabub ka koormisena kohustus niikaua kui sul on kinnisvara selle kõnnitee ääres - ehk siis surmani!

Normaalne pakendikonteiner külla - Kas tõesti ainult unistus?

Kudina küla klaaspakendi konteiner, mis alates 02.10.2019 on pakendijäätme konteiner

„Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda,“ kirjutab Keskkonnaministeerium oma kodulehel.

Palju räägitakse ökoloogilise jalajälje vähendamise vajadusest ja üheks võimaluseks on prügi sorteerimine. Kui mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse, siis Eestis tuleb vaeva näha, et samale tasemele jõuda. Jõgeva vald deklareerib oma veebilehel, et tegeleb jäätmehoolduse arendamise, korraldatud jäätmeveo sisseseadmise, pakendijäätmete kogumise, taaskasutuse koordineerimisega, liigiti kogumise korraldamisega. Seega on loogiline kui küla soovib pakendijäätmed kokku koguda, siis lahenduse leidmiseks tuleb pöörduda valda. Seda tegi ka Kudina küla.

Lubati paremat teenust

Kudina küla on Jõgeva valla piiriäärne küla Palamuse piirkonnas, asudes Jõgevalt 25. kilomeetri kaugusel. Külas elab veidi üle 100 elaniku ja suur arv nendest sooviks ka oma prügi sorteerida. Külaelanikud soovivad külla segapakendijäätmete konteinerit, sest praegu on ainus võimalus viia pakendijäätmed kaheksa kilomeetri kaugusele Palamusele. Haldusreformi eesmärgiks oli elanikele parema teeninduse pakkumine, siis arusaamine paremast teenusest on külaelanikel ja ametnikel erinev, sest ebamugavamaks on läinud ka muude jäätmete äraandmine Palamuse piirkonnas. Kui varasemalt sai Palamuse jäätmejaama igapäevaselt autorehve, elektri- ja elektroonikaseadmeid, mööblit (suurjäätmed) ning ohtlikke jäätmeid tasuta ära anda, siis praegu tuleb suurjäätmete (sh mööbli) äraandmise eest tasu maksta, rääkimata sellest, et jäätmete äraandmise võimalus on ainult kaks korda nädalas ja sedagi ainult mõned tunnid.

Kui Kudina külarahvas soovib oma pakendijäätmeid sorteerida ja ära anda, siis on see asi, mis väärib võimalust. Augustikuu alguses võttis külaseltsi esinaine Terje Rudissaar ühendust Palamuse teenuskeskuse juhi Urmas Asteliga ja rääkis külaelanike soovist. Paari päeva pärast andis Palamuse teenuskeskuse juht teada, et Kudina küla pakendijäätmete probleemi lahendamisega tegeleb Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäe. Seejärel saabus vaikus. Kui poolteist kuud oli möödunud, otsis külaseltsi esinaine ise ühendust Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäega ning selgitas, et külaelanikud on huvitud oma pakendijäätmete sorteerimisest ja äraandmisest külas. Samuti pööras külaseltsi esinaine vestlusel tähelepanu tõigale, et pakendijäätmekonteiner oleks pealt avatava kaanega, et sorteeritud pakendijäätmekotte oleks mugav konteinerisse panna. Vestluse käigus selgitas keskkonnaspetsialist, et Kudina küla pakendijäätmete probleemile lahenduse leidmisega tegeletakse, aga viivitus on tekkinud hoopis pakendite taaskasutamisorganisatsioonide tõttu.

Ja lõpuks saabus kauaoodatud vastus Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäelt, aga kiri  ei ole elanike algatust soosiv: „Täna vedaja teavitas, et Kudina kpl juures vahetatakse 02.10.2019 (kui ilm lubab) konteineril kleeps. Klaaspakendikleeps asendatakse segapakendikleepsuga. Uut konteinerit ei tooda.“

Ebamugav kasutada

Aga see konteiner, millest kirjas räägitakse on sorteeritud pakendijäätmekottide ärapanemiseks ebamugav ja sobimatu, sest ümmargune metallist pakendikonteiner, milles üleval auk sellise läbimõõduga, et isegi kolmeliitrine purk ei mahu sisse, rääkimata 40-70 liitrisest sorteeritud pakendijäätmekilekotist! (vaata FOTOT) Prügi taaskäitlemisest ja pakendijäätmete sorteerimise vajadusest räägitakse meedias palju, aga kui külarahvas soovib seda teha, siis pakutav lahendus on suur küsimärk! 

Jõgeva valla kodulehel on kirjas, et pakendijäätmeid ei ole vaja põhjalikult pesta, piisab loputamisest. Ebamugav ja ebahügieeniline on avada oma sorteeritud pakendijäätmete kott ja seejärel pakendijäätmeid üks- või kakshaaval toppida sellesse väiksesse ümmargusse avasse! Sellise pakendijäätmekonteineri kasutamine on häiriv ja ei kutsu jäätmeid sorteerima! Valla poolt on pakendiprobleemile lahendus nagu leitud, samas külaelanikuna arvan siiski, et ametnik peaks leidma lahenduse, mis on sobilik ja mugav valla elanikule.

Linnas ja alevikes ning suuremates külades pakendi- ja paberjäätmete äraandmise süsteem toimib, siis väiksemates külades jääb vaid loota, et tulevikus tõesti luuakse võimalused pakendi- ja paberjäätmete äraandmiseks, sest pakendijäätmete kotiga bussis Palamusele sõita on ikka kole tülikas.

Oled pahatahtlik - arvab Jõgeva valla teedespetsialist, sest julgen kirjutada, et ääremaa teed on jäetud greiderdamata....

Kudinal, Ordjase tee

Oma eelmises postituses, 04. juuni 2019 kirjutasin probleemist, mis toimub Jõgeva valla ääremaade külateedega! Sinna ei taha kuidagi greider jõuda!

Pean alustama nüüd veidi varasemast ajast: ehk siis Palamuse valla ajast.

Palju aastaid tagasi mõõdeti Palamuse valla elanike kinnistute juurde välja maad ja maade sisse jäeti ka enamus varasemalt vallale kuulunud teid! Nii juhtus ka minu koduga. Minu maja kõrvalt läheb tee (Ordjase tee) ja et oma kodude juurde jõuda, peavad kuue kinnistu elanikud seda teed kasutama. Et teised külaelanikud rahuliku meelega koju saaks, sõlmis Palamuse vald küla teede osas avaliku kasutuse lepingud. Seda tehti ka meiega. Vald kohustus lepinguga teid korras hoidma ning lumetõrjet tegema ( Palamuse vallas tehti seda tasuta). Kogu Palamuse valla teede haldamisega tegeles Palamuse vallavara eesotsas juhataja Enn Kiviga.

Jõgeva vallas on praegu teedega tegelemas teedespetsialist Kaiu Kasela, aga tema tegemised ja hoiakud tekitavad minus kummalisi tundeid:

Oma eelmises postituses sai seda teemat veidi lahatud - nüüd siis kuulsin, et olen pahatahtlik, kuna julgen ääremaade teede korrasolekut kritiseerida ja oma blogis sellest teemast kirjutada!

Aga mina leian hoopis, et iga ametnik peab tööd tegema korralikult ja hoiak, et erateid, mis lepinguga vallale avalikuks kasutuseks antud, on pigem tüliks - ei pea sellist hoiakut õigeks!

Selgitan tagamaid:

Palamuse valla elanikud ei saanud omal ajal otsustada, et üldkasutatavad teed kinnistutest välja mõõdetakse (sellist jama on paljudes valdades tehtud) ning tegelikult oli selline korraldus valla ametnike prohmakas, eriti kui niinimetatud erateed kasutab praktiliselt pool küla!

Kudina külas on ka veel Allikase tee - sellest teest suurem osa kuulub eraisikutele. Esimese otsa (Kudina poolt) avaliku kasutuse lepingute sõlmijad on olemas, aga kuna ühe varasema omaniku leping oli lõppenud seoses surmaga, siis pärija soovis 2018 aastal uue lepingu sõlmida - Kaiu Kasela  ei pidanud uue lepingu sõlmimist vajalikuks sellisel kujul ning edastati teave, et Jõgeva vald ei ole sellistest lepingutest huvitatud (tuleks teha juriidiline leping, aga selleks abikätt ei ulatatud) ja nüüd ongi Allikase tee, mis ühendab meie küla otse naaberkülaga, osaliselt eraomanduses. On hea, et tee kasutamise osas ei ole antud omanikud külarahvale kasutamise piirangut seadnud. Tegelikult peavad ametnikud olema abiks, et vallarahvas paremini ja mugavamalt ka ääremaadel liikuma ja hakkama saaks, mitte kogema, et valla inimene on koormaks ametnikule!  Kahjuks on meie külal selline kogemus Jõgeva ametnikuga....ja see on kurb!

Kompetentsus on oluline:

Ja see tähendab, et spetsialist peab teadma ja tundma oma valdkonna seadusi, määrusi, olema kursis tema tööd puudutavate lepingutega ja hanget teostavate ettevõtjate töödega.

Kudina külas kogetu põhjal tuleb väita, et Kudina küla teedega ei ole teedespetsialist kursis, samuti lepingutega, mille järgi Kudina teid hooldada tuleb.

Tekib ju kohe küsimus, mille põhjal seda väidan?

Kuna eile (11.06.2019) sadas vihma, siis oli täna sobiv ja mõtekas Kudina külas lepingutega kaetud teed ära greiderdada. Seda, et teed vajavad ka veidi purustatud kruusa, seda arvatavasti ei ole spetsialist märganud, ometigi kurvis on koht, mis seda vajab (aga ulmet ei ole mõtet loota) ja kuhu vihmaga suuuuur lomp tekib.

Kudinal, Ordjase tee pöörang 

Saabun koju kella poole viie paiku ja vaatan, et osa teest greiderdatud, kõik augud küll ei ole kadunud, aga enamus siiski! Minu rõõm jääb üürikeseks ja siis saabub üllatus - Ordja tee läheb vasakule, aga enne pööret greiderdus lõpeb, seega võta näpust - greiderdatud oli ainult 280 meetrit. 

Tee algus greiderdamata ja vasakule pööre ning edasine greiderdus tegemata!?

( Pildil valgena ka kinnistu sisesed teed - neid ei ole loomulikult vallal vaja teha, nendega tegeleb külarahvas ikka ise! 😀)

Kas tõesti olen unustanud või valesti aru saanud kuhuni vald teed hooldama peab!? Võtan telefoni ja helistan endisele Palamuse vallavara juhatajale (tema kõige kompetentsem Palamuse teede osas) ja küsin üle, kas tõesti olen midagi segi ajanud! Sain vastuse, et tean õigesti ja minu maja kõrvalt minev tee on avaliku kasutuse lepinguga kaetud. 

Uurisin siis hanke võitjalt ja töö tegijalt, "Milles asi, miks on jäetud töö lõpetamata?" 

Nagu arvata võite, siis hankija esindaja selgituse järgi tema teedespetsialistilt saadud info alusel, ei pidanudki rohkem greiderdama, aga point selles, et minu majani on 100 meetrit ja meie oleme vallaga tee avaliku kasutuse lepingu sõlminud!  Kus ja miks siis möödarääkimised?!

Mis läheb maksma selline pooliku töö tegemine vallale ja maksumaksjale - tekib küsimus? 

Jõgeva vallas probleemidele tähelepanu juhtides olen kogu aja kuulnud, et uue valla loomisest on aega vähe möödunud ja kõike ei jõua ja teid on palju......, aga kas see peab mind huvitama - kui inimene asub tööle avalikule ametile, siis ta teab, et sellega kaasneb vastutus ja kohustus! 

Homme siis uurin Jõgeva valla teedespetsialistilt, millal saavad ääremaal teed greiderdatud ja korralikult töö tehtud!

Lootus kaob viimasena! 😉

13.06.2018 kell 8.30

Rääkisin Jõgeva valla teedespetsialistiga. Vestlus oli konstruktiivne! Hea uudis on see, et Kudina külatee saab endale tolmuvaba katte ja hankijale ehk siis töö tegijale selgitatakse veelkord, mis teed Kudina külas vajavad greiderdamist!