Esmaspäev 30. jaanuar 2023.a toimus teine kultuuriteemaline (rahva)koosolek: seekord siis Tormas.
Et ei oleks samasugust fiaskot kui
rahvakoosolek Palamusel, proovis Torma Rahvamaja juht ette valmistada koosolekut:
kohale oli kutsutud külalisi, laiali saadeti paber, kus mõne sõnaga peal, mis
eesmärk suurel kultuurirevolutsioonil olla võiks ja mis siis muutub ja mis paremaks
läheb.
Mis muutub:
Mis muutub: RAHVAMAJADE JUHATAJATE AMETINIMETUSED JA KÕIK
MUU LÄHEB PAREMAKS! Nii oli kirjas paberil, mis kohaletulnutele anti.
Kuna Palamuse rahvakoosolekust
mingit märki maha ei jäänud: ei kohalolnutest ega mõtteid ei protokollitud,
siis palusin korjata kokku info osalejate kohta ja kokkusaamine kas
protokollida või koostada memo, sest aastate pärast ei mäleta me enam kuidas
kõik see kultuurirevolutsioon toimis. Nii ka toimiti: kõik 70 inimest said end
kirja panna ja koosolek ise sai ka protokollitud.
Miks peab Jõgeva vallas kultuurireform toimuma?
Tekivad ju küsimused?
Seejärel rääkis proua Janne Karu,
kes varasemalt on läbi viinud üsna sarnase kultuurihoonete ühinemisprotsessi
Põltsamaal, aga
praeguseks otsitakse Põltsamaa ühendkultuuriasutusele juhti: Miks? Kultuurireformiga seonduvaid ja tekkida võivaid probleemkohti oskas proua Janne Karu välja tuua, milles Jõgeva vald võiks hoiduda.
Kui kõik kokku suruda, siis
tegelikult ei lähe ikka kõik paremaks, sest tegelikkus on ikka see, et kui piirkondades
on kohapeal vaid perenaine, siis vajub lõpuks kultuurihäll laiali ja loota, et linnast
tuleb kultuurijuht, kes kohapeal kultuuri tegema hakkab – seda ei hakka kunagi
juhtuma. Nagu paljud teavad, siis tegelikkuses toimib kultuur vaid siis, kui seal on kohalik inimene, kes veab kultuuri
ja ta teeb seda silm säramas!
Kui abivallavanem Nettan Tormas rääkis, siis sain aru, et kultuurist, inimerssursi juhtimisest ei tea ta palju, sest ta tõi välja, et heli- ja valgustehnik on see, keda kuue maja
peale jagama hakatakse ja kes hakkab "seadmed seljas" erinevates Jõgeva valla
rahvamajades käima, aga kui mõnel majal on oma seadmed olemas, siis see imemees
kohe teab kuidas toimetada ja hakkab aga uhkelt kasutama ja rahvamaju aitama.
Samas selle mõtte põrmustas proua Janne Karu, kes väitis, et heli-ja
valgustehnika inimesi jäi Põltsamaal tööle kaks töötajat kolme maja peale, aga heli-ja
valgustehnika töötajatel oli nii suur pinge peal, et juba mõne aja jooksul olid
nad sõna otseses mõttes läbipõlenud! On mida mõelda!........
Aga vot Jõgeva vallas piisab kuue maja peale ainult ühest heli-ja valgustehnika töötajast.
Struktuuris juhtivtöötajate plejaad
Vaatame siis Jõgeva valla kultuuri hoonete ja loodava struktuuri olukorda: Jõgeva vallas on kuus hoonet – kas need liidetakse või tuleb
uus asutus, see ei ole Jõgeva valla abivallavanem Nettanil seni ajani selge,
aga struktuuri juhtivtöötajad on küll selged nagu sulavesi: üks peadirektor,
üks tehnikajuht, üks haldusjuht, üks turundusjuht, neli kultuurijuhti (Jõgeva,
Palamuse, Torma piirkondadele ja üks veel kohtadesse kus ei ole hooneid); kuude
kohta perenaised (olgu öeldud, et mõned nt Kaarepere ja Sadala on osalise
koormusega); kostüümidega tegeleja, riidehoidja ja Jõgeval eakate
huvialatööjuht (kes töötab juba aastaid!?) ja üks kunstiline juht!
Kuigi Jõgeva valla abivallavanem Nettan on öelnud, et rahaga probleeme ei
ole – ei võeta vähemaks ega panda ka juurde, siis juba rahatabeli vaatest
selgub, et vähemalt 67 tuhat eurot on puudus kultuurirealt raha! 😕 Ja kusagil ei ole arvestatud, et tehnikajuht peab
pendeldama eri majade vahel! Huvitav kas ta laseb kondimootori najal? Samamoodi
on ju lugu peadirektoriga – kuidas tema oma hooneid ja inimesi üle vaatamas käib!
Tundub, et teeb seda kondimoorori najal, sest sõidukikütuse kulusid eelarves
arvestatud ei ole!
Jõgeva valla MTÜd ja – 50% eelarvevahendite kärbe
Valla uue asutuse võimalused Jõgeva valla abivallavanem Nettani arvates:
- Juhtimiskvaliteedi tõstmine ja kaasajastamine. - Kui mina küsisin, kas praegu on siis pahasti – sain vastuse, et kõik on hästi!?
- Tegevuskava, mis vaatab valla kultuurielu kui tervikut. – Mis roll siis praegu oli kultuurinõunikul, kui isegi seda vajaminevat tegevuskava ja mis vaataks kultuurielu laiemalt, ei suudeta praegu teha!
- Rollide jaotus ning vajaduste ja võimaluste vastavusse viimine. - Nagu eespool seletasin Põltsamaa näitel, siis neid rolle saab ikka olema nii palju, et läbipõlemine jääb saatma kultuuritöötajaid!
- Palgasüsteemi loomine! – Huvitav kuidas küll praegu palka jagatakse!? Olen kindel, et palgasüsteemi ei ole vaja luua, pigem ühtlustada….. mida oleks pidanud ka kultuurinõunik tegema….!? Kui ei ole teinud, siis siit lähtub, et abivallavanem Nettan ei suuda oma alluvaid motiveerida, et need läbimõeldult tööd teeks!
- Tehnilise- haldus- ja turundusvõimekuse suurendamine. – Kuidas see küll välja nägema hakkab, vot see on omamoodi huvitav nähtus? Kui rääkida turundusvõimekusest, siis minu meelest on vallas selline töötaja täitsa olemas – Reelika Kivimurd. Ta on nutikas naine, keda millegipärast on sunnitud tegelema hoopis sihtasutuse Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse projektidega! Tean, et sihtasutus on omaette asutus, oma juhtide ja nõukoguga, kes peaks projektidega ise tegelema: ometigi raisatakse valla töötajat sihtasutuse tegemiste peale! Reelika on pikalt tegelenud valla maine-, turismitoodete loomise ja tutvustamisega. Kultuur on osa, mis haakub tema tegevusega! On mõistlik märgata andekaid ja pädevaid valla töötajaid ning kasutada neid just seal, kus kõige paremini nende töö väljendub!
- Mõelda „kastis“ välja! – Ja selgitas Jõgeva valla abivallavanem Nettan, et pidas silmas hoonest välja mõtlemist!? Ma ei saa nüüd aru, kas Paunvere Väljanäitus on meil hoonesisene üritus??
- Suurendada omatulu teenimisvõimalusi. - Noo ma ei tea, kas seda saab ainult uus asutus teha. Tegelikult ei keela ka praegu omatulu teenida: näiteks korraldada temaatilisi laatasid ja laadapiletitulu on ju omatulu. Alati ei ole mõtete neid teenimisvõimalusi anda kolmandatele isikutele ja ise vesise ninaga pealt vaadata, kuidas esimene raha taskusse topib!
- Kollektiivide töö koordineerimises ühtsed põhimõtted. - Vot see on küll huvitav võimalus, mida lahti ei seletatudki! 😞
Häirima jäi ürituste kvaliteedi väljatoomine
Küsimused ka Sadala piirkonnast
Sadala piirkonnast oli koosolekul ka Sadala Külade
Seltsi liige Pille Tutt, kes tundis huvi Sadala Rahvamaja osas. Ka Sadala Rahvamaja on uues struktuuris sees ja Pille uuris, kas Sadala
Rahvamajja ka üleüldse kunagi - millalgi mingi palgaline kultuurijuhi koht on
plaanis luua? Praegu on ainult osalise kohaga tööl perenaine?
Sadala Külade Selts on kogu rahvamaja ja selle ümbruse ilusti üles ehitanud, korras hoidnud ja pakkunud vallale koostöövõimalust, et seal saaks kultuuriteenust piirkonna rahvale pakkuda aga ollakse valmis vallale teenust pakkuma. Jõgeva valla abivallavanem Nettani vastusest saime teada, et Sadalale kultuurijuhi palkamine ei ole kunagi teemaks olnud ja et vallal on Sadala Külade Seltsiga kokkulepe. Kui Sadala Külade Seltsi liige Pille Tutt uuris, kas Jõgeva valla abivallavanem Nettan on seda lepingut lugenud?, sai ta vastuse: „Kas ma pean lugema?“ No mida sa ikka räägid kultuurihoonetest ja teenuse pakkumisest, kui isegi lepingu lugemine üle jõu käib või seda ebaoluliseks peetakse: 😕 Küll mainis Pille Tutt et Sadala Külade Selts pakub rahvamajas kultuuriteenust selle pärast, et Sadalas ei ole vallapoolset kultuuritöötajat. Sama põhimõte on ju Vaiatus. Vaiatu Rahvamaja hoone kuulub Vaiatu Külaseltsile. Mis on Vaiatu ja Sadala erinevus: Vaiatu Rahvamajal on tasulisi töökohti mitu ja on olemas juht Liina Abram. Mis tekitab arusaamatusi on see, et Vaiatu Külaseltsi esindusnägu on ka Liina Abram. Ja kõrvalt vaadates tundub mulle, et Vajatu Rahvamaja kultuurijuht ei hooma tihti millistes sussides ta parajasti on. Aga see on teine teema ja teisel ajal räägime sellest!
2 kommentaari:
Aitäh selge ülevaate eest. Aivallavanem Nettanit oli piinlik kuulata.
Tore, et pidasite ülevaadet selgeks ja informatiivseks.
Postita kommentaar