Olles 2013-2016. aastani opositsioonis oli kõige suurem
mure infosulg. - Missuguseid eelnõusid ette valmistatakse, mismoodi eelnõusid
oli käsitletud, seda kõike sai opositsioonipoliitik teada alles siis, kui
materjalid neli tööpäeva enne volikogu istungit kätte sai. Materjaliga
tutvumiseks tuli ohverdada nii puhkepäevad kui ka pere(üritused).
Ma ei pidanud sellist asja loomulikuks ja soovisin volikogu
esimehena seda muuta! Olen ettevõtja ja kui ettevõtja ei kaasa töötajaid või ei
tasusta tööd, siis see on läbikukkunud ettevõtja. Tasu maksmine töö eest – pean
seda igati õigustatuks. Sellest põhimõttest lähtuvalt olen ka tegutsenud.
Arvasin teadvat, mismoodi kaasata volikogu liikmeid koostöösse, et kaoks ära
„meie“ ja „nemad“ volikogust. Mul oli nägemus koostööst ja seda proovisin ka
rakendada.
Istungite ettevalmistusse ja päevakorraplaani projekti koostamisse
kaasati peale volikogu esimehe enda ka teised volikogu komisjonide esimehed (kes olid nn opositsiooniesindajad, sest neid ei muudetud), et
ei tekiks infosulgu ning info levitamine
oleks esmatasandiline, see tähendas, et komisjoni esimehed saavad algallikast
tulnud info esitada oma koosolekutel.
Seda meetodit kasutasin tulemuslikult täpselt niikaua kuni Urmas Astel volikogusse naases. Siis järsku ei sobinud komisjoni esimeeste kaasamine enam ja mulle esitati umbusaldus.
Veebruarikuu komisjoni esimeeste koosolekule ei kutsutud sotsiaalhooldus- ja tervishoiukomisjoni ning revisjonikomisjoni esimeest ja oi-oi-oi, mis probleem sellest tõusis!
Kuna umbusaldusega anti teada, et ei pooldata volikogu esimehe töömeetodit ehk siis komisjoni esimeeste koosolekute läbiviimist, siis selle tulemusena ei kutsutud neid esimehi komisjoni esimeeste koosolekule. - Volikogu esimehena ei soovi sundida inimesi võtma osa koosolekutest, mida nad ei poolda. Kui revisjonikomisjoni esimees ning sotsiaalhooldus- ja tervishoiukomisjoni esimees soovivad siiski koosolekust osa võtta, peaks nad seda ütlema, oli minu arvamus asjast!
