 |
| Terje Rudissaar valimisliit Vooremaa esindaja Jõgeva vallavolikogus |
Jätkuks laupäevases Vooremaas ilmunud Kerttu-Kadi Vanambi arvamusloole nõustun igati probleemi
püstitusega. Olen vallavolikogu liige kümnendat aastat. Kaheksa nendest olin rahvaesindajaks
Palamuse vallas ja teist aastat Jõgeva vallas. Kuigi mu elukoht on Palamuse
piirkonnas, siis vallarahvas ei luba mul unustada, et Jõgeva vald on palju enamat
kui ainult Palamuse piirkond, sest paljud valla kodanikud muudkui küsivad, mis
vallas teoksil. Aga vastuseid anda on raske, sest infot on vähe.
Kordi ja kordi olen palunud Jõgeva vallavolikogu esimeest
Raivo Meitust lisada volikogu istungile päevakorrapunkt, milles vallavanem oma
abivallavanematega räägiks kokkuvõtvalt, mis kahe volikogu vahel valitsus
teinud on ja annaks ülevaate, mis vallas päevakorda tõusnud. Nii volikogu kui
ka komisjonide liikmed, samuti vallakodanikud soovivad kursis olla täitevvõimu
tegemistega.
Kogu infosulg algab vallavalitsuse juhtimiskultuurist. Olen
aru saanud, et Jõgeva vallavanem kasutab valla juhtimises sõjaväest
väljakasvanud hierarhilist juhtimismudelit. Selline juhtimiskultuur oli
kasutusel eelmisel sajandil, kus kogu info oli koondunud ühe inimese kätte, et
nii omada võimu kogu ametiasutuse üle.
Kas selline infokasutamine on ka 21. sajandil õige? Juhtimiskultuur,
mille puhul peaks hoidma tasakaalu koalitsiooni ja opositsiooni tekitamisega
ehk kui „mina“ võidan, siis „sina“ kaotad, ja vastupidi, ei arenda kogu valda
kuigi hästi. Suur osa potentsiaali jääb rakendamata, sest tihti sõidetakse
opositsioonist teerulliga üle. Selle üksteise „ärapanemisel“ unustatakse vallakodanikule
info jagamine täiesti.
Meie poliitilistele abivallavanematele on antud erinevad valdkonnad
kureerida – seega vastutus ja info jagamine lasub ka nende õlgadel. Mõeldes
kogu vallarahvale, on mõttekas kasutada esialgu keerulisena tunduvat, juhtidelt
koostööd nõudvat tänapäevasemat, demokraatlikumat ja kaasavat juhtimismudelit. See
põhineb võrdsete partnerite ehk siis kogu vallarahva tasakaalustatud arengul, kus
klassikalist koalitsiooni ja opositsiooni ei rõhutata, vaid kogu energia
suunatakse piirkonna arendamisse, mitte omavahelisse kemplemisse.
See on olukord, kus „mina“ võidan pikas perspektiivis siis,
kui „sina“ ka võidad. Mida sellega saavutatakse? Infovälja kaasatakse suurem
osa valla elanikest. Otsused, mis vastu võetakse, läbivad suurema arutelu ja
annavad tugevama aluse valla arengule ning tekitavad lisaenergia, kus kaks
pluss kaks ei võrdu enam neljaga. Kus ei saa tekkida olukorda, kus jäätmejaamu
hakatakse optimeerima ilma külarahvaga nõu pidamata.
Mis põhjusel ei soovita infot volikogu
istungitel praegu jagada, ma ei tea. Kolmes ühinenud vallas rääkis iga volikogu
istungi lõpus vallavanem valitsuse tegemistest ja ettevõtmistest. Jõgeva linn
oli ainus, kus selline järjepidevus info jagamisel puudus. Ühinemisel rääkisime
ju parimate praktikate kasutusele võtmisest. Õpime siis parimatest praktikatest
ja lubame täitevvõimul rääkida volikogu istungil, mida on tehtud ja mis teoksil
– see on info ja koostöö esmane alge, sest volikogu istungid on ju VOLIS-es
avalikud.
