✍️ Kas Jõgeva maakonnakeskusel on veel tulevikku? Kui me ise oma linna ei väärtusta, ei tee seda ka riik
🏙️ Jõgeva on olnud maakonnakeskus seitsekümmend kuus aastat.
Aga mis juhtub siis, kui see roll
kaob? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis räägitud võimalusest, et
Jõgeva võib uue üleriigilise planeeringu valguses oma maakonnakeskuse staatuse
kaotada ja muutuda lihtsalt osaks nn „riigihalduse regioonist“ paneb mõtlema,
kuhu Jõgeva linn ja vald tegelikult teel on ja kas me oleme oma senist
maakondlikku rolli üldse osanud väärtustada.
⚖️ Ausalt öeldes peaks praeguse
olukorra kohta ütlema: maakonnakeskuse staatus oli Jõgeva linna
üks osa – mitte enam on. Seda staatust ei ole Jõgeva vald suutnud hoida
ega arendada. Riik võib küll ümber mängida struktuure ja joonistada uusi
regioone, aga kõigepealt peab Jõgeva vald maakonnakeskusena ise endalt küsima,
mida ta pakub oma elanikele ja ettevõtjatele ning kas ja kuidas Jõgeva vald
üldse suudab olla maakonnakeskusena partner Põltsamaa ja Mustvee vallale.
📍Mis on see „riigihalduse regioon“?
Eestis ei ole ametlikku üks
üheselt määratletud mõistet „riigihalduse regioon“, kuid seda kasutatakse
mitmes kontekstis. See tähendab halduspiirkonda, mille piires riigi
keskvalitsuse asutused – nagu ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid – oma
ülesandeid ja teenuseid piirkondlikul tasandil korraldavad. Eestis ei ole see
mõiste veel ametlik, kuid seda kasutatakse üha enam siis, kui riik tahab oma
kohalolekut ümber jaotada. Näiteks on Maksu- ja Tolliametil, Politsei- ja
Piirivalveametil ja Päästeametil oma piirkondlikud struktuurid – Põhja, Lõuna,
Ida ja Lääne regioonid. Selliste muudatuste käigus on juba praegu väiksemad
maakonnakeskused lihtsalt oma tähtsust ja olulisust kaotamas.
🤔Kas riik on süüdi või oleme ise?
Kui riigiteaduse kraadiga Jõgeva vallapoliitik
väidab (Vooremaa 30.10.2025 „Maakonnakeskuse staatus on Jõgeva üks osa“ ): „Kui riigiasutused siit ära viiakse, on see meie jaoks tõsine
probleem“ ja õhutab veel paanikat, et „Maakonnakeskuse staatus on Jõgeva
üks osa. Kui see enam nii ei oleks, oleks see lõpliku hääbumise algus“,
siis kuidas see murekoht lahendada? Või arvatakse, et lihtsalt fakti väljatoomine
ongi juba pool lahendust? Selles loos ei olnud näha ühtegi konkreetset
ettepanekut, mida olukorra parandamiseks teha.
Küsimus ongi: mida poliitikud
Jõgeva vallas selles olukorras ette võtta plaanivad?
🚧 Oleme ise oma
võimalused maha mänginud.
Minu hinnangul oleme ise paljuski
oma võimalused maha mänginud. Mitte keegi ei puudu ja soovi tasalülitada piirkondi,
kus arendustegevus on hoogustunud. Jõgeva linnas olulisi arendusi lihtsalt ei
ole. Ka Jõgeva vallas eriti mitte.
Selle asemel veetakse „punaseid
jooni“ ja tülitsetakse promenaadide pärast!
Tegelikult on ju need
niinimetatud promenaadid korraliku taristu ehk teeehituse rajamine mida linn
hädasti vajab. Sama vajab ka ainus tõeline turismikeskus – Palamuse. Aga
tundub, et Palamuse jääbki oma teede korrastamist ootama! On kurb, et isegi
Suure Paunvere laada kasumit ei kasutata enam Palamuse aleviku korrastamisele
ja arendamisele!
🏫 Linn saab vähe? Tegelikult on palju tehtud.
Kuulen linnapoliitikuid kurtmas,
et linn saab liiga vähe. Samas – põhikool on valmis ehitatud tänu valla rahale,
sest linn ei suutnud seda aastaid oma vahenditest teha ja tegi kordi ja kordi
vallale ettepanekuid koos Jõgeva linna kooli ehitada. Sama lugu oli tänavatega,
mis ei kannatanud mingit kriitikat ja on paranenud alles pärast valdade
ühinemist.
Ja siis see uus ja võimas spordikeskus
– meil on nüüd lisaks Virtusele juures 4000 ruutmeetri suurune hoone, mille
majanduskulu on üüratu. Kas linn vajab nii Virtust kui ka spordikeskust: Kas on
piisavalt kasutajaid, et need hooned oleks ka õhtuti täis ja elus? Aga kui
lisada Kuremaa spordikeskus ning teised valla spordirajatised Tormas,
Vaimastveres, Palamusel – kas jagub igale poole kasutajaid? Kuna korralik
analüüs, mis arvestaks ka 10 aasta perspektiivis majanduskulu, on tegemata, siis
väidangi, et suurustamine on linnavolinikel veres, aga sisuline ja
majanduslik mõtlemine kipub lohisema.
Olen ikka öelnud, et raha ei ole
maailmast kadunud, aga kui see valla eelarveraha läheb enamuses majanduskuludesse
ja töötasudesse ainult, kus asutustes ristkasutust hoonete kasutamistel ei
harrastata, sest iga asutuse juht tahab olla „kuningas“ oma majas, siis ongi
vallas asjad ligadi-logadi, raha jääb igalt poolt puudu ja mitte miski ei muutu
ning arengust ei maksa unistada, sest tegelikkuses ollakse iga muutuse vastu - eriti
kui see puudutab inimesi kelle tasu tuleb valla eelarvest!
📣 Kas omavalitsuste häält üldse kuulatakse?
Aga tagasi nüüd maakonnakeskuse
vajalikkuse juurde – kas omavalitsuste hääl on jõudnud Tallinna otsustusprotsessidesse
maakondade vajalikkuse osas? Loen palju kuidas kirjutatakse…“ kaasamise hea
tava näeb ette, et neid, keda see otsus kõige rohkem puudutab, peab
otsuseprotsessi kaasama“ või „vaid igast Eesti otsast tuleb riigile
teade, et niimoodi ei saa, siis see paneks riigi mõtlema ja omavalitsuste häält
võetakse kuulda“!
Aga kas tegelikult ka kuulatakse?
Kas inimesed, kelle me oleme
valinud Riigikogusse (ja kes sageli ise kohalikes volikogudes istuvad),
päriselt kuulevad, mida omavalitsused räägivad?
Paraku mitte. Riik surub
kohustusi omavalitsustele juurde – transport, sotsiaalteenused, kriisiennetus –
aga raha nende täitmiseks vajalikus summas kaasa ei tule!
Eriti on see näha väljaspool
Harjumaad ja Tallinna. Kui pealinnas on nii palju raha, et kõik saavad tasuta
ühistransporti nautida, siis maapiirkondades ei jõua bussidki enam küladesse.
Tasuta sõidust rääkimata.
🚆 Jõgeva eelis – raudtee, mida me ei oska eelisena kasutada
Jõgeva linnarahval on tegelikult
privileeg – raudteeühendus. Sama võimalust saab kasutada ka Kaarepere,
ehkki veidi väiksemas mahus. Nii Tallinnasse kui Tartusse käivad rongid ja
ometi ei ole elamuarendused Jõgeva linna ega valla teed leidnud.
Tartusse on rongiga 30 minutit,
Tallinnasse veidi üle tunni sõita – see peaks soodustama uute kodude rajamist
ja kogu piirkonna kasvu. Aga mida me näeme? Ettevõtlusest on tee Jõgevale
leidnud vaid Pepco ja Hesburger.
🏡 Maakonnakeskuse tähendus ei ole kadunud – Jõgeva vald on seda hülgamas
Maakonnakeskuste vajalikkus ei
tulene üksnes kommunaalprobleemide lahendamisest. Kui teenuseid pakutakse maakonnakeskuses
vaid paaril päeval nädalas, siis inimene lihtsalt ei tule enam sellisesse
keskusesse – ta teeb oma asjad e-kanalis, sest meeles pidada mis päeval üks või
teine asutus on lahti on tüütu, ja siis pigem istud arvutisse ja korraldad oma
asjad seal. See on paratamatus.
Kindel on aga see, et Jõgeva linn
mandub veelgi, kui riigi pakutav teenus veelgi väheneb. Kas sellest kannatab
Torma või Palamuse elanik? Tõenäoliselt mitte – nad käivad juba praegu Tartus
riigi teenuseid tarbimas. Küll aga Jõgeva linna ja rõngasalevike/külade elanikud.
💭 Miljonidollari küsimus
Kas Jõgeva maakonda või
maakonnakeskust on üldse vaja? See on miljonidollari küsimus.
Elades Kudinal ei tunne ma selle järele suurt vajadust, kuid Jõgeva linna ja
rõngasalevike/külade elanike jaoks on see kindlasti oluline.
Kui riigiasutused siit kaovad,
mõjutab see kindlasti linna, kuid see ei ole maailma lõpp. Paljud teenused on
niikuinii liikunud e-kanalitesse. Küsimus on pigem selles, miks inimesed ei
vali elamiseks ega ettevõtluseks Jõgevat, kuigi asukoht ja ühendused on
suurepärased.
Maakonnakeskuse roll ei ole
ainult halduslik nimetus – see on sümbol riigi kohalolekust ja usust, et elu
väljaspool Tallinna ja Tartut on võimalik.
Kui me ise oma linna ja valda ei
väärtusta ega arenda, ei tee seda ka keegi teine.
Riik võib ümber jagada regioone,
aga meie peame ise otsustama, kas Jõgeva jääb elavaks maakonnakeskuseks või
muutub lihtsalt üheks raudteepunktiks kaardil.
