Seekord räägime ühinejate juhtkomisjoni koosolekul tõststud teemast – Palamuse lasteaiast.
Imelik on see eestlane. Kui riigi poolt ühinema sunniti ja juhtkomisjon käis koos eelmise aasta lõpus, siis kõik ühinejad olid päri sellega, et Palamusele ehitatakse uus lasteaed.
Nüüd, kui oli käes lasteaia nurgakivi panek, on Palamuse oma lasteaia saamisega märtsikuust saadik „hambus“ meie ühinejatel.
Kole on kuulda, „teil on halb leping, sest kui soovitakse peatada ehitus, tuleb maksta miljon eurot!“ Ometigi just nii Torma vallavanem ütles ning küsis seejärel: „Millised on lepingus alternatiivid või võimalused lepingu lõpetamiseks?“
Meie lasteaia üürileping on Palamuse vallale väga hea!
Meie valla prioriteediks on lapsed.
Kui on korralik lasteaed, kool ja lapsevanemad saavad olla kindlad, et nende lapsed on vallas olulised ja hoitud, siis on nii lapsed kui ka vanemad meil olemas, nad ei lahku ja piirkond on tugev.
Meie lasteaia üürileping on Palamuse vallale väga hea!
Meie valla prioriteediks on lapsed.
Kui on korralik lasteaed, kool ja lapsevanemad saavad olla kindlad, et nende lapsed on vallas olulised ja hoitud, siis on nii lapsed kui ka vanemad meil olemas, nad ei lahku ja piirkond on tugev.
Oleme kogu ühinemise aja korranud, et Palamuse saab oma lasteaia kohustustega ise hakkama.
Kuna meie ei saanud võtta laenu niipalju, et lasteaed ise valmis ehitada (õigust ületada netovõlakoormust), tuli leida muid väljundeid.
Kontsessioon oli üheks võimaluseks – ehitaja ehitab hoone valmis oma kulu ja kirjadega. Vald võtab hoone esialgu kahekümneks aastaks üürile. Üüri ruutmeetri hind on veidi alla 10 euro. Mis hinnaga kontsessioonipartner selle ehitab, on meie partneriks oleva äriühingu siseinfo, mida vald ei oma ja ei peagi omama!
Kontsessioon oli üheks võimaluseks – ehitaja ehitab hoone valmis oma kulu ja kirjadega. Vald võtab hoone esialgu kahekümneks aastaks üürile. Üüri ruutmeetri hind on veidi alla 10 euro. Mis hinnaga kontsessioonipartner selle ehitab, on meie partneriks oleva äriühingu siseinfo, mida vald ei oma ja ei peagi omama!
Palamuse vald panustab kogu projekti ise ca miljon euroga, mis tähendab lasteaeda teenindavaid tehnovõrkude liitumisi, krundisiseseid võrke, juurdepääsuteid, platse, haljastust, mänguväljakut, päikeseelektrijaama ja sisustust.
Valla omapoolne panustamine, teises riigihanke voorus, oligi peamine põhjus, mille tulemusena nüüd lõpuks saame uue lasteaia, sest ainult selline lähenemine andis kindlustunde partneritele ja nende rahastajatele ning minimeeris nende äririskid.
Meie lasteaia hoone on nullenergiahoone, seega peab maja ennast ise elektriga varustama. Kulu võib tekkida basseinivee soojendamisel (jääb ca mõne tuhande euro piiresse aastas) ja tasuda tuleb vee- ja kanalisatsioonikulu (jääb ca pooleteise tuhande piiresse aastas).
Kõike seda rääkisime korduvalt ühinemise juhtkomisjonile.
Palamuse pearaamatupidajal oli ette valmistatud maikuu juhtkomisjoni
koosolekuks ka 2019 aasta hariduse valdkonna eelarve teoreetilise projektsiooni, mis on koostatud hüpoteetilisel eeldusel, et Palamuse vald ei liitu ühegi teise omavalitsusüksusega ning katab kõik oma pikaajalised- ja lühiajalised kohustused iseseisvalt oma tulubaasi arvelt. Sellest oli näha, et Palamuse vald saab iseendaga hakkama!
Jõgeva linnapeal, Torma vallavanemal ja volikogu esimehel ning Jõgeva vallavanemal ei hajutanud selgitus siiski kahtlusi!?
Jäi loota, et pärast Palamuse valla ja ehitajavaheliste lepingutega tutvumist kahtlused siiski kaovad! Kahjuks see nii ei läinud!
Jäi loota, et pärast Palamuse valla ja ehitajavaheliste lepingutega tutvumist kahtlused siiski kaovad! Kahjuks see nii ei läinud!
Mul on jäänud mulje, et meid rünnatakse sellepärast, et oma probleemidelt tähelepanu ära viia!
Jõgeva linnal on mure oma rahadega, miks muidu on vassitud 2017 aasta eelarvega (vt lk 29).
Jõgeva linnal on mure oma rahadega, miks muidu on vassitud 2017 aasta eelarvega (vt lk 29).
Kui uurisin Jõgeva linnavolikogu liikmetelt, kas ollakse kursis sellega, et Jõgeva linna 2017 aasta eelarves on netovõlakoormus 66,65%, siis sellest ei oldud midagi kuulnud. (Seletuskiri siin tutvumiseks)
Küll oli antud neile eelarvestrateegia menetlusel info, et netovõlakoormus on ca 20%, aga 2017 aasta eelarve menetlemisel "unustati" liiga kõrgest ,(võib olla kuni 62,51%) 66,65% netovõlakoormuse protsendist üldse rääkida!?
Küll oli antud neile eelarvestrateegia menetlusel info, et netovõlakoormus on ca 20%, aga 2017 aasta eelarve menetlemisel "unustati" liiga kõrgest ,(võib olla kuni 62,51%) 66,65% netovõlakoormuse protsendist üldse rääkida!?
Mida pean mina Palamuse vallavolikogu esimehena mõtlema linnapeast, kes ei räägi täit tõtt volinikele? ning samas soovib saada uue Jõgeva vallavanemaks!?
Kui maikuu ühinevate valdade juhtkomisjoni koosolekul küsisin Jõgeva linnapea käest seadusega lubatud (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus) suurema netovõlakoormuse kohta, siis esmalt sain vastuse, et olen valesti aru saanud. Kui siis näitasin rahandusministeeriumi kodulehelt eelarve täitmist I kvartali kohta (vali alt Jõgeva ja siis keri Jõgeva linna info alla kuni leiad netovõlakoormuse), kus „must-valgel“ kirjas, et Jõgeva linna 2017 aasta eelarves kinnitatud netovõlakoormus on 66,65% sai ühinemise juhtkomisjon uue vastuse, et see on ajutine kahe aastal!?
No jah, eks ju ühinedes loodeti liitujate ressurss Jõgeva linna võimekuse tõstmiseks ära kasutada. Nii tundub mulle!
Minu jaoks on nüüd küsimus, kuidas siis ikka on Jõgeva linn oma laenu võtnud põhikooli ehitamiseks - kas ikka on siis linnal sellise laenuraha võtmiseks võimekus olemas või loodetakse liituvatele valdadele doonorlusele?
Kas Jõgeva linna võimaliku netovõlakoormuse piirmäära ületamine võib seada ohtu linna poolt kavandatud põhikooli renoveerimise projekti finantseerimisse riigieelarveliste ressursside kaasamise? või peaks linn ausat ütlema, et liituvad vallad aitavad põhikooli laenu võtta ja teenindada?
Kuidas rahandusministeerium Jõgeva linnal laseb sellist laenu võtta ja netovõlakoormuse maksimaalpiiri ületada? Miks ei ole pööratud sellele tähelepanu rahandusministeeriumi poolt?
Jõgeva linnapea ise selgitas, et netovõlakoormuse ületamisega kaasnevad riigipoolsed sanktsioonid - toetusraha vähenemisega! Siis tekkib küsimus - kes vastutab järgnevatel aastatel riigipoolse toetusraha vähenemise puhul ja kui pikaks ajaks uus vald peab jääma "karistuse kandjaks"?
Küsimusi on palju, eks peab hakkama vastuseid otsima!
Minu jaoks on nüüd küsimus, kuidas siis ikka on Jõgeva linn oma laenu võtnud põhikooli ehitamiseks - kas ikka on siis linnal sellise laenuraha võtmiseks võimekus olemas või loodetakse liituvatele valdadele doonorlusele?
Kas Jõgeva linna võimaliku netovõlakoormuse piirmäära ületamine võib seada ohtu linna poolt kavandatud põhikooli renoveerimise projekti finantseerimisse riigieelarveliste ressursside kaasamise? või peaks linn ausat ütlema, et liituvad vallad aitavad põhikooli laenu võtta ja teenindada?
Kuidas rahandusministeerium Jõgeva linnal laseb sellist laenu võtta ja netovõlakoormuse maksimaalpiiri ületada? Miks ei ole pööratud sellele tähelepanu rahandusministeeriumi poolt?
Jõgeva linnapea ise selgitas, et netovõlakoormuse ületamisega kaasnevad riigipoolsed sanktsioonid - toetusraha vähenemisega! Siis tekkib küsimus - kes vastutab järgnevatel aastatel riigipoolse toetusraha vähenemise puhul ja kui pikaks ajaks uus vald peab jääma "karistuse kandjaks"?
Küsimusi on palju, eks peab hakkama vastuseid otsima!
Mulle on mõistmatu Torma vallavolikogu esimehe käitumine, sest käies mööda oma valda levitab ta kuulujuttu, et Palamuse lasteaia pärast peab sulgema Tormas lasteaia!
Kui Torma hariduses mingid muutused toimuvad, siis pigem ikka nende endi prioriteetide tõttu, sest Torma vallas on prioriteet number üks sotsiaalkeskus, kuna sinna on planeeritud suuremad investeeringud 2017 ja 2018 aastal! Palamuse lasteaia kohustused ei puutu küll kuidagi Torma lasteaia töödesse ja tegemistesse!
Tormas on mulle öelnud – "Teie Palamusel saite aru, et ei ole mõtet vana lappida lipp lipi peale, nagu meil siin. Üks auk parandatakse lasteaia hoonel, mõne aja pärast on järgmine jälle olemas! Mõttekas on ikka uus ehitada – nagu teie vald tegi!"
Kui Torma hariduses mingid muutused toimuvad, siis pigem ikka nende endi prioriteetide tõttu, sest Torma vallas on prioriteet number üks sotsiaalkeskus, kuna sinna on planeeritud suuremad investeeringud 2017 ja 2018 aastal! Palamuse lasteaia kohustused ei puutu küll kuidagi Torma lasteaia töödesse ja tegemistesse!
Tormas on mulle öelnud – "Teie Palamusel saite aru, et ei ole mõtet vana lappida lipp lipi peale, nagu meil siin. Üks auk parandatakse lasteaia hoonel, mõne aja pärast on järgmine jälle olemas! Mõttekas on ikka uus ehitada – nagu teie vald tegi!"
Eks ta ole, oma king pigistab nii Jõgeva linnal kui ka Torma vallal, aga rünnata on vaja Palamuset!
Kas tõesti valimisralli on alanud!?
Kas tõesti valimisralli on alanud!?
