Kas nuhkimine Jõgeva vallas peab jätkuma?

Terje Rudissaar valimisliit Vooremaa esindaja Jõgeva vallavolikogus

Jätkuks laupäevases Vooremaas ilmunud Kerttu-Kadi Vanambi arvamusloole nõustun igati  probleemi püstitusega. Olen vallavolikogu liige kümnendat aastat. Kaheksa nendest olin rahvaesindajaks Palamuse vallas ja teist aastat Jõgeva vallas. Kuigi mu elukoht on Palamuse piirkonnas, siis vallarahvas ei luba mul unustada, et Jõgeva vald on palju enamat kui ainult Palamuse piirkond, sest paljud valla kodanikud muudkui küsivad, mis vallas teoksil. Aga vastuseid anda on raske, sest infot on vähe.

Kordi ja kordi olen palunud Jõgeva vallavolikogu esimeest Raivo Meitust lisada volikogu istungile päevakorrapunkt, milles vallavanem oma abivallavanematega räägiks kokkuvõtvalt, mis kahe volikogu vahel valitsus teinud on ja annaks ülevaate, mis vallas päevakorda tõusnud. Nii volikogu kui ka komisjonide liikmed, samuti vallakodanikud soovivad kursis olla täitevvõimu tegemistega.

Kogu infosulg algab vallavalitsuse juhtimiskultuurist. Olen aru saanud, et Jõgeva vallavanem kasutab valla juhtimises sõjaväest väljakasvanud hierarhilist juhtimismudelit. Selline juhtimiskultuur oli kasutusel eelmisel sajandil, kus kogu info oli koondunud ühe inimese kätte, et nii omada võimu kogu ametiasutuse üle.

Kas selline infokasutamine on ka 21. sajandil õige? Juhtimiskultuur, mille puhul peaks hoidma tasakaalu koalitsiooni ja opositsiooni tekitamisega ehk kui „mina“ võidan, siis „sina“ kaotad, ja vastupidi, ei arenda kogu valda kuigi hästi. Suur osa potentsiaali jääb rakendamata, sest tihti sõidetakse opositsioonist teerulliga üle. Selle üksteise „ärapanemisel“ unustatakse vallakodanikule info jagamine täiesti.

Meie poliitilistele abivallavanematele on antud erinevad valdkonnad kureerida – seega vastutus ja info jagamine lasub ka nende õlgadel. Mõeldes kogu vallarahvale, on mõttekas kasutada esialgu keerulisena tunduvat, juhtidelt koostööd nõudvat tänapäevasemat, demokraatlikumat ja kaasavat juhtimismudelit. See põhineb võrdsete partnerite ehk siis kogu vallarahva tasakaalustatud arengul, kus klassikalist koalitsiooni ja opositsiooni ei rõhutata, vaid kogu energia suunatakse piirkonna arendamisse, mitte omavahelisse kemplemisse.

See on olukord, kus „mina“ võidan pikas perspektiivis siis, kui „sina“ ka võidad. Mida sellega saavutatakse? Infovälja kaasatakse suurem osa valla elanikest. Otsused, mis vastu võetakse, läbivad suurema arutelu ja annavad tugevama aluse valla arengule ning tekitavad lisaenergia, kus kaks pluss kaks ei võrdu enam neljaga. Kus ei saa tekkida olukorda, kus jäätmejaamu hakatakse optimeerima ilma külarahvaga nõu pidamata.

Mis põhjusel ei soovita infot volikogu istungitel praegu jagada, ma ei tea. Kolmes ühinenud vallas rääkis iga volikogu istungi lõpus vallavanem valitsuse tegemistest ja ettevõtmistest. Jõgeva linn oli ainus, kus selline järjepidevus info jagamisel puudus. Ühinemisel rääkisime ju parimate praktikate kasutusele võtmisest. Õpime siis parimatest praktikatest ja lubame täitevvõimul rääkida volikogu istungil, mida on tehtud ja mis teoksil – see on info ja koostöö esmane alge, sest volikogu istungid on ju VOLIS-es avalikud.

Paigalseis ja kaos Jõgeva vallas sunnib......

Mulle meeldib kui volikogu volinikud ja valitsus toimetavad volikogu ja riigi vastuvõetud raamdokumentide järgi.

Valla tähtsaim dokument on arengukava. 

See on valla „alustala“, milles peab olema kirjas valla pikaajaline areng ja tahe, kuhu aastate pärast jõuda soovime.

Arengukava projekti avalikud arutelud toimusid 13-19.september ja said päris palju vastukaja. Kuidas mõista visiooni, milles puudub ambitsioonikus ning areng? Kas elu uues Jõgeva vallas on tõesti perspektiivitu nagu kirjutab Kersti Klaos 25.mai Vooremaas? Kui puudub nägemus ja visioon, siis saabki valitseda vallavanem Olgo väite järgi ainult „tugevama õigusega“, külad soovivad lahkuda teistesse valdadesse ja korra kuus on riiklikus meedias valla juhtimist halvustav lugu. Arengukava projektist puudusid analüüsid, mis peaksid selgitama, mis on praegu vallas hästi, seatud eesmärgid ei ole mõõdetavad, välja toomata jäid probleemid ning kitsaskohtade põhjused. 

„Üldsõnalisus oli arengukava koostamisel teadlik valik“, selgitas arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, kui viidati eesmärkide üldsõnalisusele. 

Kogu selline kaos sundis vallarahvast esitama 486 parandusettepanekut arengukava projekti! Selline suur arv näitab kui nõrk on vallavalitsuse poolt koostatud Jõgeva valla 2018-2028 arengukava projekt.

Arengukava loogiliseks jätkuks on eelarvestrateegia, 

milles kirjeldatakse valla finantsplaani nelja aasta perspektiivis. 

Seaduse järgi peab eelarvestrateegia eelnõu olema avalikustatud vähemalt 14 päeva, siiski leidis Jõgeva vallavalitsus, et piisab ka 12 päevast. Seadus ütleb, et avalike arutelude kaudu tuleb kõiki huvitatud isikuid kaasata eelarvestrateegia koostamisse. 

Meie vallas tehti seda viisil, kus arutelu alguseks määrati kell üks tööpäeval ning volikogu ja komisjonide liikmeid teavitati sellest vähem kui 20 tundi enne algust! Igatahes saavutati tulemus, kus peale korraldajate oli kohal ainult üks külaline.

Eelarvestrateegia peaks andma hoova vallavalitsuse ametnikele näitamaks missugune tööpõld neid nelja aasta jooksul ootab ning selgitama ka vallarahvale mida selle nelja aasta jooksul valitsus vallas plaanib teha. Äärmiselt kahju on, et isegi Jõgeva Põhikooli spordikompleksi ehitust ei ole planeeritud eelarvestrateegias, mille ehitamata jätmine halvendab sportimise võimalusi, on väike ja ajale jalgu jäänud.

Põhivara müük tulusse on üldse planeerimata, aga kui analüüs Jõgeva valla majandusliku olukorra kohta puudub, siis võibki põhivara müügiga mitte tegeleda ning eelarvestrateegiasse planeerimata jätta. Missuguseid põhimõtteid ja mille alusel kulude planeerimist rakendatakse, seda kirjas ei ole, aga sellise info esitamine peaks olema primaarne. 

Saame teada vaid kolm fakti. 

Majanduskulu tõuseb 5,9 protsenti, personalikulud tõusevad 5,7 protsenti ja antavad toetused kasvavad 15 protsenti. Kui vaadata eelarvestrateegias investeeringute tabelit, siis aastates 2020-2022 polegi investeeringuid kavandatud. Avalikul arutelul küsisin selle kohta infot ning sain vastuse, et eelarvestrateegias kajastatakse ainult neid investeeringuid, millele on toetus juba olemas! 

Selline lähenemine on väär, sest eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

Kõike eeltoodut kokku võttes tuleb tõdeda, 

et valla strateegilise juhtimisega tegelevad juhid ei ole pädevad oma rollis. Jääme lootma, et koalitsioon leiab võimekamad juhid või usaldavad valla juhtimise pädevatele inimestele.

NB! Iga minu loole Jõgeva valla teatajas on koheselt esitatud ka vastulause valitseva kildkonna poolt! Opositsiooni kriitika 3000 tähemärgi näol (rohkem ruumi ei anta) ei anna kuidagi keskerakonnale rahu! 😁😁Vaatame, kas ja kes seekord oma vastulause teeb! Kas Aare Olgo või hoopis Peep Põdder!😂😂😂

Palamuse uus lasteaed on avatud, aeg on tegeleda järgmise suurprojektiga- Jõgeva spordihall

Jamad 2018-2028 aasta arengukavaga kestavad ning arengu- ja reformikomisjoni liikmed istuvad ikka veel nende 486 ettepaneku taga ja menetlevad neid, kuigi juba on 25.oktoober käes! 

Eelarvekomisjoni liikmena ei ole näinud 2019 aasta eelarvestrateegiat, mis oleks pidanud ka vastu võetama 15.oktoober 2018!  

Kuna Palamuse lasteaed on avatud, siis on mõttekas tegelema hakata järgmise suure teemaga - see on spordikompleks Jõgeva Põhikooli juurde. Olen sedameelt, et selle ehitamisega ei ole mõtete oodata aastaid ja looooota, et kunagi selle ikka valmis ehitada laseme. Mina pakuksin välja, et ka Jõgeva Põhikooli spordisaalid võiks vajadusel kontsessiooniga välja ehitada – kaasata eraettevõtjast ehitaja ja arendaja! See on mõttekas, sest KOVil ei ole kohustust tegeleda kinnisvara arendamisega, eriti siis kui tal seda raha liig palju ei ole! Ja siis on spordikompleks olemas, mitte nii, et oooootame ja looooodame - aga mille või kelle peale! 

Iga aastaga ehituse hinnad kerkivad! Ja kas nii jääbki Jõgeva vald pumpama raha vana ja ebaotstarbeka Virtuse spordikompleksi peale – aga kas peaks? Kas on mõtekas??

Samas kuidas seda teha, kui arengukava ei ole olemaski veel, aga eelarvestrateegia koostamine tuleneb otseselt arengukavast. Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, seega „saba kinni, nokk lahti“ situatsioon ja tsirkus Jõgeva valla moodi jätkub! 

Vähemalt kaheks nädalaks peab eelarvestrateegia avalikustamiseks valla veebilehel üleval olema, samuti peab vallavalitsus korraldama avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise eelarvestrateegia koostamisse! Kuna aega ei ole, siis ma ei imesta, kui kõik viiakse läbi kiirustades, aga lootma ju peab!

Et eelarve õigeaegselt esitada volikogule, peab olema vastu võetud nii arengukava kui ka eelarvestrateegia, samas kui volikogule tuleb eelarve koos seletuskirjaga esitada 30ndaks novembriks!  

Kas jõuab finantsosakond selle õigeaegselt esitada? – seda saame teada alles 30.november. 

Kas seekord on eelarve koostatud nii nagu KOFS ette näeb? Peab lootma - ei taha samasugust eelarvet nagu oli 2018 aasta oma, mille seletuskirjast mingit infot välja lugeda ei olnud võimalik ja millele ka õiguskantsler viitas! 

Täna on 05. november! Eelarvestrateegia koos seletuskirjaga on lõpuks tekkinud valla veebilehele! Jõgeva vallavalitsus on välja andnud korralduse nr 514, mis aga on vastuolus KOKSi § 37 primm 2 lõikega 6, sest korralduses on kirjas, et eelarvestrateegia avalikustakse 31.10.2018-12.11.2018, aga vaata ise - valla veebilehele on ta ülesse pandud ehk avaldatud alles 01.11.2018! Ja rahvale tutvumiseks peab ta olema 14 päeva! Loen mina kuidas loen - 14 päeva ei saa kuidagi kokku! 
Olen ikka pööranud tähelepanu  kitsakohtadele, aga sellist käitumist pean ma pahatahtlikuks oma vallarahva suhtes! 
Igatahes olen ma kohal teisipäev 06.11.2018 kell 13.00 Jõgeva valla saalis Suur 5, et uurida, miks ei  ole täidetud ka KOFSi § 20 lõiget 3 punkte 1 ja 3, sest esitatud  eelarvestrateegia seletuskiri on puudulik! 
Kas tõesti on niiii raske Jõgeva vallavalitsuse  finantsosakonnajuhatajal hoida end kursis seadustega,  vastavalt nendele  esitada informatsioon korrektselt? Kui finantsjuht seda ei mõista, kas siis on ta kõige õigem finantsosakonna juhataja? 
Kas tõesti on palju soovitud, et vallavalitsus teab elementaarselt KOFSi ja nõuda korrektselt koostatud eelarvestrateegia dokumente ning välja anda vastavalt seadusest tulenevalt korraldusi? 
Kui valitsus seda ei mõista ja võtab vastu seadust eirava korralduse, kas siis ta on Jõgeva vallarahvale sobiv valitsus!?
Minu silmis on nii Jõgeva valla finantsjuht kui ka valitsus end inkrimineerinud!

486 parandusettepanekut arengukavasse – kurb reaalsus Jõgeva vallas

Väga raske on midagi arvata, 

kui hallatavatel asutusetel ja osakondadel puuduvad oma arengukavad ning visioonid kuhu suunduda soovitakse. 

Uut valda ehk siis süsteemi tööle pannes võetakse tavaliselt tööle tippametnikud ehk siis osakonna juhatajad, siis nõutakse neilt motivatsioonikirja, kus peaks olema kirjas, mida antud tippametnik arvab sellest kuhu ja mis aja jooksul tema osakond jõudma peaks! 

See on tavaliselt nägemus ja plaan, mille järgi peab osakond oma pika nägemuse kirja panema ehk siis visioon ja ka lühiajalise plaani ehk siis tegevuskava-ilma lihtsalt ei saa. 

Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja  kommentaar  arengukava parandusettepanekute juures (siin), et valdkondlikud arengukavad kunagi tehakse ja sinna lisatakse asju- see ei ole pädev, sest just osakondadest ja hallatavatest asutustest, sihtasutustest ja osaühingutest oleks pidanud tulema sisendid, et Jõgeva valla 2018-2028 arengukava (projekt) kirjutada kokku!

Selline kilplaslik töö on tekitanud ainult segadusi.

Tundub, et meie arengu- ja planeeringuosakond hakkas leiutama ISE jalgratast kaasamata teisi osakondasid ja huvigruppe eeltöösse, teadmata midagi arengukava metoodikast ja arvates, et seda ei olegi vaja teada!

Ei pea normaalsuseks, et 486 parandusettepanekut arengukavasse on vaja olnud esitada–igatahes hea näitaja see ei ole! Selline suur arv näitab kui nõrk on arengu- ja planeeringuosakonna poolt koostatud Jõgeva valla 2018-2028 arengukava projekt. 😒

Mida sellest järeldada: 

Selline töö tegemine arengu- ja planeeringuosakonna poolt vallas näitab seda, et osakondade vahel puudub koostöö ja kaasatus! Vallavalitsus eesotsas vallavanemaga lihtsalt „tiksuvad“, juhtimiskultuur kogu vallavalitsuses puudub. Arengukava kui selline on kaos - kui ei ole nägemust ja visiooni, siis ongi valitsemine ainult „tugevama õigusega“ ja teod võrdsed „puusalt tulistamisega“ !

Täna toimus arengu- ja reformikomisjoni koosolek, 

kus kõik 486 muudatusettepanekut oleks tulnud üle vaadata ja komisjoni arvamuse nende kohta anda. (Tuleneb Jõgeva valla põhimäärus § 29 lõikest 5)

Seisame oma 486 parandusettepanekuga nüüd „lõhkise küna ees“. Ühelt poolt on riigi seadus ehk ettekirjutus, et nii arengukava kui ka eelarvestrateegia peab olema vastu võetud 15.oktoober, teisalt ei ole me veel eelarvestrateegia teemadeni üldse jõudnud! 

Pole lihtsalt dokumenti millest lähtuvalt seda koostada! 

Ja siis astubki „mängu“ jälle seesama ebaefektiivne valitsus ja survestab tänasel koosolekul arengu- ja reformikomisjoni liikmeid: „tähtajad pressivad peale; parem olgu selline, sest seda saab ju muuta; võtame ikka vastu jne; võtame vastu paketina nii nagu valitsus soovib???“! 

Kas see on siis areng, kas see on siis demokraatia? 

Vallavanemal ei ole aega arenguga tegeleda, sest suur soov on saada riigikogusse ja sinna ta ka kandideerima on asumas. Seega vaikselt on alanud valimisralli ehk siis "tutvumine" valla küladega ja vallarahvaga! 

Olen kuulnud niiiii palju etteheiteid, 

miks ei ole tehtud sellisele valitsusele umbusaldust? 

Aga miks peaks, küsin ma vastu - teie valisite sellise valitsuse Jõgeva vallale! 

Kui reformierakond tahab, et Eesti valitsuse moodustab keskerakond, siis ongi ta vaikselt, vaikselt koalitsioonis Jõgeva keskerakonnaga ja laseb vallavanemal "särada" ja keskidele hääli koguda Jõgevamaal!

Kui te mõtlete, et riigikogus võiks olla muu valitsus kui keskid, siis tuleb tegutseda!

Seega, reformikad!

Teie enda käes on võimalus muuta koalitsiooni ja arendada Jõgeva valda koos inimestega kes soovivad ja oskavad panustada valla arengusse!, mitte tiksuda vallavanadega, kes "puusalt tulistavad ja ei viitsi midag teha"!

„Võrdsed ja veel võrdsemad….."

Jõgeva vallale kuuluv sõiduauto - vallavanema kasutada

Oleks hea, kui tugevama õigusega valda juhtiv vallavanem oma valitsusega oleks avatud ja näoga igati vallarahva poole. Aga nagu eestlaste vanasõnagi ütleb: „Oleks on paha poiss“ ja Jõgeva valla valitsemise puhul peab antud vanasõna täitsa paika! Ebareaalne on oodata avatust, sest Jõgeva vallavanema arusaam avatud juhtimisest on sootuks teistsugune kui minul.

Pean alustama veebruarikuust, 

kui 5. veebruaril korraldusega number 36 vallavalitsuse poolt kuulutati välja hange vallavanemale sõiduauto kasutusrendile võtmiseks, aga oi, oi – sellise kohustuse võtmise ja lubamise õigus, on AINULT volikogul! (Kajastasin seda ka oma blogis veebruarikuus. )

Kuidas siis nii?  - Meie valla 2018 aasta eelarve seletuskiri on väga vähe ütlev – unustatud oli esitada detailsem info ning esitatud info oli väga üldsõnaline.  Sõnagi ei ole kirjas vallale sõiduauto(de) soetamise soovist. 

Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus ütleb oma paragrahv  28 lõikes 3 väga üheselt ning sellele viitab ka Jõgeva vallavara kasutamise korra § 9 lõige2 punt 1, et kohustuste võtmine üle ühe eelarveaasta on valitsusel ainult siis, kui eelarvestrateegias on seda lubatud teha. Luba sõiduautode soetamiseks oleks valitsus saanud ka siis, kui eelarve seletuskirjas on sellisele väljaminekule viidatud, muudel juhtudel saab mitmesse aastasse mineva kohutustuse AINULT volikogu loal ja teadmisel sõlmida. Vallavanema auto nelja aastase kasutusrendi lepingu sõlmimiseks ei ole volikogult luba küsitud. 
Volkswagen Touran on küll ilus auto, aga kui luba volikogult ei  ole, siis võib järeldada, et vallavanem koos valitsusega on ületanud oma pädevust.

Juba kevadel oli otsustatud, 

et kõikidele valla autodele pannakse peale GPS seadmed autode asukoha ja sõiduteekondade jälgimiseks, et autode kasutamisest oleks ülevaade ja hoida autode kulud kenasti kontrolli all. 

Mul oli sellise otsuse üle ainult hea meel, sest see võtab ära igasuguse spekulatsiooni, et ametnikud erasõite sooritavad.

Samasuguse seadme pidi saama ka vallavanema uus sõiduauto. Kuigi töö teostamise aeg töökojas oli reserveeritud, siis kelle auto sinna ei jõudnud, oli Jõgeva vallavanema auto! 

23. augustil 2018 oli Jõgeva Vallavolikogu istung, 

kus lootsin kuulda mis vahepeal oli juhtunud vallavanema sõiduautoga, sest uue auto üks külg oli suvel avariiline. 

Kas kuulsin – ega ikka ei kuulnud küll!!!? 

Nii lihtne oleks olnud, kui vallavanem oleks volikogu istungil volikogule selgitanud, mis juhtunud oli, aga info jagamine volikogule ei ole meie vallavanema tugevam külg. 

Kas tõesti oligi siis avarii väljaspool tööaega tehtud nagu teadjamad räägivad? 

Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehel sõiduki liikluskahjude kontrolli päring avariid ei näita, 

seega tegemist ei olnud kahe sõiduki kokkupõrkega. Kes maksis siis remondi?  Kas ametiautoga tehti siis erasõitu? Kas seda teha on eetiline? - Küsimused jäävad vastuseta! Ja spekulatsioonid elavadki „oma elu“. 
Kas ja kuidas siis on ja oli - jäägu see vallarahval ja revisjonikomisjonil otsustada.

Jõgeva valla arengukava - kes teeb analüüsid - hetkeolukorra kirjeldus ei ole veel arengukava

Arengukava ja arengukava tegevuskava 

Alustaks sellest, mis arengukavas hästi- 

koostamise eesmärk on hästi sõnastatud:

„ … eesmärgiks on valla tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu tagamine arvestades ühinenud valla arengueelduseid ja eripärasid. Arengukavas seatud eesmärkide täitmine aitab tõsta valla elanike ühtekuuluvustunnet, parandada nende elukeskkonda ja muudab valla atraktiivseks nii elanikele, investoritele kui turistidele … „

Rohkem head ei oska välja tuua, 

sest esitatud arengukava läbivaks jooneks on negatiivne info: vallas on kõik halvasti, inimesed vanad, ettevõtteid ei ole, transport kehv, valitsuse töökeskkond puudulik jne.

Hetkeolukorra kirjeldamine ei ole kindlasti kogu arengukava:

•          Peatükk 2 ( „Hetkeolukorra analüüs“) , aga kirjeldab valdavalt olukorda, kuid ei analüüsi seda – puuduvad trendid (va rahvaarvu muutused), võrdlused analoogiliste KOV-dega ja varasemalt püstitatud eesmärkidega. (näiteks: kui on toodud enim külastatavad turismiobjektid, siis seal juures peaksid olema ka külastajate arvude trendid)

•          Väliskeskkonna kohta analüüs puudub tervikuna. Millised on trendid EL toetuste osas, kuidas KOV-e rahastatakse riigi poolt – seadusandlus, Tartu linna, kui lähima tõmbekeskuse arengud, rände trendid, … . mis peaks olema väga meie vallaga seotus kui soovime kasu saada Tartu kui ülikoolilinnast

•          Probleemid ja arengueeldused peatüki lõpus ei ole enamasti seotud hetkeolukordades toodud sisuga vaid lihtsalt lisatud arvestamata arengukavas toodut. (näiteks: probleem „Koolide õpikeskkond on lõpuni kaasajastamata“ või arengueeldus „Kuremaa TAK“)?? Kust see tuleb? Kuidas sellest aru saada?

Hetke olukorra kaardistamisel on näha piisavalt probleeme, 

kuid pole ühtegi lahendust välja pakutud – vähemalt kirjas neid ei ole.

SWOT analüüsist

·         ..puuduvad kvantitatiivsed (numbrilised) kirjeldused => analüüs muutub ebatäpseks.

·         Võimaluste osa on valesti defineeritud. Võimalused on välised (väliskeskkonna) tegurid, mis on valla eesmärkide saavutamiseks soodsad ja mida me ise eriti mõjutada ei saa. Näiteks EL toetused. Kui vald teeb häid taotlusi, siis on võimalik võimalus realiseerida.

SWOT analüüs on vildakas, samuti ei ole kusagil näha swot analüüsist tulenevaid võimalusi, mida parendada, et saada/leida eeliseid erinevate probleemide lahenduseks. 

Üldiselt oleks pidanud iga teema (nt asendi ja tutvustuse, hariduse, juhtimise, sotsiaalvaldkond jne) juures olema õigesti koostatud swot analüüs ja sealt oleks selgunud ka mida erinevate teemade paremaks toimimiseks lahendada vaja on ning kuidas neid kitsaskohti konkurentsieelisteks saada ja missuguseid strateegia tegevussuundasid tuleks rakendada. Üheks võimaluseks on kaardistada kriitilised edutegurid – aga ju neid ei ole osatud teha! :-(

Visioon – olematu ja missioon - puudub. 

Selles arengukavas kirjutatud visioon – „Jõgeva vald on turvalise elukeskkonna, soodsa ettevõtluskliima ja aktiivse elanikkonnaga tugev omavalitsus, kus elanikele on tagatud kvaliteetsed teenused ja külastajatele atraktiivsed külastusobjektid.“ – küsimus on ju selles, mis siin pikemaajalist vaadet vajab! Selle dokumendi juures ei saa „puusalt tulistada“! Mõelda on vaja!

Peatükk 4 (eesmärgid – tegevused) - Antud arengukavas puudub vallavalitsuse arusaam ja nägemus, kuidas probleeme sisuliselt lahendada saab! Volikogule esitatud arengukavas ei ole  reaalseid mõõdetavaid meetmeid probleemide lahenduseks va raha betooni matmine, mis osaliselt on küsitav. …  Arengukava peaks hõlmama siiski eesmärke kuidas asjad paremaks  saaks!

·      Mõõdikutel puuduvad sihtväärtused. – mis mõõdik on „renoveeritud ruumid“ või „kajastuste arv“ – kui meil on kaks ajakirjanikku tööl? Lk 10

·        Ebaolulisi mõõdikuid on väga palju – oskust ei ole olnud valida välja strateegiliselt olulised mõõdikud.

Tegevuskava peaks näitama finants poolt probleemide lahendamiseks- vaadakem seda - see on pooleli ja sisaldab peamiselt ühinemislepingu punkte ja ka need on ka ebatäpsed ja edastavad valet infot!...

Siinjuures pööran tähelepanu sellele, et arengu- ja reformikomisjonis on liige, kes on sellistes asjades väga kompetentne (ca 20 aastat töö kogemust + haridus -teevad temast selle) – Kaido Väljaots - kes on kogu aeg pööranud probleemidele tähelepanu ja pakkunud oma abi, mida osakonna juhataja lihtsalt on ignoreerinud, samas ei ole osanud neid õpetusi siinsamas arengukavas rakendada. Ise ei oska ja põikpäisusest ka abi ei kasuta!

Meile esitatud arengukava ei oleks tohtinud volikogu liikmetele saata, sest selline töö on alla igasugust arvestust ja sellise arengukava eelnõu avaldamine valla kogulehel on ainult vallale häbiks!

Allpool tabel, mida Kaido Väljaots on jaganud meiega! 

Kas finantsdistsipliini on rikutud Jõgeva valla finatsisti poolt? - Loe eriarvamust! Kaks head uudist on ka!

Kätte on jõudnud suur suvi ja 28.juuni toimus järjekordne volikogu istung.

Mis on huvitav, et niikui hakkame istungil rääkima korruptsioonist, kaob VOLISest ülekanne. Millest ma siis räägin:

Teine päevakorrapunkt – otsustuskorras maa müük 

Volikogule esitati 31.mail 2018 aastal esimest korda otsuse eelnõu, kus esmalt sooviti otsustuskorras Juta & Kaido OÜle võõrandada Jõgeva valla omandis olev Tartu mnt 3c kinnisasi suurusega 395 m2. Võõrandava vara hinnaks oli 31.05.2018 otsuse eelnõus esitatud 2500 eurot. 

Pean siinjuures selgitama, et olen sedameelt, et ettevõtlus omavalitsuses on väga oluline, samas peab kõikidel võrdne võimalus olema nii ettevõtluses kui ka muudes küsimustes vallas. Ja sellepärast ei ole ma kunagi soosinud otsustuskorras müüke - eriti maa müüke. 

Nüüd (28.juuni) esitatud otsuse eelnõus on vallavalitsuse poolt otsustuskorras võõrandamise hinnaks määratud 1700 eurot? 

Infoks, et võõrandada Tartu mnt 3c kinnisasja saaks, oli vaja välja mõõta lasta kaks kinnistut ja mõõtmise hinnaks kujunes 1188 eurot! Müües niisuguses situatsioonis otsustuskorras Tartu mnt 3c kinnisasja tekib küsimus, kas selline käitumine on ikka korrektne ja läbipaistev? 

Maikuu eelarve komisjoni koosolekul edastas komisjoni esimees Peep Põdder info, et tema sai kokku Juta & Kaido ettevõtte juhatajaga, kes ütles talle, et tema ei taha rohkem kui 1500 eurot maksta selle maatüki (Tartu mnt 3c) eest. 

Kui 23. mai eelarvekomisjoni koosolekul palusin sõna ja ütlesin, et 2500 eurot ei ole liiga suur hind, siis selle peale Peep Põdder arvas, et ettevõte võib olla küll võimeline maksma ka 2500 või 5000 või 10 000 eurot, aga tema teeb ettepaneku müüa otsustuskorras 1500 euro eest Jõgeva valla omandisse kuuluv kinnisasi Tartu mnt 3c Juta & Kaido OÜle. 

Korruptsioonivastane seadus ütleb, et kolmandatele pooltele tehtud heateod on ka korruptsioon ja kas tõesti peab volikogu õigeks, et keegi kasusaaja sosistab eelarvekomisjoni esimehele, et hind võiks olla ainult 1500 eurot ja sellise keskerakondliku sahkerdamise ka volikogu heaks kinnitab. 

Kuna viitasin korruptsioonile, siis maikuus võttis oma otsuse eelnõu valitsus volikogu istungi päevakorrast maha. 

Siiski vaadates nüüd uuesti esitatud otsuse eelnõu kerkib tahtmatult küsimus, miks hind on odavam kui algselt - ehk siis alla 2500 euro? Tule taevas appi, müüme maatüki linnas ja vald teenib selle pealt ainult 500 eurot! Nali kuubis! Et sellist kahemõttelist situatsiooni ennetada ning ära hoida, on minu arust õige panna antud kinnisvara hoopis avalikule enampakkumisele ja sellise ettepaneku ma ka tegin ning pakkusin välja, et alghinnaks võib siis olla 1700 eurot!  Ja siis selguks ka selle maatüki tõeline väärtus! Koalitsioon arvas teisiti ja otsustuskorras selle maatükk ka võõrandada lubas. 

Minul jäi sellest kõigest igatahes sita maitse! 

Üks hea uudis oli, õigemini kaks. 

Aga esimesest siis – gümnaasiumi töövihikute piirhinda tõsteti 10 euro võrra- opositsioon tegi ettepaneku, leppisime kokku, et Priit Põdra teeb seda – koalitsioon võttis istungil vaheaja ja siis oldi ettepanekuga nõus. 😃 Seda küll, et eelnevalt maksti Palamuse vallas gümnaasiumi õpilastel töövihikud kõik kinni, nüüd siis 35 euro ulatuses tasub vald ja kui hind kallim, siis lapsevanem peab juurde maksma ☹️ - seda siis gümnaasiumis!

Teine hea uudis oli see, et Sadala Külade Selts sai laulukaare omaosaluse toetuse valla eelarvest. Veidi eellugu. Seltsile on antud Sadala rahvamaja ümber maa kasutada lepingu alusel ja seal siis kirjas kohustus ehitada välja kõlakoda ja lipuväljak. Selts tegi eelmine aasta taotluse LEADRIsse (vast ei aja segamini) ja saigi toetust 50 tuhat eurot. Aga omaosalus oli ka vaja lisada summas 8549,78. Ja siis jõudis kätte sügis ja valimised (2017) ja Torma volikogu esimehe eestvedamisel jäetigi omaosalus Sadala Külade Seltsile eraldamata. Seltsi eestvedaja Pille Tutt ei jätnud jonni – ehitati Sadala rahva kaasabil valmis nii kõlakoda kui ka lipuväljak ja Pille Tutt esitas ka uuesti avalduse – nüüd juba Jõgeva vallale! 

Mul oli ääretult hea meel, et kõik kohalolnud volikogu liikmed hääletasid selle raha eralduse poolt! Pille Tutt - sa oled tubli koos Sadala rahvaga!

Kümnendaks päevakorrapunktiks olid Palamuse 2017 majandusaasta aruanne. 

Aga järjekordselt rikuti ka seadust, mida valitsusele ka nina peale hõõrusin: KOFS § 29 lõige 11 sätestab, et Jõgeva Vallavalitsuse KOHUSTUS on esitada heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruanne volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks, et volikogu saaks majandusaasta aruanded kinnitada hiljemalt 30. juuniks. Siiski, 31. mai ei näinud igatahes mitte ükski volikogu liige valitsuse poolt allkirjastatud majandusaasta aruandeid! Järjekordne eksitus!? ☹️

Palamuse valla 2017 aasta majandusaasta aruande kinnitamise päevakorrapunkti juures palusin sõna ja esitasin oma eriarvamuse – minu arvamusega liitus kogu opositsioon. 

Lisan oma eriarvamuse , mille palun ka volikogu protokolli juurde lisada

Teksti on pea 2 lehekülge. Tulenevalt eriarvamusest esitasin otsuse eelnõusse ja lisasse muudatusettepanekud:

1) muuta lisa „Palamuse Vallavalitsuse 2017. aasta majandusaasta aruanne“ leheküljel 5 punkt 1.3 tabelis „Ülevaade Palamuse valla tähtsamatest finantsnäitajatest“ 2017 netovõlakoormus KOFS järgi (%) numbrilist väärtust alljärgnevalt:   „Netovõlakoormus KOFS järgi (%) 44,3%“

Selgitus: See on võlakoormus, mis oli algsel 2017 majandusaasta aruandel ning arvestatud Palamuse valla pearaamatupidaja poolt ja üle vaadatud ka audiitori poolt.

2) muuta lisa „Palamuse Vallavalitsuse 2017. aasta majandusaasta aruanne“ leheküljel 25 Lisa 19 teine tabel ja kustutada see ning sõnastada informatsioon alljärgnevalt:

„Alates 21.03.2017 on Palamuse Vallavalitsus sõlminud kontsessiooni lepingu ja selle lisad KRC Ehitus OÜga. Üürileping 21 -81/4/2017 alusel antakse Palamuse lasteaiale ruumid üürile ja leping kehtib 20 aastat. Sama üürilepingu punkt 8.4.3 annab võimaluse 30 päevase etteütlemisega leping lõpetada kui üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Kuna üürilepingust tulenevalt antakse KRC Ehitus OÜ poolt üürile hoone alles 2018 aastal (lepingust tulenevalt hiljemalt 28. september 2018), siis üürikulu on planeeritud 2018 aasta eelarves majanduskulu alakuluna ehk üürikuluna.“ 

Minu poolt esitatud eriarvamuse ja muudatusettepanekutega ei arvestatud – samas kui minu ettepanek oleks kinnitatud, siis oleks Jõgeva valla finantseerimise ja investeerimise võimalused paremad. 
Praegu tuleb tunnistada, et Jõgeva valla finantsist on rikkunud finantsdistsipliini ja oma eriarvamusega olen ka selle fikseerinud! Keegi ei tea, kus seda fikseeritud üleastumist kasutada saab! 🌝

Revisjonikomisjon tegi ettekande, millega on tegeletud – kaks akti on valitsusele saadetud ja vastatud neile ei ole – jälle vastuolu seadusega! Ja leiti ka üks rikkumine kui valitsus andis välja korralduse reservfondi raha kasutamise kohta - reservfondi eraldust oleks pidanud küsima volikogult – eks siis näe, mida valitsus vastab.

Mittetulundustegevuse toetamise kord Jõgeva vallas oli ka menetluses. 

Tegin ühe muudatusettepaneku. Kuna volikogule esitatud tegevusvaldkonna nimekirjas puudus vaba aja tegevustega ja  külaliikumistega seotud kulu kajastamise punkt, siis lisasin ettepaneku selle kohta. Korra võite arvata – loomulikult see ettepanek ei saanud enamuse heakskiitu – opositsiooni häältest jäi väheseks.

Istung lõppes ja siis oli väljasõit – käisime Kassinurme mägedes, edasi läks sihtkoht Palamuse uude lasteaeda.  Lasteaia direktor tutvustas huvitatutele lasteaeda – sellest saab vaadata ülevaadet facebookis :

Blogis nähaolevad fotod teinud: Kaido Väljaots

Segakooride Liidu Laulupäev Viljandis- tõrvatilk pidi ikka meepotis olema

Laupäev (09.06.208) algas varakult! 

Kell 8.35 väljus buss Palamuse rahvamaja parklast ja sõit viis meid läbi Jõgeva Viljandi poole. Seal toimus Segakooride Liidu Laulupäev, mis oli pühendatud EV100-le! 

Laule oli palju ja õppimist alustas koor juba sügisel. 

Kohale jõudsime kella kümneks ja siis kohe padavai laulukaare poole.  Meie juhendaja Maret Oja läks uurima, mis ja kuidas edasi toimima peab. Veidi aja pärast ta naases ning asjaolusid läksid uuesti uurima nii Maret kui ka Valdi. 

Mõne minuti pärast nad naasesid ja hakati uurima Aive käest infot! 

Aive on meie koori hea haldjas ja tegeleb koori rahaasjadega. 

Dirigent Maret Oja uuris: "Kas sa saatsid koori nimekirja segakooride liidule? Andsid teada, et me tuleme? Kas sa tead, kas arve sai tasumiseks edastatud, kas on maksud? Millal see arve siis tuli?" Koor muutus rahutuks! "Mis on juhtunud?", kuulsin küsimusi Maretile ja Valdile! 

Aive kinnitas, et arve tuli juba mai alguses ja oli edastatud ning Jõgeva vald (tema tasub ka Palamuse kultuuri arveid) pidi arve tasuma. 

Jõgeva vallalt oli eraldatud tegevustoetus Palamuse segakoorile Kuus õuna ja koor otsustas minna Segakooride Liidu Laulupäevale Viljandisse, siis miks oli meie koori arve ikkagi tasumata - möödas juba kuu aega, mil arve valda edastatud? Mis küll toimub??

Miks küll öeldi Maretile ja Valdile: "Mis te tahate, teie arve on maksmata!!!!?"

Valdi valis kõne, laupäev 09.06.2018, Palamuse Kultuuri juhatajale Ehtel Valgule, kes kinnitas, et arve on Jõgeva valda edastatud? 

Läksid siis Maret Oja ja Valdi Reinas uuesti korraldustoimkonna manu teabega, et arve peaks vast ikka  tasutud olema!  

"--Aaa- mis talongid? Teil ju maksmata! OOO- Jõgeva vald on võimas- EI no, ikka maksmata-! "- see oli vastuseks koorijuhi selgitusele! 

Me ju teadsime, et meie koori poolt oli kõik õigesti tehtud, siiski pidi meie koori dirigent häbi pärast punastama, seejärel paluma, kui mitte öelda, et anuma - nii ta need toidutalongid kätte sai. Vastu meie koorile Viljandis tuldi! - Mareti lubaduse vastu, et arve tasutakse - niimoodi koor ikkagi söönuks sai. 

Päike paistis enamuse ajast ja kogu laulupäev möödus ilusasti. 

Kontsert oli niii ilus. Oli uhke tunne olla rongkäigus, ei unustanud me seal laulmast "Paunvere polkat!" Õhtu lõppes kella üheksa paiku ja tagasiteelgi sai bussis lauldud! 

Aitähh Maret, et sa oled oma Koori - Palamuse segakoor Kuus õuna jaoks alati olemas ja meid õpetada  tahad! 

Me ka püüame õigesti ja paremini laulda! :-D

Viva Kuus õuna oma dirigendiga! 

Järgmine esinemine siis 14.juuli 2018 - Sadala laululava avamise üritusel - See on ka EV -100 üritus! 

Oleme kohal ja anname endist parima.....

Proloog lisatud 12.06.2018:

Sotsiaalmeedia on huvitav koht - sealt sain teada, et arve oli Jõgeva valla poolt tasutud. Selgitusse oli kirjutataud arve number. Korrektne oleks olnud ka viide koore nimele, sest raamatupidamisega tegelevad ju ühed inimesed ja koordineerivad teised inimesed üritusi. 

Mis tekitas pa_a maitse, oli Palamuse  Kultuur juhataja käitumine! Kui laupäev arve tasumise osas infot küsisime, siis saime vastuse, et arve on edasi saadetud....ee finantsjuhataja on puhkusel, võib olla sellepärast on tasumata!  - Nii rääkis Palamuse Kultuuri juhataja Ehtel Valk laupäev!

Sellise jutu järgi arvasime, et Jõgeva vallavalitsus on lihtsalt unustanud arve tasumata!.......???

Torma sotsiaalkeskuse arendamine - kas Torma põhikooli ja Sadala lasteaed-algkooli arvelt?

Tänases volikogus tekitas elavat arutelu Torma sotsiaalkeskuse erihoolekande teenuskohtade investeeringu vajadus. Torma mõisa valitsejamaja Foto: Muinsukaitseamet

Kuna projekt läheb 250 tuhat eurot kallimaks (kogumaksumus algselt 863 900 eurot, uus vajadus kokku 1 113 900 eurot) kui ühinemislepingus lisas kirjas, siis soovib vallavalitsus võtta laenu 175 tuhat eurot.

Kuulasin arutelu ja kahtlus projekti ise hakkamasaamises ja prioriteetsuses muudkui süvenes, sest projekti esitaja Triin Pärsim, kes on praegu Jõgeva valla arenguosakonna juhataja ja endine Torma vallavanem ei osanud/soovinud opositsiooniliikmete küsimustele vastata, vahepeal käitudes nii, nagu ta ei saa küsimustest hästi aru.

Probleem tõstati selles osas, et Torma vallavalitsus oli soetanud hoone, Torma mõisa valitsejamaja (peremajaks), mis on muinsuskaitse all ja seda hoonet soovitakse erihoolekande teenuste pakkumiseks välja ehitada ja soovitakse ka ehitada/rekonstrueerida kahe korteriga peremaja 12 majutuskohaga. Kokku soovitakse erihoolekande kohti pakkuda 30-le inimesele. Sellise erihoolekannet vajavate inimeste koha vajadust rõhutas endine Torma vallavanem ja praegune arenguosakonna juhataja ning oma sõnade rõhutamiseks mainis ta, et ka 5 - 6 inimest saavad seal tööd. 

Seda küll, et saadakse Euroopa Regionaalfondi toetusena  692 070 eurot, aga kogu projekti maksumuseks kujuneb ju 1 113 900 eurot. 

Ja siiski ei saa kogu maja rekonstrueeritud selle raha eest - vähemalt nii sain mina aru. 

Ka on erihoolekande vajajale väljaehitatav koha maksumus väga kõrge ning loota, et erihoolekannet vajavad inimesed omaosalusena antud hoonet ja personali suudavad üleval pidada - see on mõeldamatu! Selle projekti teostamisel tuleb iga aasta leida toetusraha hoone ja personali ülalpidamiseks - see on nii minu kui IRL fraktsiooni arvamus. 

Samas just nii ongi, et iga vald on just nii hea, kui ta suudab panustada abivajajate elu parendamisse. 

See, et sellele projektile peame hakkama juurde maksma, selgus juba sellest analüüsist, et 30 abivajaja omaosalus jääb selleks liiga väheks, alles 70 abivaja kohta võib loota, et nad omaosalusega halduskulud katavad. Erihoolekande teenuse pakkumisel on päris suured kohustused eripersonali osas! 

Seega 30 kohaga projektil tuleb arvestada eelarvest eraldatava rahaga teenuste toetusteteks. Väga kahju oli, et sotsiaalosakonna juhataja arvamust selle projekti osas ei olnud volikogu liikmetele esitatud.

Minu jaoks tekkisid küsimused siis, kui endine Torma vallavanem ja praegune arenguosakonna juhataja Triin Pärsim hakkas keerutama ja ei vastanud, mis saab Torma põhikooli söökla juurdeehitusest ning Sadala kooli hoone ja õueala rekonstrueerimisest. 

Esitatud eelnõus soovitakse 75 tuhat eurot kasutada omaosaluseks viisil, mis oli väga küsitav!

Miks?, aga sellepärast, et otsuse seletuse järgi soovitakse loobuda Torma põhikooli söökla juurdeehituse (omaosaluse summa 25 000 eurot) ning Sadala kooli hoone ja õueala rekonstrueerimisest (omaosaluse summa 50 000 eurot).

Praegu ei ole tulnud vastust Jõgeva vallavalitsusse, kas neid projekte rahastatakse toetusprogrammidest, aga riigil on veel aega vastata sellele küsimisele.

Arenguosakonna juhataja Triin Pärsimi käest küsiti, mis siis saab kui Torma põhikooli söökla juurdeehituse (omaosaluse summa 25 000 eurot) ning Sadala kooli hoone ja õueala rekonstrueerimise (omaosaluse summa 50 000 eurot) projektid saavad riigipoolse toetuse - kas nende projektide tarbeks on Jõgeva valla eelarves rahad olemas? Sellele küsimusele ei soovinud Triin Pärsim vastata.

Seda küsis Ahto Vili (vt volis ülekande 2 osa aeg 16.28), vastus oli Triin Pärsimil, et lastega seotud projektid viiakse ellu järgmisel, ülejärgmisel aastal!, aga olgem ausad, seda ei otsusta siis Triin Pärsim (ühinemislepingu järgi tuleb panustada Torma põhikooli söökla juurdeehituse ning Sadala kooli hoone ja õueala rekonstrueerimisesse, aga esitatud otsusega loobutakse nendest toetuse summadest kogukonnapõhiste erihoolekande teenuskohtade tarbeks) ning ei ole kindlust, et volikogu otsustab Torma põhikooli söökla juurdeehituse ning Sadala kooli hoone ja õueala rekonstrueerimise!

Miks ma nii kirjutan, aga sellepärast, et Triin Pärsim ei teadnud, missugune on rahaseis Jõgeva vallal ja kui palju me saame veel laenu võtta, sest Jõgeva põhikooli juurdeehituse erakorralise kulu tarbeks on 2018 aastal juba 460 tuhat eurot laenu juurde võetud ja seda ei olnud eelarves algselt arvestatud.

Nüüd tuli juurde laenukohustust veel 175 tuhat eurot. Kui palju me siis jõuame veel laenukoormust suurendada - seda vastust me ei saanud, seda ei teadnud arenguosakonna juhataja Triin Pärsim!

See, et vastus ei ole tõsiseltvõetav näitab ka see, et algselt öeldakse volikogu liikmetele, et Torma põhikooli söökla juurdeehituse ning Sadala kooli hoone ja õueala rekonstrueerimine viiakse ellu järgmine, ülejärgmine aasta, hilisemast Triin Pärsimi jutust selgub, et need viiakse ellu siis kui vahendid tulevad!? Aga kui riigi vahendeid ei tule, kas siis ei olegi vaja neid investeeringuid koolidesse?!!

Kas Triin Pärsimi sõnad on tõsiseltvõetavad ja mis siis ikka on Torma piirkonna prioriteet?

Kas erihoolekannet vajavad elanikud või lapsed - see on küsimus, millele peaks Torma piirkonna elanikud vastama - kahjuks ei ole neilt sellist küsimust küsitud, sest Torma vallas peeti oluliseks mõlemaid - Jõgeva vallas peab aga valiku tegema!?

Kui ma nüüd mõtlen vallavanema Aare Olgo väljaütlemiste peale visioonikonverentsil, et maapiirkonnad ongi kogu raha endale saanud ja linn ei ole saanud midagi, siis mina küll ei ole kindel, et järgnevad investeeringud leiavad tee maapiirkonda ja Torma põhikooli söökla juurdeehituse ning Sadala kooli hoone ja õueala rekonstrueerimise juurde!