Ema tarkus 1 minutiga

 

Jäätmereformiga tahetakse luua väga kulukas ja ebamõistlik pakendite kogumissüsteem Eestis!

Üliagarad ametnikud on jälle pingutanud, et eestlaste jäätmete kogumiseks oleks ikka karmimad tingimused, võrreldes teiste EU riikidega! Ja millegipärast toetavad Reformierakond ja Eesti 200 seda suunda täielikult.

Reformi kritiseerijaid tühistatakse väitega nagu tegemist oleks tühise tehnilise muudatusega, mitte otsusega, mis mõjutab nii tootjaid kui tarbijaid.

Toiduliit on selgitanud avalikult, et pakendite kogumise ja käitlemise kulu võib praeguselt 15 miljonilt tõusta vähemalt 45 miljonini aastas (170 000 kortermaja ja eramut; kasvab jäätmemahutite koguarv ligikaudu poole miljonini. See tähendab, et praeguse ühe avaliku konteineri kohta tuleb hakata tühjendama enam kui 60 mahutit).

Hinnanguliselt võib toiduainete tarbijahind tõusta kuni viis protsenti, sest lisanduv tootjakulu, kaubanduse juurdehindlus ja käibemaks tuleb lõpuks kinni maksta tarbijal.

Miks Kliimaministeerium ei ole teinud korralikku mõjuanalüüsi ega kasutanud sektoripoolseid kalkulatsioone, mis viitavad selgetele riskidele Eesti toidutööstuse konkurentsivõimele? Jääb arusaamatuks!

Veelgi enam, avalikkusele presenteeritakse reformi kui suurt edulugu, mis lahendab pakendite liigiti kogumise kitsaskohad ja viib Eestit lähemale ringmajanduse eesmärkidele.

Rääkida jäätmereformist kui eduloost, - kui reformi tegelikud kulud on teadmata, mõju analüüsimata ja arvestatav koormus lükatakse edasi tootjatele, kes niigi töötavad surve all ja halvendades tootjate konkurentsivõimet!

Läbipaistvuse ja ausa arutelu asemel aetakse „udu“ ning tarbijamõju on sisuliselt läbi analüüsimata.

Ja lõpuks maksab ikkagi kõik kinni tarbija.

2025 aasta inflatsioonist!

Olen osalenud 2022 inflatsiooniteemaline arutelus, kus võrreldi ja võrdlesin eri kaupade ja toorainete hinnamuutusi aastases lõikes.

Uurisin nüüd 2025. aasta 11 kuu näitajaid – ja seis on selline:

• Kuld (+59%) on teinud tugeva tõusu, ju siis investorid liiguvad ebakindluse taustal turvalisematesse varadesse ja ootavad madalamaid intresse.
• Hõbe (+88%) on teinud väga suure tõusu ja hõbedat veab üles tööstuslik nõudlus - akud, elektroonika ja rohetehnoloogia!
• Teras (+10%.) on teinud mõõduka tõusu. Hinnad sõltuvad piirkonnast ja tootmise sisendkuludest.
• Saematerjal (−10%) Hind on langenud. Turg on rahunenud pärast varasemaid järske hüppeid.
• Nisu ( 0-+1%) Sisuliselt muutumatu. Hinnad kõiguvad hooajalisuse ja tarneahelate mõjust.
• Nafta (Brent / WTI) ( −13% −14%.) Aastaga languses ja langus tuleneb OPEC+ tootmisotsustest ja globaalse nõudluse muutusest.
• USD / EUR (~−10%) USA dollar on nõrgenenud — euro tugevnenud ligikaudu 10% võrra.
• Gaas (−34% …−42%) Hind on aastaga langenud, kuid jääb endiselt ajalooliselt kõrgeks.

Energiaturu jaoks on gaasil endiselt kriitiline roll, sest Nord Pooli mudelis määrab elektri hinna sageli kõige kallim tootja – mis Baltikumis on tavaliselt gaasijaam.

Elektrienergia on väga tugevalt kõikuv. Hinnad kõiguvad tundide, päevade ja kuude lõikes äärmiselt suure amplituudiga.

Seepärast räägitakse kord +40%, kord +70% hinnatõusust – erinevad mõõdikud annavad väga erineva pildi. Eestis on 2025 olnud üks kõikuvamaid aastaid.

CO₂ kvoodid (+19%) Hind on valdavalt 60–70 eurot/t vahemikus.

Volatiilsus on suur ning edasine tõus sõltub poliitilistest otsustest. Analüütikud kardavad, et hinnad võivad Euroopa kliimapoliitika tõttu uuesti ülespoole liikuda.

Inflatsioon Eestis – kas see on suur?

2025 aasta oktoobrikuu andmete järgi oli inflatsioon 4,6 % ja mõnel kuul on statistikaameti andmete alusel harmoneeritud indeks tõusnud ka üle 6 % !

Kas see on palju? - jah, inflatsioon on praegu pigem suur, sest:

Inflatsiooni 4 % tähendab juba hinnakavu ja paljud majapidamised tunnevad hinna- ja elukalliduse kasvu tugevamalt kui varasematel aastatel!

Selline inflatsioon tähendab märkimisväärset ostujõu langust, eriti kui palgad ei tõuse samas tempos ja lisandunud on uued maksud, mis on suurendanud madala- ja keskmise sissetulekuga inimeste koormust.

2025 aasta erinevates kuudes on hinnakasv olnud mõnes valdkonnas — toit, energia, teenused — eriti tugev, mis tähendab, et madalama sissetulekuga majapidamised võivad tunda survet eriti tugevalt.

Kui elekter on kallis, on kõik kallis! See kandub edasi tootmisse, transpordi- ja teenusehindadesse — lõpuks ka toiduhindadesse.

2025. aasta hinnad näitavad, et energiaturg oli ja on Eesti inflatsiooni üks olulisemaid mõjutajaid. Ehk kui elektri hind oleks stabiilsem ja madalam, oleks ka inflatsioon madalam.

Minu arvates võiks lisaks intressipoliitikale palju enam keskenduda energiaturu toimimisele, konkurentsile ja CO₂ kulude mõistlikule tasakaalustamisele. Kui elektri hind oleks madalam ja stabiilsem, oleks ka inflatsioon väiksem.