Kinnistu kõnnitee ääres – kas heategevus või kasimiskohustus kuni surmani!

Palamuse Suur tänav - kusjuures kõnnitee on ainult ühel pool teed

Kui saad kõnnitee maja juurde, siis on rõõm suur, sest saad aru, et inimese turvalisust peetakse tähtsaks sinu vallas! 

Ja siis koos sellega saabub ka koormisena kohustus ja see mis esmapilgul tundub turvaline ja hää, saab kohustuseks niikaua kui sul on kinnisvara selle kõnnitee ääres - ehk siis surmani!

Heakorraeeskiri on vastu võetud ning Jõgeva vallas asuvate kinnistute omanikele täitmiseks kohustuslik!

Millega me siis nüüd arvestama peame, saab vaadata VOLISest ? 

Linnas, alevis, külas ehk tiheasustusalas pead kinnistu omanikuna kõnniteed või haljasalad, mis vahetult sinu kinnistuga piirnevad, korras ja puhtana hoidma - ja tegema pead sa seda tasuta! 😠

Kinnistu omanik peab korjama (tagama koristamise) ära prahi, mis kaaskodanikud maha loobivad! Ära peab koristama ka oksad, mis tuul puudelt alla on ajanud. 

Siis peab ta niitma haljasala ja nii tihti, et rohi ei tohi olla kõrgem kui 15 sentimeetrit! Ära unistagi sellest, et sellel haljasalal võiks olla külvatud lilleaas, mis kaunistaks silma… ja kui ongi, siis muudkui niida ja vaata, et muru kõrgus oleks ikka alla 15 sentimeetri! 

Veel peab riisuma lehed oma rehaga ja need lehed kilekotti toppima ning ise äraandmise eest maksma. Äraandmise eest maksad muidugi ainult siis, kui sul oma aias kompostihunnikut ei ole! 

Kui lumekoristamisega peaks teeääred olema rikutud, siis need korrastama, talvel lume rookima, ikka enda ostetud labidaga (lükkajaga), muretsema kildu, mida libedusetõrjeks vaja läheb  - kõik oma kulude ja kirjadega ja hoia sa, et keegi ei kukuks, sest siis on sul veel kohustus temale valuraha maksta!

Ühinemise eesmärgiks oli parimate praktikate kasutuselevõtt!

......... Kui nüüd rääkida vanast Palamuse vallast  ja tema määrusest ning kõnniteede ja haljasalade korrastamisest, siis ei pannud Palamuse vallavolikogu elanikele sellist koormist, vaid vald kuulutas välja hanke ja sõlmis sellise töö tegemiseks lepingu ettevõtjaga!  - See oli parim praktika, mida oleks võinud ka uues Jõgeva vallas rakendata!

Parandusettepanekuga soovisin kiirustamise maha võtta, kaasata kogukond ja kuulata mida kogukond heakorraeeskirja kohta arvab ning mis ettepanekuid teeb, aga see eeldanuks volikogus parandusettepanekute vastuvõtmist! 

On oluline, et tiheasutusala kinnistute omanikke koheldaks võrdsena, valla määrustega ei tohi  tekitada ebavõrdsust valla kinnistu omanike vahel. Miks siis Jõgeva valla heakorraeeskirjaga selline olukord kehtestatakse? Osa inimesi peavad panustama oma töövahenditega ja oma rahaga Jõgeva vallamaade heakorda ja osa inimesi ei pea seda tegema!? 

Kuigi Jõgeva vallasekretär Egle Lääne selgitas, et sama tee ääres elavatel kinnistu omanikel on ühesugused kohustused ja rakendub võrdne kohtlemine, siis palun vaadata veelkord pilti, mis lisatud sellele blogile! 

Näiteks Palamuse alevikus on kõnniteed ainult ühel teepoolel, seega Palamuse Suure tänava kinnistu omanikke kohtleme vastuvõetud määrusega ebavõrdselt!  

Jõgeva valla heakorraeeskirja vastuvõtmisega selline ebavõrdsus igatahes on tekitatud! 😣

Nobeded päkapikud

Kui kinnistu omanikud tiheasutusaladel peavad toimetama kui päkapikud – tasuta ja suure rõõmuga, siis hajaasutusalade maadel kinnistuid omavad kodanikud võivad oma umbrohumaid hoida ja hellitada kuni esimese septembrini –  kusjuures niitmata maadelt on levimas aedadesse umbrohi ja külvamas nii ohakat kui ka maltsa!

Põldohakas (Foto: Arne Ader)

Aga nii hoiame me näiteks käpalisi!, leiab positiivse poole alles hiljemalt septembrikuus niite kohta Jõgeva valla haljastusspetsilist Taivo Paeveer. 

Soo-neiuvaip (Epipactispalustris) - käpaline

Kui saad kõnnitee maja juurde, siis koos sellega saabub ka koormisena kohustus niikaua kui sul on kinnisvara selle kõnnitee ääres - ehk siis surmani!

Normaalne pakendikonteiner külla - Kas tõesti ainult unistus?

Kudina küla klaaspakendi konteiner, mis alates 02.10.2019 on pakendijäätme konteiner

„Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda,“ kirjutab Keskkonnaministeerium oma kodulehel.

Palju räägitakse ökoloogilise jalajälje vähendamise vajadusest ja üheks võimaluseks on prügi sorteerimine. Kui mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse, siis Eestis tuleb vaeva näha, et samale tasemele jõuda. Jõgeva vald deklareerib oma veebilehel, et tegeleb jäätmehoolduse arendamise, korraldatud jäätmeveo sisseseadmise, pakendijäätmete kogumise, taaskasutuse koordineerimisega, liigiti kogumise korraldamisega. Seega on loogiline kui küla soovib pakendijäätmed kokku koguda, siis lahenduse leidmiseks tuleb pöörduda valda. Seda tegi ka Kudina küla.

Lubati paremat teenust

Kudina küla on Jõgeva valla piiriäärne küla Palamuse piirkonnas, asudes Jõgevalt 25. kilomeetri kaugusel. Külas elab veidi üle 100 elaniku ja suur arv nendest sooviks ka oma prügi sorteerida. Külaelanikud soovivad külla segapakendijäätmete konteinerit, sest praegu on ainus võimalus viia pakendijäätmed kaheksa kilomeetri kaugusele Palamusele. Haldusreformi eesmärgiks oli elanikele parema teeninduse pakkumine, siis arusaamine paremast teenusest on külaelanikel ja ametnikel erinev, sest ebamugavamaks on läinud ka muude jäätmete äraandmine Palamuse piirkonnas. Kui varasemalt sai Palamuse jäätmejaama igapäevaselt autorehve, elektri- ja elektroonikaseadmeid, mööblit (suurjäätmed) ning ohtlikke jäätmeid tasuta ära anda, siis praegu tuleb suurjäätmete (sh mööbli) äraandmise eest tasu maksta, rääkimata sellest, et jäätmete äraandmise võimalus on ainult kaks korda nädalas ja sedagi ainult mõned tunnid.

Kui Kudina külarahvas soovib oma pakendijäätmeid sorteerida ja ära anda, siis on see asi, mis väärib võimalust. Augustikuu alguses võttis külaseltsi esinaine Terje Rudissaar ühendust Palamuse teenuskeskuse juhi Urmas Asteliga ja rääkis külaelanike soovist. Paari päeva pärast andis Palamuse teenuskeskuse juht teada, et Kudina küla pakendijäätmete probleemi lahendamisega tegeleb Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäe. Seejärel saabus vaikus. Kui poolteist kuud oli möödunud, otsis külaseltsi esinaine ise ühendust Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäega ning selgitas, et külaelanikud on huvitud oma pakendijäätmete sorteerimisest ja äraandmisest külas. Samuti pööras külaseltsi esinaine vestlusel tähelepanu tõigale, et pakendijäätmekonteiner oleks pealt avatava kaanega, et sorteeritud pakendijäätmekotte oleks mugav konteinerisse panna. Vestluse käigus selgitas keskkonnaspetsialist, et Kudina küla pakendijäätmete probleemile lahenduse leidmisega tegeletakse, aga viivitus on tekkinud hoopis pakendite taaskasutamisorganisatsioonide tõttu.

Ja lõpuks saabus kauaoodatud vastus Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäelt, aga kiri  ei ole elanike algatust soosiv: „Täna vedaja teavitas, et Kudina kpl juures vahetatakse 02.10.2019 (kui ilm lubab) konteineril kleeps. Klaaspakendikleeps asendatakse segapakendikleepsuga. Uut konteinerit ei tooda.“

Ebamugav kasutada

Aga see konteiner, millest kirjas räägitakse on sorteeritud pakendijäätmekottide ärapanemiseks ebamugav ja sobimatu, sest ümmargune metallist pakendikonteiner, milles üleval auk sellise läbimõõduga, et isegi kolmeliitrine purk ei mahu sisse, rääkimata 40-70 liitrisest sorteeritud pakendijäätmekilekotist! (vaata FOTOT) Prügi taaskäitlemisest ja pakendijäätmete sorteerimise vajadusest räägitakse meedias palju, aga kui külarahvas soovib seda teha, siis pakutav lahendus on suur küsimärk! 

Jõgeva valla kodulehel on kirjas, et pakendijäätmeid ei ole vaja põhjalikult pesta, piisab loputamisest. Ebamugav ja ebahügieeniline on avada oma sorteeritud pakendijäätmete kott ja seejärel pakendijäätmeid üks- või kakshaaval toppida sellesse väiksesse ümmargusse avasse! Sellise pakendijäätmekonteineri kasutamine on häiriv ja ei kutsu jäätmeid sorteerima! Valla poolt on pakendiprobleemile lahendus nagu leitud, samas külaelanikuna arvan siiski, et ametnik peaks leidma lahenduse, mis on sobilik ja mugav valla elanikule.

Linnas ja alevikes ning suuremates külades pakendi- ja paberjäätmete äraandmise süsteem toimib, siis väiksemates külades jääb vaid loota, et tulevikus tõesti luuakse võimalused pakendi- ja paberjäätmete äraandmiseks, sest pakendijäätmete kotiga bussis Palamusele sõita on ikka kole tülikas.

Oled pahatahtlik - arvab Jõgeva valla teedespetsialist, sest julgen kirjutada, et ääremaa teed on jäetud greiderdamata....

Kudinal, Ordjase tee

Oma eelmises postituses, 04. juuni 2019 kirjutasin probleemist, mis toimub Jõgeva valla ääremaade külateedega! Sinna ei taha kuidagi greider jõuda!

Pean alustama nüüd veidi varasemast ajast: ehk siis Palamuse valla ajast.

Palju aastaid tagasi mõõdeti Palamuse valla elanike kinnistute juurde välja maad ja maade sisse jäeti ka enamus varasemalt vallale kuulunud teid! Nii juhtus ka minu koduga. Minu maja kõrvalt läheb tee (Ordjase tee) ja et oma kodude juurde jõuda, peavad kuue kinnistu elanikud seda teed kasutama. Et teised külaelanikud rahuliku meelega koju saaks, sõlmis Palamuse vald küla teede osas avaliku kasutuse lepingud. Seda tehti ka meiega. Vald kohustus lepinguga teid korras hoidma ning lumetõrjet tegema ( Palamuse vallas tehti seda tasuta). Kogu Palamuse valla teede haldamisega tegeles Palamuse vallavara eesotsas juhataja Enn Kiviga.

Jõgeva vallas on praegu teedega tegelemas teedespetsialist Kaiu Kasela, aga tema tegemised ja hoiakud tekitavad minus kummalisi tundeid:

Oma eelmises postituses sai seda teemat veidi lahatud - nüüd siis kuulsin, et olen pahatahtlik, kuna julgen ääremaade teede korrasolekut kritiseerida ja oma blogis sellest teemast kirjutada!

Aga mina leian hoopis, et iga ametnik peab tööd tegema korralikult ja hoiak, et erateid, mis lepinguga vallale avalikuks kasutuseks antud, on pigem tüliks - ei pea sellist hoiakut õigeks!

Selgitan tagamaid:

Palamuse valla elanikud ei saanud omal ajal otsustada, et üldkasutatavad teed kinnistutest välja mõõdetakse (sellist jama on paljudes valdades tehtud) ning tegelikult oli selline korraldus valla ametnike prohmakas, eriti kui niinimetatud erateed kasutab praktiliselt pool küla!

Kudina külas on ka veel Allikase tee - sellest teest suurem osa kuulub eraisikutele. Esimese otsa (Kudina poolt) avaliku kasutuse lepingute sõlmijad on olemas, aga kuna ühe varasema omaniku leping oli lõppenud seoses surmaga, siis pärija soovis 2018 aastal uue lepingu sõlmida - Kaiu Kasela  ei pidanud uue lepingu sõlmimist vajalikuks sellisel kujul ning edastati teave, et Jõgeva vald ei ole sellistest lepingutest huvitatud (tuleks teha juriidiline leping, aga selleks abikätt ei ulatatud) ja nüüd ongi Allikase tee, mis ühendab meie küla otse naaberkülaga, osaliselt eraomanduses. On hea, et tee kasutamise osas ei ole antud omanikud külarahvale kasutamise piirangut seadnud. Tegelikult peavad ametnikud olema abiks, et vallarahvas paremini ja mugavamalt ka ääremaadel liikuma ja hakkama saaks, mitte kogema, et valla inimene on koormaks ametnikule!  Kahjuks on meie külal selline kogemus Jõgeva ametnikuga....ja see on kurb!

Kompetentsus on oluline:

Ja see tähendab, et spetsialist peab teadma ja tundma oma valdkonna seadusi, määrusi, olema kursis tema tööd puudutavate lepingutega ja hanget teostavate ettevõtjate töödega.

Kudina külas kogetu põhjal tuleb väita, et Kudina küla teedega ei ole teedespetsialist kursis, samuti lepingutega, mille järgi Kudina teid hooldada tuleb.

Tekib ju kohe küsimus, mille põhjal seda väidan?

Kuna eile (11.06.2019) sadas vihma, siis oli täna sobiv ja mõtekas Kudina külas lepingutega kaetud teed ära greiderdada. Seda, et teed vajavad ka veidi purustatud kruusa, seda arvatavasti ei ole spetsialist märganud, ometigi kurvis on koht, mis seda vajab (aga ulmet ei ole mõtet loota) ja kuhu vihmaga suuuuur lomp tekib.

Kudinal, Ordjase tee pöörang 

Saabun koju kella poole viie paiku ja vaatan, et osa teest greiderdatud, kõik augud küll ei ole kadunud, aga enamus siiski! Minu rõõm jääb üürikeseks ja siis saabub üllatus - Ordja tee läheb vasakule, aga enne pööret greiderdus lõpeb, seega võta näpust - greiderdatud oli ainult 280 meetrit. 

Tee algus greiderdamata ja vasakule pööre ning edasine greiderdus tegemata!?

( Pildil valgena ka kinnistu sisesed teed - neid ei ole loomulikult vallal vaja teha, nendega tegeleb külarahvas ikka ise! 😀)

Kas tõesti olen unustanud või valesti aru saanud kuhuni vald teed hooldama peab!? Võtan telefoni ja helistan endisele Palamuse vallavara juhatajale (tema kõige kompetentsem Palamuse teede osas) ja küsin üle, kas tõesti olen midagi segi ajanud! Sain vastuse, et tean õigesti ja minu maja kõrvalt minev tee on avaliku kasutuse lepinguga kaetud. 

Uurisin siis hanke võitjalt ja töö tegijalt, "Milles asi, miks on jäetud töö lõpetamata?" 

Nagu arvata võite, siis hankija esindaja selgituse järgi tema teedespetsialistilt saadud info alusel, ei pidanudki rohkem greiderdama, aga point selles, et minu majani on 100 meetrit ja meie oleme vallaga tee avaliku kasutuse lepingu sõlminud!  Kus ja miks siis möödarääkimised?!

Mis läheb maksma selline pooliku töö tegemine vallale ja maksumaksjale - tekib küsimus? 

Jõgeva vallas probleemidele tähelepanu juhtides olen kogu aja kuulnud, et uue valla loomisest on aega vähe möödunud ja kõike ei jõua ja teid on palju......, aga kas see peab mind huvitama - kui inimene asub tööle avalikule ametile, siis ta teab, et sellega kaasneb vastutus ja kohustus! 

Homme siis uurin Jõgeva valla teedespetsialistilt, millal saavad ääremaal teed greiderdatud ja korralikult töö tehtud!

Lootus kaob viimasena! 😉

13.06.2018 kell 8.30

Rääkisin Jõgeva valla teedespetsialistiga. Vestlus oli konstruktiivne! Hea uudis on see, et Kudina külatee saab endale tolmuvaba katte ja hankijale ehk siis töö tegijale selgitatakse veelkord, mis teed Kudina külas vajavad greiderdamist! 

Jõgeva valla ääremaal on "unustatud" külateed greiderdada........

Suur suvi on Eestisse jõudnud, aga Jõgeva vallapoolne teede greiderdus annab soovida, sest Kudina külla, mis on Jõgeva valla ääremaa, pole seni ajani greider jõudnud!?

Kudina külateel pole väga viga, aga Kuivati teel on auk augus kinni. Eestlastel on ütlus: "Kui Muhamed ei lähe mäe juurde, siis mägi läheb Muhamedi juurde!" 

Niisiis võtsin telefoni ja helistasin Jõgeva vallavalitsuse teede spetsialistile ja uurisin, miks ei ole Jõgeva vald jõudnud seni ajani Kudina küla teid ära greiderdada! Kaiu Kasela on teedespetsialist  Jõgeva vallas ja temaga ma kontakti võtsingi!

Sain algse vastuse, et Kudina külatee on greiderdatud ja rohkem ei peagi tegema, sest muud teed ei ole vallateed!!!!

Mina ei jätnud jonni ja kuna tean, et oleme sõlminud vallaga lepingu tee avalikuks kasutamiseks, siis seda proua Kaselale ka selgitasin. Lubati uurida! 

Vastust ma kolmapäev (05.06.2018) ei saanudki, aga ega ma jätnud - neljapäeva hommik helistasin uuesti ja uurisin, kuhu proua Kasela oma uurimistes jõudnud on? 

Tuli välja Kudina Kuivatitee ja Pargitagune tee, nagu mina teda kutsun (Muidu on Ordjase tee), olla ununenud ning greiderdaja ei teadnud nendest midagi!!?? Need teed jäänud vallaspetsialistil kahe silma vahele!?, aga nüüd olla Merleen OÜle (see ettevõte teeb greiderdamise teenust Jõgeva vallas) see info edastatud. 

Kuna juba ühinemisajast tean Merleen OÜ juhatajat, härra Ain Viiki, siis võtsin temaga ühendust ning uurisin, millal saavad Kudina küla teed korda. 

Sain teada, et tõesti, alles eile õhtul antud tema ettevõttele teada, et Kudina küla teed vajavad greiderdamist! Leppisime kokku, et niikui vihmakest tuleb (lubas lähematel päevadel ju.😀), nii töö ära tehakse.😀

Valdade ühinemise laua taga räägiti "paremate praktikate kasutuselevõtmisest", aga praegu Jõgeva valla tegemisi ja toimetamisi vaadates, ei saa küll sellest aru! Ju loodeti, et ääremaa  ja lihtsal lepime sellega, et enam ei greiderdata valla poolt teid.......kuidas see oligi: "Mõisa köis las lohiseb!", aga mina arvan, et kui on kokkulepped (uurisin igaks juhuks ka üle endise Palamuse vallavara juhatajalt Enn Kivilt, et midagi segamini ei ajaks ja tema kinnitas, et mäletan õigasti - on lepingud ja vald on võtnud kohususe teid korras hoidma), siis tuleb neid ka täita!

Ebamugavad selgitustaotlused tuleb peita Jõgeva valla dokumendiregistris...äkki õnnestub...

Kuremaa Enveko AS on üks huvitav asutus Jõgeva vallas. 

Millega ta praegu peab täpsemalt tegelema ja kuidas, ei tea ei Kuremaa Enveko nõukogu ega ka juhatuse liige Margus Manguse, kelle juhatuse liikme lepingut alles hiljaaegu pikendati Jõgeva valla poolt. 

Kui nõukogu saadab ikka selliseid kirju vallavalitsusele, tekib tahtmatult küsimus: "Millega tegeleb Jõgeva vallavalitsus?", sest nõukogu liikmed määrab ju valitsus ise ja praegu on ainult koalitsioonile lojaalsed inimesed nõukogudes????

Tutvudes Kuremaa Enveko juhatuse liikme Margus Manguse selgitustaotlusega on tekkinud küsimus - kas Jõgeva vald ise teab, millega see äriettevõte peab tegelema!? 

Miks jälle kriitika Jõgeva valla vastu - miks peab selgitustaotluse registreerima nii, et seda dokumendiregistris ei ole võimalik leida kui kasutada näiteks otsisõnu "Margus Manguse" või "Kuremaa Enveko AS" - mina seda ei mõista? Millegipärast on eespooltoodud selgituskiri registreeritud kui nimeta eraisiku selgitustaotlus? 

Ega midagi, tõstsin telefonitoru ja helistasin vallamajja, 

kus dokumendihaldur püüdis viisakalt mulle selgeks teha, et programm on süüdi, aga oh imet, mõni minul pärast telefonikõnet toimub maagia - ja "eraisiku" asemel ilmub Kuremaa Enveko AS!

Samas mida selline käitumine mulle ütleb - seda, et ei ole võimalik usaldada valla dokumendiregistrit.  Ja ametniku väitele, kui vaja tehke teabenõue - see on otsene vallainimese halvustamine! Mis teabenõude ma siis teen, kui ei ole teada, mida dokumendid sisaldavad, kui nad on registreeritud valesti (või mugavalt), samamoodi pannakse liiga kergekäeliselt peale "asutusesiseseks kasutamiseks" ja siis ei näe keegi, missugust infot dokument üldse sisaldab, samas kui avaliku teabe seaduse juhend selgitab, et tervet dokumenti ei ole vaja peita, tuleb katta vajadusel delikaatne info - seda Jõgeva vallavalitsuses ei tehta!

Jõgeva vald on saanud kirja rahandusministeeriumist, milles on näha ühingud ja tehingud, mis on Jõgeva vald teinud oma mõjuall olevete sihtasutusete ja äriühingutega ning selles dokumendis on kirjas, et  Kuremaa Enveko AS tegevusalad on: maanteetransport, bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse, tänavavalgustus, muud elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus. 

Kuremaa Enveko AS peaks tegelema ka Torma piirkonna heakorratöödega, samas kui Jõgeva vald on juba uue hanke heakorratöödeks välja kuulutanud - siis see kõik ongi nagu "pudru ja kapsad" segamini!  

Miks ei suhelda omavahel,

ja kas on mõtekas mahavaikida sellised kirjad, mis näitavad kui ligadi - logadi on vallavalitsuse suhtlemine oma äriühingutega - seda näitab ka vallavalitsuse ja vallavanema, Aare Olgo poolt koostatud ülbe vastuskiri! Ja selline asi on kurb - see pärsib Jõgeva valla arengut! 😞

Tahate puhtust külla - ise vaadake kuidas oma prügi minema saate viia, koristuspäev on teie endi "lõbu"

Olen rõõmus, et pühapäev, 28.04.2018, toimus meie küla koristuspäev! Küla sai prahist puhtaks, bussijaam kaunilt värvitud ja vana kuivati teeäär korda!

Täna (esmaspäev 29.04.2019) võtsin ühendust Palamuse teenuskeskuse juhataja Urmas Asteliga ja uurisin, kuhu võib panna teeäärtest kogutud prügi! Mitte lehed, mis riisutud sai, aga just prügi! Tema arvas, et vald peaks omapoolse käe ulatama ja prügi äravedamise organiseerima, eriti arvestades, et sellist koostööd on ennegi rakendatud, siiski palus ta ühendust võtta Jõgeva valla keskkonnaspetsialisti Taimi Eesmäega.

Tegingi seda, aga koostöö asemel sain teada, "kui olete oma ümbrust tahtnud koristada, siis ise olete organiseerinud koristuspäeva ja võite ise organiseerida ka prügi äraviimise, kas siis Jõgevale või Torma prügilasse!" Oma küsimusele ma sain vastuse, mis oli kõike vähem kui sõbralik!

Veel anti teada keskkonnaspetsialisti Taimi Eesmäe poolt, et kui soovime prügikonteinerit, siis tuleb varem teha avaldus valda! - nagu oleks meil bürokraatiat ikka veel vähe!? Aga meie ei tahtnud konteinerit Kudina külasse – priiskamine ei ole kindlasti see, mida soovin uues vallas rakendada, pigem soovisin teada kuhu Palamuse piirkonnas selline võimalus on tekitatud, et inimesed saaks teeäärtest kokkukorjatud prahi ära panna ning Vooremaad puhtana hoida.

Ei ole ju mõistlik selline prügi korteriühistu prügikasti toppida ja ega ta sinna mahugi!

Mida kurjamit – kuidas küll ei suudeta Jõgeva vallas mõelda veidigi „raamidest“ välja! On heatahtlik ja normaalne, kui valla keskkonnaspetsialist pakuks ise välja võimaluse prahi koristamisel prahi kokkukogumist ja koordineerides sealjuures ka prügikonteinerite kasutamist erinevates suuremates valla piirkondades!

Nähvates, et kui olete koristanud oma ümbrust ja vaadake ise kuidas ja kuhu prahi topite (see ei ole ju minu poolt tekitatud praht) ei näita küll kuidagimoodi koostöö soovi ja avatust vallarahva suunas!

Seega valla keskkonnaspetsialistile  soovin rohkem rahvaga suhtlemist ja koostöökohtade leidmist!  Jääb loota, et 2020 aastal leiame mõistlikuma ja parema koostöö ja koordineerimise oma valla kaunimaks tegemisel.


Eks lahenduse ikka leiame ning  ei jäägi muud üle, kui kasutada ära Tootsteele OÜ prügikonteinerit Palamusel – aga kas peaks!

Kas nuhkimine Jõgeva vallas peab jätkuma?

Terje Rudissaar valimisliit Vooremaa esindaja Jõgeva vallavolikogus

Jätkuks laupäevases Vooremaas ilmunud Kerttu-Kadi Vanambi arvamusloole nõustun igati  probleemi püstitusega. Olen vallavolikogu liige kümnendat aastat. Kaheksa nendest olin rahvaesindajaks Palamuse vallas ja teist aastat Jõgeva vallas. Kuigi mu elukoht on Palamuse piirkonnas, siis vallarahvas ei luba mul unustada, et Jõgeva vald on palju enamat kui ainult Palamuse piirkond, sest paljud valla kodanikud muudkui küsivad, mis vallas teoksil. Aga vastuseid anda on raske, sest infot on vähe.

Kordi ja kordi olen palunud Jõgeva vallavolikogu esimeest Raivo Meitust lisada volikogu istungile päevakorrapunkt, milles vallavanem oma abivallavanematega räägiks kokkuvõtvalt, mis kahe volikogu vahel valitsus teinud on ja annaks ülevaate, mis vallas päevakorda tõusnud. Nii volikogu kui ka komisjonide liikmed, samuti vallakodanikud soovivad kursis olla täitevvõimu tegemistega.

Kogu infosulg algab vallavalitsuse juhtimiskultuurist. Olen aru saanud, et Jõgeva vallavanem kasutab valla juhtimises sõjaväest väljakasvanud hierarhilist juhtimismudelit. Selline juhtimiskultuur oli kasutusel eelmisel sajandil, kus kogu info oli koondunud ühe inimese kätte, et nii omada võimu kogu ametiasutuse üle.

Kas selline infokasutamine on ka 21. sajandil õige? Juhtimiskultuur, mille puhul peaks hoidma tasakaalu koalitsiooni ja opositsiooni tekitamisega ehk kui „mina“ võidan, siis „sina“ kaotad, ja vastupidi, ei arenda kogu valda kuigi hästi. Suur osa potentsiaali jääb rakendamata, sest tihti sõidetakse opositsioonist teerulliga üle. Selle üksteise „ärapanemisel“ unustatakse vallakodanikule info jagamine täiesti.

Meie poliitilistele abivallavanematele on antud erinevad valdkonnad kureerida – seega vastutus ja info jagamine lasub ka nende õlgadel. Mõeldes kogu vallarahvale, on mõttekas kasutada esialgu keerulisena tunduvat, juhtidelt koostööd nõudvat tänapäevasemat, demokraatlikumat ja kaasavat juhtimismudelit. See põhineb võrdsete partnerite ehk siis kogu vallarahva tasakaalustatud arengul, kus klassikalist koalitsiooni ja opositsiooni ei rõhutata, vaid kogu energia suunatakse piirkonna arendamisse, mitte omavahelisse kemplemisse.

See on olukord, kus „mina“ võidan pikas perspektiivis siis, kui „sina“ ka võidad. Mida sellega saavutatakse? Infovälja kaasatakse suurem osa valla elanikest. Otsused, mis vastu võetakse, läbivad suurema arutelu ja annavad tugevama aluse valla arengule ning tekitavad lisaenergia, kus kaks pluss kaks ei võrdu enam neljaga. Kus ei saa tekkida olukorda, kus jäätmejaamu hakatakse optimeerima ilma külarahvaga nõu pidamata.

Mis põhjusel ei soovita infot volikogu istungitel praegu jagada, ma ei tea. Kolmes ühinenud vallas rääkis iga volikogu istungi lõpus vallavanem valitsuse tegemistest ja ettevõtmistest. Jõgeva linn oli ainus, kus selline järjepidevus info jagamisel puudus. Ühinemisel rääkisime ju parimate praktikate kasutusele võtmisest. Õpime siis parimatest praktikatest ja lubame täitevvõimul rääkida volikogu istungil, mida on tehtud ja mis teoksil – see on info ja koostöö esmane alge, sest volikogu istungid on ju VOLIS-es avalikud.

Paigalseis ja kaos Jõgeva vallas sunnib......

Mulle meeldib kui volikogu volinikud ja valitsus toimetavad volikogu ja riigi vastuvõetud raamdokumentide järgi.

Valla tähtsaim dokument on arengukava. 

See on valla „alustala“, milles peab olema kirjas valla pikaajaline areng ja tahe, kuhu aastate pärast jõuda soovime.

Arengukava projekti avalikud arutelud toimusid 13-19.september ja said päris palju vastukaja. Kuidas mõista visiooni, milles puudub ambitsioonikus ning areng? Kas elu uues Jõgeva vallas on tõesti perspektiivitu nagu kirjutab Kersti Klaos 25.mai Vooremaas? Kui puudub nägemus ja visioon, siis saabki valitseda vallavanem Olgo väite järgi ainult „tugevama õigusega“, külad soovivad lahkuda teistesse valdadesse ja korra kuus on riiklikus meedias valla juhtimist halvustav lugu. Arengukava projektist puudusid analüüsid, mis peaksid selgitama, mis on praegu vallas hästi, seatud eesmärgid ei ole mõõdetavad, välja toomata jäid probleemid ning kitsaskohtade põhjused. 

„Üldsõnalisus oli arengukava koostamisel teadlik valik“, selgitas arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, kui viidati eesmärkide üldsõnalisusele. 

Kogu selline kaos sundis vallarahvast esitama 486 parandusettepanekut arengukava projekti! Selline suur arv näitab kui nõrk on vallavalitsuse poolt koostatud Jõgeva valla 2018-2028 arengukava projekt.

Arengukava loogiliseks jätkuks on eelarvestrateegia, 

milles kirjeldatakse valla finantsplaani nelja aasta perspektiivis. 

Seaduse järgi peab eelarvestrateegia eelnõu olema avalikustatud vähemalt 14 päeva, siiski leidis Jõgeva vallavalitsus, et piisab ka 12 päevast. Seadus ütleb, et avalike arutelude kaudu tuleb kõiki huvitatud isikuid kaasata eelarvestrateegia koostamisse. 

Meie vallas tehti seda viisil, kus arutelu alguseks määrati kell üks tööpäeval ning volikogu ja komisjonide liikmeid teavitati sellest vähem kui 20 tundi enne algust! Igatahes saavutati tulemus, kus peale korraldajate oli kohal ainult üks külaline.

Eelarvestrateegia peaks andma hoova vallavalitsuse ametnikele näitamaks missugune tööpõld neid nelja aasta jooksul ootab ning selgitama ka vallarahvale mida selle nelja aasta jooksul valitsus vallas plaanib teha. Äärmiselt kahju on, et isegi Jõgeva Põhikooli spordikompleksi ehitust ei ole planeeritud eelarvestrateegias, mille ehitamata jätmine halvendab sportimise võimalusi, on väike ja ajale jalgu jäänud.

Põhivara müük tulusse on üldse planeerimata, aga kui analüüs Jõgeva valla majandusliku olukorra kohta puudub, siis võibki põhivara müügiga mitte tegeleda ning eelarvestrateegiasse planeerimata jätta. Missuguseid põhimõtteid ja mille alusel kulude planeerimist rakendatakse, seda kirjas ei ole, aga sellise info esitamine peaks olema primaarne. 

Saame teada vaid kolm fakti. 

Majanduskulu tõuseb 5,9 protsenti, personalikulud tõusevad 5,7 protsenti ja antavad toetused kasvavad 15 protsenti. Kui vaadata eelarvestrateegias investeeringute tabelit, siis aastates 2020-2022 polegi investeeringuid kavandatud. Avalikul arutelul küsisin selle kohta infot ning sain vastuse, et eelarvestrateegias kajastatakse ainult neid investeeringuid, millele on toetus juba olemas! 

Selline lähenemine on väär, sest eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

Kõike eeltoodut kokku võttes tuleb tõdeda, 

et valla strateegilise juhtimisega tegelevad juhid ei ole pädevad oma rollis. Jääme lootma, et koalitsioon leiab võimekamad juhid või usaldavad valla juhtimise pädevatele inimestele.

NB! Iga minu loole Jõgeva valla teatajas on koheselt esitatud ka vastulause valitseva kildkonna poolt! Opositsiooni kriitika 3000 tähemärgi näol (rohkem ruumi ei anta) ei anna kuidagi keskerakonnale rahu! 😁😁Vaatame, kas ja kes seekord oma vastulause teeb! Kas Aare Olgo või hoopis Peep Põdder!😂😂😂

Palamuse uus lasteaed on avatud, aeg on tegeleda järgmise suurprojektiga- Jõgeva spordihall

Jamad 2018-2028 aasta arengukavaga kestavad ning arengu- ja reformikomisjoni liikmed istuvad ikka veel nende 486 ettepaneku taga ja menetlevad neid, kuigi juba on 25.oktoober käes! 

Eelarvekomisjoni liikmena ei ole näinud 2019 aasta eelarvestrateegiat, mis oleks pidanud ka vastu võetama 15.oktoober 2018!  

Kuna Palamuse lasteaed on avatud, siis on mõttekas tegelema hakata järgmise suure teemaga - see on spordikompleks Jõgeva Põhikooli juurde. Olen sedameelt, et selle ehitamisega ei ole mõtete oodata aastaid ja looooota, et kunagi selle ikka valmis ehitada laseme. Mina pakuksin välja, et ka Jõgeva Põhikooli spordisaalid võiks vajadusel kontsessiooniga välja ehitada – kaasata eraettevõtjast ehitaja ja arendaja! See on mõttekas, sest KOVil ei ole kohustust tegeleda kinnisvara arendamisega, eriti siis kui tal seda raha liig palju ei ole! Ja siis on spordikompleks olemas, mitte nii, et oooootame ja looooodame - aga mille või kelle peale! 

Iga aastaga ehituse hinnad kerkivad! Ja kas nii jääbki Jõgeva vald pumpama raha vana ja ebaotstarbeka Virtuse spordikompleksi peale – aga kas peaks? Kas on mõtekas??

Samas kuidas seda teha, kui arengukava ei ole olemaski veel, aga eelarvestrateegia koostamine tuleneb otseselt arengukavast. Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, seega „saba kinni, nokk lahti“ situatsioon ja tsirkus Jõgeva valla moodi jätkub! 

Vähemalt kaheks nädalaks peab eelarvestrateegia avalikustamiseks valla veebilehel üleval olema, samuti peab vallavalitsus korraldama avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise eelarvestrateegia koostamisse! Kuna aega ei ole, siis ma ei imesta, kui kõik viiakse läbi kiirustades, aga lootma ju peab!

Et eelarve õigeaegselt esitada volikogule, peab olema vastu võetud nii arengukava kui ka eelarvestrateegia, samas kui volikogule tuleb eelarve koos seletuskirjaga esitada 30ndaks novembriks!  

Kas jõuab finantsosakond selle õigeaegselt esitada? – seda saame teada alles 30.november. 

Kas seekord on eelarve koostatud nii nagu KOFS ette näeb? Peab lootma - ei taha samasugust eelarvet nagu oli 2018 aasta oma, mille seletuskirjast mingit infot välja lugeda ei olnud võimalik ja millele ka õiguskantsler viitas! 

Täna on 05. november! Eelarvestrateegia koos seletuskirjaga on lõpuks tekkinud valla veebilehele! Jõgeva vallavalitsus on välja andnud korralduse nr 514, mis aga on vastuolus KOKSi § 37 primm 2 lõikega 6, sest korralduses on kirjas, et eelarvestrateegia avalikustakse 31.10.2018-12.11.2018, aga vaata ise - valla veebilehele on ta ülesse pandud ehk avaldatud alles 01.11.2018! Ja rahvale tutvumiseks peab ta olema 14 päeva! Loen mina kuidas loen - 14 päeva ei saa kuidagi kokku! 
Olen ikka pööranud tähelepanu  kitsakohtadele, aga sellist käitumist pean ma pahatahtlikuks oma vallarahva suhtes! 
Igatahes olen ma kohal teisipäev 06.11.2018 kell 13.00 Jõgeva valla saalis Suur 5, et uurida, miks ei  ole täidetud ka KOFSi § 20 lõiget 3 punkte 1 ja 3, sest esitatud  eelarvestrateegia seletuskiri on puudulik! 
Kas tõesti on niiii raske Jõgeva vallavalitsuse  finantsosakonnajuhatajal hoida end kursis seadustega,  vastavalt nendele  esitada informatsioon korrektselt? Kui finantsjuht seda ei mõista, kas siis on ta kõige õigem finantsosakonna juhataja? 
Kas tõesti on palju soovitud, et vallavalitsus teab elementaarselt KOFSi ja nõuda korrektselt koostatud eelarvestrateegia dokumente ning välja anda vastavalt seadusest tulenevalt korraldusi? 
Kui valitsus seda ei mõista ja võtab vastu seadust eirava korralduse, kas siis ta on Jõgeva vallarahvale sobiv valitsus!?
Minu silmis on nii Jõgeva valla finantsjuht kui ka valitsus end inkrimineerinud!

486 parandusettepanekut arengukavasse – kurb reaalsus Jõgeva vallas

Väga raske on midagi arvata, 

kui hallatavatel asutusetel ja osakondadel puuduvad oma arengukavad ning visioonid kuhu suunduda soovitakse. 

Uut valda ehk siis süsteemi tööle pannes võetakse tavaliselt tööle tippametnikud ehk siis osakonna juhatajad, siis nõutakse neilt motivatsioonikirja, kus peaks olema kirjas, mida antud tippametnik arvab sellest kuhu ja mis aja jooksul tema osakond jõudma peaks! 

See on tavaliselt nägemus ja plaan, mille järgi peab osakond oma pika nägemuse kirja panema ehk siis visioon ja ka lühiajalise plaani ehk siis tegevuskava-ilma lihtsalt ei saa. 

Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja  kommentaar  arengukava parandusettepanekute juures (siin), et valdkondlikud arengukavad kunagi tehakse ja sinna lisatakse asju- see ei ole pädev, sest just osakondadest ja hallatavatest asutustest, sihtasutustest ja osaühingutest oleks pidanud tulema sisendid, et Jõgeva valla 2018-2028 arengukava (projekt) kirjutada kokku!

Selline kilplaslik töö on tekitanud ainult segadusi.

Tundub, et meie arengu- ja planeeringuosakond hakkas leiutama ISE jalgratast kaasamata teisi osakondasid ja huvigruppe eeltöösse, teadmata midagi arengukava metoodikast ja arvates, et seda ei olegi vaja teada!

Ei pea normaalsuseks, et 486 parandusettepanekut arengukavasse on vaja olnud esitada–igatahes hea näitaja see ei ole! Selline suur arv näitab kui nõrk on arengu- ja planeeringuosakonna poolt koostatud Jõgeva valla 2018-2028 arengukava projekt. 😒

Mida sellest järeldada: 

Selline töö tegemine arengu- ja planeeringuosakonna poolt vallas näitab seda, et osakondade vahel puudub koostöö ja kaasatus! Vallavalitsus eesotsas vallavanemaga lihtsalt „tiksuvad“, juhtimiskultuur kogu vallavalitsuses puudub. Arengukava kui selline on kaos - kui ei ole nägemust ja visiooni, siis ongi valitsemine ainult „tugevama õigusega“ ja teod võrdsed „puusalt tulistamisega“ !

Täna toimus arengu- ja reformikomisjoni koosolek, 

kus kõik 486 muudatusettepanekut oleks tulnud üle vaadata ja komisjoni arvamuse nende kohta anda. (Tuleneb Jõgeva valla põhimäärus § 29 lõikest 5)

Seisame oma 486 parandusettepanekuga nüüd „lõhkise küna ees“. Ühelt poolt on riigi seadus ehk ettekirjutus, et nii arengukava kui ka eelarvestrateegia peab olema vastu võetud 15.oktoober, teisalt ei ole me veel eelarvestrateegia teemadeni üldse jõudnud! 

Pole lihtsalt dokumenti millest lähtuvalt seda koostada! 

Ja siis astubki „mängu“ jälle seesama ebaefektiivne valitsus ja survestab tänasel koosolekul arengu- ja reformikomisjoni liikmeid: „tähtajad pressivad peale; parem olgu selline, sest seda saab ju muuta; võtame ikka vastu jne; võtame vastu paketina nii nagu valitsus soovib???“! 

Kas see on siis areng, kas see on siis demokraatia? 

Vallavanemal ei ole aega arenguga tegeleda, sest suur soov on saada riigikogusse ja sinna ta ka kandideerima on asumas. Seega vaikselt on alanud valimisralli ehk siis "tutvumine" valla küladega ja vallarahvaga! 

Olen kuulnud niiiii palju etteheiteid, 

miks ei ole tehtud sellisele valitsusele umbusaldust? 

Aga miks peaks, küsin ma vastu - teie valisite sellise valitsuse Jõgeva vallale! 

Kui reformierakond tahab, et Eesti valitsuse moodustab keskerakond, siis ongi ta vaikselt, vaikselt koalitsioonis Jõgeva keskerakonnaga ja laseb vallavanemal "särada" ja keskidele hääli koguda Jõgevamaal!

Kui te mõtlete, et riigikogus võiks olla muu valitsus kui keskid, siis tuleb tegutseda!

Seega, reformikad!

Teie enda käes on võimalus muuta koalitsiooni ja arendada Jõgeva valda koos inimestega kes soovivad ja oskavad panustada valla arengusse!, mitte tiksuda vallavanadega, kes "puusalt tulistavad ja ei viitsi midag teha"!